Raamat sisaldab kirjandusteadlase ja tõlkija Ants Orase (1900-1982) perioodikas ja tõlkeraamatutes ilmunud saatesõnu/autoritutvustusi Lääne-Euroopa, ameerika ja vene kirjandusest (valdavalt luulest), alates William Shakespeare'ist ning lõpetades XX sajandi klassikutega (Lord Byron, John Masefield, Walt Whitman, Swinburne, Verhaeren, John Donne, Otto Manninen, Koskenniemi, Heine, Puškin, Fröding jpt.). Kokku 30 pisikest peatükki. Orase eruditsioon jõuab neis peatükkides meieni targa tagasihoidliku kergusega. Vaatlusel rakendab Ants Oras oma kindlapiirilist esteetilist printsiipi, mis ei ole iialgi sõnastatud dogmaatiliselt, ent püsib loova arhitektoonilise jõuna igas tekstis. Ants Oras ülistab julgelt suure luule igavest ilu ja haljust.

Raamatu pealkiri ütleb kõik. See teos on vapustav ja iseloomulik tõend selle väikese rahva saatusest, kes sattus suurte võitlusväljale. Ants Oras -- Tartu Ülikooli inglise keele professor, rahvusvaheliselt tuntud teadlane -- sai võimaluse pageda üle mere ja siis ka üle ookeani, kus lõi Florida ülikoolis uue akadeemilise karjääri. Tema mälestusteraamat ilmus ingliskeelsena 1948. aastal ning see on tõlgitud rootsi, norra, islandi ja soome keelde, lühendatult türgi ja leedu keelde. Selle raamatuga tahab Ants Oras tõetruult säilitada mälestusi eesti rahvale nii rasketest aastatest.

Kirjanduslikke perspektiive ja profiile.

Ants Oras jättis kõige mõjukama jälje meie kirjandusse oma otsese kriitilise loominguga. Meie kolmekümnendate aastate kriitikasse, mis kulges peamiselt ühiskondlike ja lapidaarsete vormianalüütiliste mõistete ringis, tõi Oras terava psühholoogilise eritluse, vaimse erksuse ja täiesti uuelaadse ning väga isikupärase mõttepinge.
Prof. Aleksander Aspel