Sisu: Tööõiguse aine Tööõiguse printsiibid ja allikad Tööleping Töö- ja puhkeaeg Puhkuste liigid ja andmise kord Palga õiguslik korraldus Töödistsipliin Töökaitse Kollektiivsed töösuhted Tähtsamad tööõiguse-alased normatiivaktid

Rahvusvahelisel õigusel on Eestis põnev ajalugu ja selle tundmine aitab meil paremini mõista ka tänapäeva. Raamat käsitleb rahvusvahelise õiguse ajalugu eelkõige Tartu Ülikoolis 19. ja 20. sajandil töötanud rahvusvahelise õiguse professorite vaadete analüüsi kaudu. Tähelepanu on pööratud küsimusele, kas Venemaa arusaam rahvusvahelisest õigusest on ajaloos erinenud Lääne omast. Võrdlevalt on analüüsitud 1930. aastate riigiõiguse teoreetikute Carl Schmitti ja Artur-Tõeleid Kliimanni seisukohti. Raamatusse koondatud tekstid on varem ilmunud inglis- ja saksakeelsetes teadusajakirjades.

Vihikuga „Ettevaatamatus. Tegevusetus” jätkub karistusõiguse üldosa õppevahendite sari põhidelikti tuletiste käsitlemisega (esimene tulietisdelikti puudutav vihik on VI: katse ja loobumine). Ettevaatamatuse (I osa) ja tegevusetuse (II osa) paiknemine ühes vihikus ei tähenda nende sisulist ühtekuuluvust – tegemist on täiesti erinevate tuletistega, mis sisalduvad antud vihikus puhttehnilistel põhjustel.Ettevaatamatusdelikti juures on silmas peetud üksnes tegevust. Tegevusetuse käsitlemisel on loobutud eraldi välja toomast tahtlikku ja ettevaatamatut tegevusetusdelikti ning ettevaatamatuse küsimustel peatutakse üksnes siis, kui ilmneb vastav eripära. Siin tuleb silmas pidada, et ka ettevaatamatu tegevusetusdelikti analüüsimisel võetakse aluseks tegevusetuse skeem, korrigeerides seda ettevaatamatusdelikti eripäraga.

Õpikut ajendas kirjutama kriminaaltäitevõiguse reform, mis kulmineerudes uue vangistusseaduse vastuvõtmisega 2000. aasta kevadel, viis lõpule Eesti kriminaaltätevõiguse ümberkujundamise.See õpik ei ole siiski suunatud kitsalt vangistuseadusest tuleneva vangistusõiguse vaatlemisele, vaid püüab taasiseseisvumisjärgses Eestis esmakordselt mõtestada kriminaaltäitevõigust kui õigusharu tervikuna. Seetõttu käsitletakse nende kaante vahel vabadusekaotuse täitmise kõrval ka mitmete teiste sanktsioonide täideviimist. Üldistades võib õelda, et õpikus käsitletakse vabaduskaotuse (kinnine täideviimine) ja vabadusekaotuse alternatiivide (avatud täideviimine) täitmist.Õpiku koostamisel on lähtutud Eesti kriminaaltäitevõiguse hetkeseisust 2001. a esimesel poolel, kuid käsikirja toimetamise käigus püüti sisse viia ka hilisemaid muudatusi.