Tooted
Mälestusteraamat juuniküüditamisest 1941.
Sisukord:
Saateks
Instruktsioon operatsiooni "Nõukogudevastase elemendi väljasaatmine Leedust, Lätist ja Eestist" läbiviimise korra kohta
Mälestusi Siberisse sõidul
Lapsena külmal maal
Ühe naise mälestusi
Rein Vare päevik
1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi. Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis.
"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."
Nimeka tšehhi kirjaniku Karel Čapeki apokriivade, s.t. mütoloogilistel, piibelikel, ajaloolistel ja kirjanduslikel teemadel kirjutatud filosoofilis-satiiriliste lühijuttude kogu. Tšehhi ajakirjades-ajalehtedes ajavahemikul 1920-1938 ilmunud apokriivad jutustavad ümber vanu, üldtuntud lugusid ootamatute vaatenurkade all, tuues esile paradokse ja anakronisme ning võimendudes kaasaegselt.
"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.
Aleksandr Solženitsõni suurteos annab ülevaate sotsialistliku hiigelriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda raamatut võik nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest. On väljendatud lootust (F. Iskander), et see päästab inimkonna igaveseks utoopilistest unistustest ja sotsiaalsetest eksperimentidest.
Autori teine luuleraamat on omamoodi täienduseks, järjeks debüütkogule "Aja raamat". Seegi kogu esitab eksistentsiaalset luulet ja tunnetuslõimi inimesest, ta kõhklustest, hingeotsingutest, selginemistest.
Inglise klassiku üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrval ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.
Oma kolmanda luuleraamatu esimeses tsüklis "Hinge kulg" jätkab autor varasema kahe kogu ("Äratused", 1981 ja "Ambur ja karje", 1986) mõtisklusi materiaalse ja ideaalse maailma vahekordadest, süveneb teadvusesse selle piirmistes seisundites. Teine tsükkel "Kliima üllatused" mõtestab muutusi ja üleminekuid kaasaja sotsialses kliimas, neid üldinimliku taustaga sidudes.
Noore autori esimene raamat vahendab elupildikesi ja -fragmente kirjutaja mõttekujutusliku põlvkonnakaaslase silmade läbi. Jutustus "Indigo" maalib pildi nõukaaja lõpu Eesti noorte elust. Hulgutakse, armastatakse, ollakse nõutud ja samas muretud. Aeg – 80ndate keskpaik. Tegelased – need, kes sündinud 60ndatel.
Sisukord:
¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta
¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni
¤ Salaja töörahva paradiisi
¤ Diplomaadi mälestusi
¤ Kes mõistaks õigust
¤ Vabariigiaegne Valga maavanem
¤ Minu mees oli maavanem
¤ Hirmuöö Soome lahel
¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas
¤ Mis sai kindralite autojuhist
Raamatu eesmärgiks on anda olulisemad põhireeglid kõneoskuse teooria alalt ja mõningaid praktilisi juhiseid nende rakendamiseks meie oludesse.
Iga algaja kõneleja, kes asub lugema seda raamatut, või kes kuulab loenguid kõneoskusest mõnel kursusel, peab aga pidama meeles seda, et ainult kõneoskuse teooria tundmaõppimine ei ole teinud veel kellestki kõnelejat. Kõnelemine on peamiselt oskus, ja nagu iga teisegi oskuse juures, on siingi vähe ainult teadmisest. Oskus omandatakse peamiselt harjutuste - kestvate ja süstemaatiliste harjutuste kaudu.