Tooted
Mälestusteraamat juuniküüditamisest 1941.
Sisukord:
Saateks
Instruktsioon operatsiooni „Nõukogudevastase elemendi väljasaatmine Leedust, Lätist ja Eestist“ läbiviimise korra kohta
Mälestusi Siberisse sõidul
Lapsena külmal maal
Ühe naise mälestusi
Rein Vare päevik
"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."
Vanim tervikuna säilinud germaani kangelaseepos (loodud VIII sajandil), anglosaksi allitereeriva luule tippsaavutus, mille tegevus toimub Taanis ja Lõuna-Rootsis, sisaldades viiteid VI sajandi sündmustele.
Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust -- "Colomba" ja "Carmeni".
"Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda." See lause "Colombast" peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee "Colomba", saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. - Lauri Leesi
"Eesti iseseisvuse sünd" on unikaalne ühemehe teos eesti rahva visast võitlusest omariikluse eest ärkamisajast kuni Eesti Vabariigi sünnini.
Autori teine luuleraamat on omamoodi täienduseks, järjeks debüütkogule "Aja raamat". Seegi kogu esitab eksistentsiaalset luulet ja tunnetuslõimi inimesest, ta kõhklustest, hingeotsingutest, selginemistest.
Inglise klassiku üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrval ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.
Oma kolmanda luuleraamatu esimeses tsüklis "Hinge kulg" jätkab autor varasema kahe kogu ("Äratused", 1981 ja "Ambur ja karje", 1986) mõtisklusi materiaalse ja ideaalse maailma vahekordadest, süveneb teadvusesse selle piirmistes seisundites. Teine tsükkel "Kliima üllatused" mõtestab muutusi ja üleminekuid kaasaja sotsialses kliimas, neid üldinimliku taustaga sidudes.
Noore autori esimene raamat vahendab elupildikesi ja -fragmente kirjutaja mõttekujutusliku põlvkonnakaaslase silmade läbi. Jutustus "Indigo" maalib pildi nõukaaja lõpu Eesti noorte elust. Hulgutakse, armastatakse, ollakse nõutud ja samas muretud. Aeg – 80ndate keskpaik. Tegelased – need, kes sündinud 60ndatel.
Jaan Jaago (1887–1949) oli Eesti omaaegse kuulsusrikka elukutselise maadluse viimane mohikaanlane, Lurichi ja Abergi mõõtu mees, seitsmekordne maailmameister. Maadlemist alustas ta sajandi alguse Tartus ja lõpetas atleeditee alles pärast Teist maailmasõda Berliinis. Dokumentaaljutustuses on püütud nappide dokumentide, mälestuste ja omaaegse perioodika põhjal ning spordielu arengu taustal anda esimene täielikum ülevaade andeka maadleja eluteest. Raamat on rikkalikult illustreeritud.
Ungari kirjaniku Jenő Rejtő (1905–1943) 1939. aastal P. Howardi varjunime all ilmunud, rohkete ootamatute pöörakute ja puäntidega, vaimukas ja stiilne krimkaparoodia, millest on 1963. aastal vändatud meilgi omal ajal linastunud film „Alasti diplomaat“.
Sisukord:
¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta
¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni
¤ Salaja töörahva paradiisi
¤ Diplomaadi mälestusi
¤ Kes mõistaks õigust
¤ Vabariigiaegne Valga maavanem
¤ Minu mees oli maavanem
¤ Hirmuöö Soome lahel
¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas
¤ Mis sai kindralite autojuhist
Raamatu eesmärgiks on anda olulisemad põhireeglid kõneoskuse teooria alalt ja mõningaid praktilisi juhiseid nende rakendamiseks meie oludesse.
Iga algaja kõneleja, kes asub lugema seda raamatut, või kes kuulab loenguid kõneoskusest mõnel kursusel, peab aga pidama meeles seda, et ainult kõneoskuse teooria tundmaõppimine ei ole teinud veel kellestki kõnelejat. Kõnelemine on peamiselt oskus, ja nagu iga teisegi oskuse juures, on siingi vähe ainult teadmisest. Oskus omandatakse peamiselt harjutuste - kestvate ja süstemaatiliste harjutuste kaudu.