"Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks? Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, räägib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama.

Tuntud soome kirjaniku Antti Tuuri Pohjanmaa-pentaloogia teine raamat, mille peategelane on lugejale juba romaanist «Pohjanmaa» tuttavaks saanud vennaste Hakalate isa Martti, karm ja ilustamata jutustus veristest lahingutest Vene vägedega Kannasel 1939/40, aluseks sõjas osalenute päevikud ja mälestused, ulatuslikud ankeedid ja intervjuud.

Sisu:

• "Vana maailma mõisnikud"
• "Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga"
• "Sinel"

"Isiklikud asjad" on haarav romaan noore naise enese- ja armastuseotsingutest, armastuse erinevatest võimalustest, läheduse ja üksinduse ületamatust vastuolust ning vabaduse ja sõltumatuse kaotamise kartusest püsisuhetes.

Armastuse ja üksinduse sõltuvussuhte motiiv läbib ka poeetilist Gröönimaa-reisikirja "Suur hülgekütt". Toimuva kaardistamine kujutab endast ainult ühte tasandit, sõnalist pinnast, millest võrsub ja lööb õitsele hingematvalt kauneid mõtisklusi. Siin põimuvad ja sulavad üheks aistingud, filosoofia ja luule.