Tooted

– Age of Empires – Commandos: Behind Enemy Lines – Caesar III – Gangsters: Organized Crime – Heroes of Might and Magic II – Panzer General II – Railroad Tycoon II – Settlers III – StarCraft – Total Annihilation – Blade Runner – Fallout II – Grim Fandandgo – The Curse of Monkey Island – Blood II – Grand Theft Auto – Jedi Knight: Dark Forces II – Tomb Raider III – Carmageddon II: Carpocalypse Now – The Need For Speed III – Prince of Persia I & II – Fgodmom – Commander Keen – Mine Bomber – Digger – CD-Man – Supaplex – Perestroika – Tetris – Uss – Laevade Pommitamine – Lode Runner

Adapteeritud väljaanne klassikalisest romaanist. Seiklus merel! Noor Jim Hawkins asub koos sõpradega teele Aarete saarele, lootes leida metsiku piraadi kapten Flinti varanduse. Nende teadmata koosneb laeva meeskond Flinti kunagistest meestest, keda juhib ühe jalaga õel piraat Pikk John Silver. Saarel peab Jim koos sõpradega leidma varanduse ja põgenema enne, kui nad piraatide kätte satuvad. Robert Louis Stevensoni ajatu jutustus ahnusest ja kullast on põnevaim seiklusjutt, mis on eales kirjutatud.

See raamat on pühendatud inimtekkelise absurdi vahest ehk kõige võimsamale õiele kogu inimkonna senises ajaloos – Nõukogude Liidule. Seal viljeldud absurd sai alguse väheste inimeste eluvõõrastest ideedest, kuid need arenesid edasi ja haarasid endaga üha uusi inimesi, kuni hakkasid iseennast omaenda sisemisest jõust taastootma. Absurdsed ideed sünnitasid absurdseid lahendusi, need omakorda nõudsid uusi absurdseid meetmeid, viimased uusi absurdseid ideid ja lõpuks ei saanud enam keegi aru, kust see kõik tuleb. Ainuke, mida võis mõista, oli see, et elu on muutunud košmaarseks, arusaamatuks, totraks ja et pole mingit lootust sellele vastu hakata, sest absurd valitseb kõikjal – polnud lihtsalt jõudu, mille abil absurdi lammutama hakata.

Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.

Ümbrispaberil on kirjas "Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid", tiitellehel "Äitsmemehi ja pärlipüüdjaid"

Sisukord:
Gustav Suitsu tee ja töö. Kõne G. Suitsu juubeliaktusel Stokholmis 30. nov. 1953. (1956)
Gustav Suitsust ülikoolikateedris. Märkmeid ja mälestusi. (1963)
Noor Karl Ast ja ta teisik. (1961)
Pärispäevast järelvalguseni. Mõtterännakuid Marie Underi luule tagamaadel. (1978)
Üks varajane luuletervitus. Artur Adsonist ja Võrumaast (1964)
Noor Gailit. Eluloolisi ja muid andmeid. 1960)
Õhtust hommikuvalgeni. Gailitiga Stokholmis. (1962)
Vahemäng "Lendavad sead". Märkmeid Albert Kivikase juubeli puhul. (1968)
Märkmeid Mälgust, merest ja muust. (1960)
Paar sammukest Karl Ristikivi noorus mail. (1962)
Karl Ristikivi viimne päevik. (1977)
Peipsi tagamaadelt linnakuma poole. Märkmeid Arvo Mägi noorusmaalt. (1963)
Mängutoosi ja vana Tallinna võlus. Mõningaid jooni Gert Helbemäe noorusest. (1963)
Kuuekümnene Helbemäe. Kõne Helbemäele Londonis. (1963)
Kolm kohtumist. Lühi- ja lähipilte Peeter Lindsaarest. (1966)
Reedetud generatsiooni nägu. Juttu on Arved Viirlaiust. (1972)
Jaks odaheites 61.31. Märkmeid Ilmar Jaksi noorusmaadelt. (1973)
"Mu pill püsüs tutuan timmin..." Meenutusi Raimond Kolga murdeluulest. (1974)

Autor on avaldanud artikleid ja arvustusi. Oma esimeses luulekogus käsitleb ta eksistentsiaalseid aineid, luulelaad on pinev ja tunderõhuline.

Vapustatud maailmas
heitlikus ja närvilises,
haiges, mitmevärvilises, kõigub
valgusallikas

nagu pendel
nagu ime

inimeseks
olemine!

Hotell "Olympic" oli viieteistkümnekorruseline punasemustakirju maja. Pool väljakut selle ees oli autosid täis, keset väljakut seisis väikesel lillepeenral ausammas, mis kujutas uhkelt kuklasseaetud peaga meest. Ausambast möödudes märkasin äkki, et see mees on mulle tuttav. Kahtlemata - veidra vanamoelise ülikonnaga, toetudes käega mingile imelikule aparaadile, mida ma algul abstraktse postamendi jätkuks olin pidanud, põlglikult pilukil silmad lõpmatusse suunatud, seisi hotelli "Olympic" ees väljakul Vladimir Sergejevitš Jurkovski. Postamendile oli kuldsete tähtedega kirjutatud: "Vladimir Jurkovski, 5. detsember, kaalude aasta".

Ma ei uskunud oma silmi, sest see oli täiesti võimatu. Jurkovskitele ei püstitata ausambaid. Kuni nad elus on, määratakse neid enam või vähem vastutavatele kohtadele, peetakse nende juubeleid, valitakse neid akadeemiate liikmeiks. Neid autasustatakse ordenitega ja neile määratakse rahvusvahelisi preemiaid. Kui nad on surnud - või hukkunud -, kirjutatakse neist raamatuid, neid tsiteeritakse, nende teostele viidatakse, aga mida aasta edasi, seda harvemini, ning lõpuks nad unustatakse. Nad kaovad mälust ja jäävad vaid raamatuisse. Vladimir Sergejevitš oli teaduse kindral ja haruldane inimene. Aga võimatu on püstitada ausambaid kõigile kindraleile ja kõigile haruldastele inimestele, liiatigi riikides, millega neil pole otseselt midagi pistmist, ja linnades, kust nad on ehk oma eluajal ainult läbi sõitnud...

Nimeka tšehhi kirjaniku Karel Čapeki apokriivade, s.t. mütoloogilistel, piibelikel, ajaloolistel ja kirjanduslikel teemadel kirjutatud filosoofilis-satiiriliste lühijuttude kogu. Tšehhi ajakirjades-ajalehtedes ajavahemikul 1920-1938 ilmunud apokriivad jutustavad ümber vanu, üldtuntud lugusid ootamatute vaatenurkade all, tuues esile paradokse ja anakronisme ning võimendudes kaasaegselt.

Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised. Kes iganes on võimeline andma, on rikas.

Mis käivitab biorütme?
Millel põhineb mõnede elusorganismide võime mõõta aega?

Neid seni veel lõplikult lahendamata probleeme käsitleb ameerika bioloogi Ritchie R. Wardi populaarne raamat. Tutvume mitmete väljapaistvate biorütmide uurijate ning nende poolt loodud teooriate ja kavandatud eksperimentidega, mis kokkuvõttes annab hea ülevaate uue teadusharu – biokronomeetria tekkest ja arengust.

Austria rännu- ja kirjamees geoloog Herbert Tichy armastab seiklusi ning oskab neist jutustada huviäratavalt ja sooja huumoriga. Lugeja tõuseb Himaalajas koos temaga maailma kõrguselt seitsmendale mäele, on šerpade pulmapeos, liigub filipiinide džunglis koos peadeküttidega...

Kõvakaanelisest kataloogist leiab põhjaliku fotoülevaate Art Allmäe veneteemalistest näitustest "Cold War" ja "Paint It Black", mis toimusid 2014., 2016. ja 2017. aastal Tallinnas Draakoni galeriis, Tartu Kunstimuuseumis ja EKKMis Köler Prize'i raames.

Samuti on kataloogis näituse kuraatori Joanna Hoffmanni intervjuu kunstnikuga.

Kataloog täiendab Tartu Kunstimuuseumis avatud Art Allmäe isikunäitust "Paint it Black II".

Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.

Dany Longo on blond, ilus, kirglik - ja lühinägelik. Kui ta oma ülemuse ja tema naise jaoks röövitud Thunderbirdiga läbi Lõuna-Prantsusmaa kihutab, ei tea keegi, sealhulgas Dany ise, kuhu ta teel on või miks ta sinna läheb.

Sébastien Japrisot (õige nimega Jean-Baptiste Rossi), sünd. 1934, on tõlgitumaid prantsuse põnevusromaanide autoreid. Tema anne kirjutada "kriminaalromaane ilma politseita" ilmneb selgesti ka käesolevas teoses.

Raamat annab ülevaate eesti nõukogude kunsti juhtiva meistri, portretisti Eduard Einmanni elust ja loomingust. Üle poole raamatu mahust moodustavad reprod.

Tagasivaatav raamat TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ja selle uuemal ajal tekkinud järglastes tehtule. Lisaks must-valged fotod.

Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist

Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment

Väljaanne kajastab nii tippvõistlusi, kui ka Eesti meistrivõistlusi täiskasvanute, juunioride ja noorteklassis. See teeb statistikakogumiku eriti huvipakkuvaks sportlastele: on ju Eesti spordi aastaraamat üks esimesi kohti, kust võimalus oma saavutusi juba osana meie spordiajaloost meelde tuletada. Kaalukaima osa teaberaamatust moodustavad umbes 70 spordiala tulemused nii Eestis kui väljaspool toimunud võistlustelt. "Aastaring 2005" võtab kokku spordiaasta, EOK ja kultuuriministeeriumi ettevõtmised, alaliitudes toimunu jne. Nagu ikka sisaldab aastaraamat Eesti spordi üldstatistikat ning parimate sportlaste ja treenerite fotosid.

See raamat on kirjutatud selleks, et inimesed ise enda tervist parandada saaksid. Teadlikult on kõnekeel võimalikult lihtne, et abi igaühele kättesaadav oleks.
Andestamise õpetus on lihtne ja käepärane neile, kes tahavad oma vigu tunnistada, vastuvõetamatu neile, kes süüdlasi väljastpoolt ennast otsivad.
See raamat õpetab enese mõistmist ja enese abistamist.

Kolmas trükk.

"Läbi praokil ukse nägi Kier, kuidas Orieli näoilme tõrksaks muutus. Ta hingas pikalt ja kergendatult välja, taibates alles nüüd, kui pinevil ta oli olnud. Ta oli ühe inetu hetke vältel kartnud, kas Oriel mitte sellele survele järele ei anna, mida ema kindlasti tema suhtes kasutab, ning tundis nüüd piinlikkust, et oli tüdrukus kahtlema löönud"
Kas saatus liidab Orieli ja Kieri kokku või ajab nad lahku?

Autor Maxine Barry elab Oxfordshire krahvkonnas väikeses külas Cotswoldsi nõmmede lähedal koos invaliididest vanemate ja halli kassiga, kellel nimeks Keats.
Ta töötas viis aastat Oxfordis Somerville'i kolledži abisekretärina ning veetis enamasti oma vaba aega kolledži kuulsas laiaulatusliku valikuga raamatukogus, enne kui üksnes kirjutamisele pühendus.
Maxine on vilunud kalligraaf ning tema teisteks hobideks on lugemine, jalutamine, looduse vaatlemine ja mööda poode kolamise vältimine!

Fotoalbum restaureeritud arhitektuurimälestistest. Tekst ja fotode allkirjad on eesti, vene ja inglise keeles.

Kataloog tutvustab eesti restauraatoreid ja nende restaureeritud kunstiväärtusi.

Õpik koosneb 27 õppetunnist, mis sisaldavad esperanto keele grammatikat ja harjutusi õpitu kinnistamiseks. Lisatud on esperantokeelseid lugemispalu. Õpiku lõpus leiduv esperanto-eesti sõnastik võimaldab arendada igapäevast vestlust olustikulistel teemadel ning hõlbustab kirjanduse ja ajakirjanduse lugemist. Õpik on mõeldud iseõppijaile.

Raamatus käsitletakse peamisi mustvalge- ja värvifotograafia eritehnikate liike, kirjeldatakse fotomaterjalide põhilisi parameetreid ja omadusi. Sisaldab rohkesti selgitavaid jooniseid, tehnoloogilisi kaarte, funktsionaalskeeme ning illustreerivaid fotosid. Mõeldud fotohuvilistele, kel fotograafia põhialused juba omandatud.

Maaliassotsiatsioone luules. (Jan Both, Jacob Jordaens, Pieter Brueghel, Shagall, Pan Tianshou jt.)

Ligemale tuhat aastat tagasi elas Islandi saarel mees, kelle nimi oli Grettir Asmundripoeg. Teda kutsuti Vägimeheks, sest ta oli tugevam kui ükski temavanune. Grettir oli noorpõlves riiakas ja laisavõitu, perekonna "must lammas", kes ei kuulanud isa sõna ega tahtnud talutööd teeha. Juba varases nooruses aeti ta tapmise pärast maalt välja, üksteist aasta hiljem aga kuulutati lindpriiks -- sedapuhku põhjendamatult. Kogu ülejäänud elu -- üheksteist aastat -- pidi ta maapaos olema ja vireles tundruonnides, koobastes ja üksikul saarel, inimestest põlatud ja hüljatud, sest talle oli saatusest ette määratud olla õnnetu, kuna "üks asi on vaprus, teine aga see, kuidas sul elus veab".

Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.

Sisukord:
Saatesõnana teistkordseks tulemiseks
Hanesule liigutajaist kirjanikeni. Uitmõtteid Gustav Suitsu kirjandusloo puhul
Kreutzwaldist ja Gustav Suitsust. Mõni sõna "Noore Kreutzwaldi" kohta
"Romaani" ja romaani tulek meie kirjandusse. Kajastusi ühest kaugest ajast
"...kahest kokku igatsev laulja-rändaja" Ernst Ennot meenutades
Ränikivist Linnutee poole. Tunnusjoon Henrik Visnapuu luulest
Eelõitseng ja järelvalgus. Mõtisklusi Marie Underi puhul
Sügis, öö ja ummik. Ääremärkusi August Alle värsilehtedele
Mait Metsanurgast ja jumalast. Ühe kinnismotiivi lugu
A. H Tammsaare kirjadest Ameerikasse. Väljalõikeid kirjavahetusest Andres Pranspilliga
Üks kirjutamata kiri Tammsaarele. Marginaale AHT pentaloogiale ja selle tõlgendamisele
Kaugemale, kaugemale avaruse täheplejaadide all. Mälestuskilde Tuglasest. Olematu interuvjuu Tuglasega
"Viskumas viimne täring/langemas lõpukaart"' Henrik Adamson võõrsilt nähtuna
Peer Gynt — kes vastaks? Riivamisi Karl Ast-Rumorist
Karl August Hindrey ja nõiad. Intervjuu Karl Augusti ja nõiaga
Ühe romaanitsükli algus. Märkmeid August Jakobsoni "Vaikse õhtu sünniloost"
"Meie kohus on sundida saledasse stroofi/ elementide pime raev". Heiti Talviku "Kohtupäeva" loomingu laustast
Vananematu Ants Oras. Vilkeid üle viie-kümne jõudnud AO-st
Tuumale lähemale. Ants Orase esseevalimikku lugedes
Otto A Webermann – Eesti ruumi kultuuriloolane. In memoriam ühele sõbrale
"Üle maa, üle vee viib ränduri tee..." Hajapilte muutlikust ajast ja August Annistist kahe kohtumise vahel
Värve varakevadise vikerkaare alt. Lühimärkmeid Ristikivi kirjandusliku teekonna algusest
Ristikivi "Mõrsjaliniku" sünniloost. Autori päevikumärkmeid ja lugeja lisandusi
Aletheia. Uitmõtteid epiloogina lisatud
Autori bibliografiat
Nimede register

Ühe sõjapõgeniku autobiograafiline jutustus. "Kõik sündmused selles raamatus on ka tegelikult olnud, kuid tegelaskujud on autori fantaasia, nii et igasugune sarnasus tõeliselt elanud inimestega on puhtjuhuslik."

"Häkkimine võhikutele" on arvutitesse ja arvutivõrkudesse häkkimise viitematerjal. Eetlise häkkimise tehnikad põhinevad sissetungivõimaluste ja haavatavuse katsetamise ning infoturbe heade tavade nii kirjutatud kui ka kirjutamat reeglitel. See raamat kõneleb kõigest, alustades häkkimiskava loomisest ja süsteemide kontrollimisest kuni turvaaukude paikamise ja kestva eetilise häkkimise kava haldamiseni. Realistlikult võttes on paljudele võrgutüüpidele, operatsioonisüsteemidele ja tarkvarapakettidele olemas tuhandeid võimalikke sissemurdmisviise. Siit saab teada, kuidas testida oma süsteeme, aukudele prunti ette panna ja ründajate plaane nurjata.

Autori teine luuleraamat on omamoodi täienduseks, järjeks debüütkogule "Aja raamat". Seegi kogu esitab eksistentsiaalset luulet ja tunnetuslõimi inimesest, ta kõhklustest, hingeotsingutest, selginemistest.

Kriminaalroman "Hukatuslik bassein" ilmus Ross Macdonald'il 1950. a. ja see on teine raamat sarjast, mis räägib eradetektiiv Lew Archeri tööst. Käesolevas raamatus palkab üks naisterahvas Archeri uurima ühte kahtlase väärtusega kirja. Naise perekond elab Lõuna-Kalifornias kahe linna piiril – üks neist idülliline, naftarahadest rikkaks saanud ja teine väike linnake, kust nafta tegelikult pärit on ja mille on hävitanud korruptsioon ning inimlik ahnus. Üsna pea on Archeril rohkem muresid mõrva lahendamisega kui algse väljapressimiskirja tõttu.

Ross Macdonald sündis San Francisco lähistel 1915. aastal. Alghariduse sai ta Kanada koolides; pärastpoole on lõpetanud Michigani ülikooli. Sõja ajal teenis sideohvitserina USA Vaikse Ookeani laevastikus. Hiljem asus autor elama Santa Barbarasse Californias, töötas õpetajana koolis ja pärast kolledžis, kuid kirjutas ka detektiivlugusid, ammutades ainest koduosariigi omapäraselt kirevast ja muutuvast ühiskonnast. On olnud Ameerika Detektiivkirjanike Ühingu president.

Iludusravi esimene nõue on oma tervist hoida. Inimene, eriti naisterahvas, püüdleb täiuslikkuse – ilusa vormi ja kauni sisu poole. Raamatu autor Margott Popp arvab, et kõik meie keha liikmed ja elundid ainult tegevuse või harjutuste läbi oma loomuliku suuruseni, täidluseni ning iluduseni jõuavad.

Sisaldab muinasjutte:

• Kes on kõige vanem?
• Akhun ja Lalmal
• Hirvekuningas
• Ahv ja Krokodill
• Kuidas nõunik võlukunsti õppis
• Hingamine on parim
• Brahmaan ja hulkurid

On väidetud, et Olav Duun on kõigist norra kirjanikest kõige norralikum ja et tema teoste kaudu võib saada parema kujutluse Norrast ja norralastest kui kuskilt mujalt. Tema kalurid on Trøndelagi kalurid ja põllumehed Trøndelagi põllumehed, ent oma kodukoha looduse ja inimeste kaudu on ta suutnud peegeldada kogu Norrat, veel enam, isegi kogu maailma. Ja või öelda, et kõige düünilikum kõigist Duuni teostest on "Inimene ja deemonid" (1938), mis jäi tema viimaseks raamatuks ja kujunes otsekui tema loomingu kvintessentsiks.

See Kaarli-Ülemõisa küla ajaloo raamat on tänuraamat neile sõbralikele Ülemõisa kooli vilistlastele, kes üksteist innustades ja abistades tõid heatahtliku lugeja ette oma suguvõsa hinnalise pärandi, mis näitab, kuidas rohkem kui pooleteise sajandi jooksul elasid eesti talud, külad ning maainimesed.
Raamatu "Jää püsima, Eesti küla!" koostanud vilistlased on hoidnud oma suguvõsa inimpõlvede pikkust ajalugu, on sellest teadmisi ja elujõudu ammutanud. Loodan, et iga lugeja leiab siit oma iva!
1. juunil 2013
Silvi Saar

Ülevaade Jaan Koorti elust ja loomingust. Reprodel on esitatud ülevaade kunstniku skulptuuridest, maalidest ja pisiplastikast.

Ühel 1740. a pakaselisel talvepäeval otsustas Vene keisrinna Anna Ivanovna püstitada Neevale jääst palee, kus saaks korraldada tema õuenarri uhke pulmapeo. Jääpalee rajamine tehti ülesandeks Ministrite Kabineti liikmele Volõnskile. Samal ajal jõuab haripunkti vastuolu Volõnski, tulihingelise vene patrioodi, ja Kuramaa hertsogi, sakslase Bironi vahel. Keisrinna armuke, alatu Biron toob vastase mahasurumiseks päevavalgele ka abielus oleva Volõnski armuloo imekauni mustlanna Mariorizaga. Ei aita Volõnski sõprade püüdlused ega ülla Marioriza eneseohverdus, Biron esitab keisrinnale ultimaatumi: "Kas mina või tema?" Erakordselt haarav sündmustik, reaalsed ajaloolised tegelased, lisaks romantiline armastusliin – see kõik on kindlustanud püsiva huvi raamatu vastu läbi paljude aastakümnete.

Johann Köleri 150. sünniaastapäevaks välja antud mapis on 14 värvilist reprot kunstniku tuntumatest töödest.

Kunstniku ema portree
Kunstniku isa portree
Tütarlaps allikal
Itaallanna lastega ojal
Kunstniku sünnikoht
Ketraja (Katkenud lõng)
Fr. R. Kreutzwaldi portree
Vene õpetlase-geograafi P. Semjonov Tjan-Šanski portree
Ai-Jurii mõis Krimmi lõunarannikul
Mšatka mõis Baidari väravatega Krimmi lõunarannikul
Mahajäetud vesiveski Krimmi lõunarannikul
Eva granaatõuntega
Dr. Ph. J. Karelli portree
Lorelei needmine munkade poolt

Joonistamise ja maalimise, nagu igasuguse loomingulise tegevuse kohta pole võimalik anda kindlaid reegleid ega vormeleid. Loomingulises protsessis on väga palju subjektiivset, isikupärast, mis põhineb kunstiviljeleja tundeelul. Neid isikupäraseid kalduvusi tuleb pedagoogilises töös eriti hinnata ja arendada, mistõttu pole sugugi võimalik kõikidele ühesuguse mõõdupuuga läheneda.
2. trükk

Kuidas ma võin saada teada Jumala tahet oma eluks? Mida Jumal tahab, et ma teeksin oma eluga? Mis on minu kutsumine? Need on küsimused, millele enamus inimesi otsib vastust. Kas sa tead Jumala täiuslikku tahet oma elu jaoks? Edu on vältimatu, kui sa käid nõusolekus Jumal Isaga. Läbi selle imelise raamatu, mille on kirjutanud Gloria Copeland, avastad sa Tema plaani ja leiad piiblikohased vastused, mis juhatavad sind Jumala tahteni sinu elu jaoks.

Kirjaniku suure südamesoojusega kirjutatud Kadri-lood ei vaja enam tutvustamist -- need on niigi võitnud, eriti tüdrukute hulgas, suure populaarsuse.