Tooted
Autor on avaldanud artikleid ja arvustusi. Oma esimeses luulekogus käsitleb ta eksistentsiaalseid aineid, luulelaad on pinev ja tunderõhuline.
Vapustatud maailmas
heitlikus ja närvilises,
haiges, mitmevärvilises, kõigub
valgusallikas
nagu pendel
nagu ime
inimeseks
olemine!
Hotell "Olympic" oli viieteistkümnekorruseline punasemustakirju maja. Pool väljakut selle ees oli autosid täis, keset väljakut seisis väikesel lillepeenral ausammas, mis kujutas uhkelt kuklasseaetud peaga meest. Ausambast möödudes märkasin äkki, et see mees on mulle tuttav. Kahtlemata - veidra vanamoelise ülikonnaga, toetudes käega mingile imelikule aparaadile, mida ma algul abstraktse postamendi jätkuks olin pidanud, põlglikult pilukil silmad lõpmatusse suunatud, seisi hotelli "Olympic" ees väljakul Vladimir Sergejevitš Jurkovski. Postamendile oli kuldsete tähtedega kirjutatud: "Vladimir Jurkovski, 5. detsember, kaalude aasta".
Ma ei uskunud oma silmi, sest see oli täiesti võimatu. Jurkovskitele ei püstitata ausambaid. Kuni nad elus on, määratakse neid enam või vähem vastutavatele kohtadele, peetakse nende juubeleid, valitakse neid akadeemiate liikmeiks. Neid autasustatakse ordenitega ja neile määratakse rahvusvahelisi preemiaid. Kui nad on surnud - või hukkunud -, kirjutatakse neist raamatuid, neid tsiteeritakse, nende teostele viidatakse, aga mida aasta edasi, seda harvemini, ning lõpuks nad unustatakse. Nad kaovad mälust ja jäävad vaid raamatuisse. Vladimir Sergejevitš oli teaduse kindral ja haruldane inimene. Aga võimatu on püstitada ausambaid kõigile kindraleile ja kõigile haruldastele inimestele, liiatigi riikides, millega neil pole otseselt midagi pistmist, ja linnades, kust nad on ehk oma eluajal ainult läbi sõitnud...
Kuulsaima inglise nüüdisdramaturgi Peter Shafferi sulest on ilmunud hulk suure ülemaailmse publikumenuga näidendeid. Nende kõrge kirjanduslik tase teeb nad ka laiale lugejaskonnale huvipakkuvateks. „Musta komöödia“ (1965) tõi Tallinna Draamateatri peanäitejuhiks saamisel oma esiklavastusena välja Voldemar Panso. Sügavat psühholoogilist draamat „Amadeus“ (1979, esiettekanne Eestis 1989) võime Draamateatris Kalju Komissarovi haaravas, pingerohkes lavastuses nautida praegugi. Mõlemat näidendit seob veel seegi, et neil on sama tõlkija.
"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."
Anton Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, graniit, marmor, pronks, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.
Skulptor 100. sünniaastapäevaks välja antud ülevaade kunstniku elust ja loomingust. Illustreeritud fotodega; kokkuvõte vene, inglise, saksa ja soome keeles.
Meditatsioon on nagu armusuhe sinu sügavaima minaga. Selles raamatus õpetab Sally Kempton praktilist meditatsioonikunsti: iseenda tundmist ja kõikide kogemuste tingimusteta embamist nii meditatsioonipadjal kui ka igapäevaelus. Raamat sisaldab rohkem kui 20 harjutust ning näitab, kuidas mediteerimine saab muuta elu ja avada õnnistustele.
Sally Kempton on õppinud ja õpetanud meditatsiooni üle 40 aasta ning on tuntud oma võime poolest juhtida õpilasi sügavatesse meditatiivsetesse seisunditesse.
Prantslane Blaise Pascal (1623-1662), geniaalne teadlane ja leidur, sügavamõtteline filosoof ning hiilgav kirjanik, on haruldasemaid kujusid Euroopa kultuuriloos. Raamatu autor, filosoofiakandidaat, vaatleb selle anderikka inimese dramaatilist elukäiku ning pöörab erilist tähelepanu tema filosoofiliste vaadete süstemaatilisele analüüsile. Nii leiavad käsitlemist Pascali ontoloogia, metodoloogia, gnoseoloogia, dialektika, õpetus inimesest, eetika ja muudki küsimused.
Keegi jälitab Jane MacGuiret. Tundub, et ta pääses juhuslikust röövimiskatsest, aga peagi selgub, et teoksil on midagi palju suuremat ja pahaendelisemat ... Naise kasuvanemad, kohtuarsti juures nägude rekonstrueerijana töötav Eve Duncan ja Atlanta politseiuurija Joe Quinn ei saa aidata. Keegi ei saa. Välja arvatud mees, kes võib olla ohtlikumgi kui need, kes Jane’i taga ajavad. Kuid Mark Trevoril on omad põhjused, miks ta tahab päästa Jane’i tapja küüsist ja lahendada kahe tuhande aasta vanust müsteeriumi, mis võiks raputada kaasaegset maailma.
Kõvakaanelisest kataloogist leiab põhjaliku fotoülevaate Art Allmäe veneteemalistest näitustest "Cold War" ja "Paint It Black", mis toimusid 2014., 2016. ja 2017. aastal Tallinnas Draakoni galeriis, Tartu Kunstimuuseumis ja EKKMis Köler Prize'i raames.
Samuti on kataloogis näituse kuraatori Joanna Hoffmanni intervjuu kunstnikuga.
Kataloog täiendab Tartu Kunstimuuseumis avatud Art Allmäe isikunäitust "Paint it Black II".
Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.
Dany Longo on blond, ilus, kirglik - ja lühinägelik. Kui ta oma ülemuse ja tema naise jaoks röövitud Thunderbirdiga läbi Lõuna-Prantsusmaa kihutab, ei tea keegi, sealhulgas Dany ise, kuhu ta teel on või miks ta sinna läheb.
Sébastien Japrisot (õige nimega Jean-Baptiste Rossi), sünd. 1934, on tõlgitumaid prantsuse põnevusromaanide autoreid. Tema anne kirjutada "kriminaalromaane ilma politseita" ilmneb selgesti ka käesolevas teoses.
Käesolevas raamatus selgitab kardioloog Enn Lõuk vanemas eas inimese kehas toimuvaid muutusi ning annab soovitusi, mida ühel või teisel juhul ette võtta. Teades oma võimaluste ja tervisliku seisundi piire, võib eakas inimene olla heatujuliselt reibas ning kasulik perele ja ühiskonnale. Lugegem, tegutsegem ... Veendugem, et ka eakas inimene saab olla optimistlik.
Sõnaraamat hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Nii territoriaalsete kui ka sotsiaalsete murrete sõnavara on esindatud üsna napilt. Sõnaraamat on 1976. aasta ÕS-ist palju mahukam ja keeleinfo poolest rikkam.
Millist sõna kohtab eesti kirjakeeles sagedamini, kas vanaema või vanaisa? Kas elevanti või sääske? Siin on 9700 kirjakeele sagedamat sõna, mis annavad sellistele küsimustele vastused ja katavad eestikeelsest tekstist 90%. Aluseks üks miljon sõna ajakirjandust ja ilukirjandust. Vajalik eesti keele õppijaile ja õpetajale, lingvistile ja muidu huvilisele.
Raamat annab lühikese ülevaate eesti eksliibriste rikkaliku motiivistiku mitmekesisusest ja teistest raamatuviida loomise, paljundamise ning rakendamisega seotud küsimustest.
Raamat on rohkete illustratsioonide ja eksliibrisenäidistega.
Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist
Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment
Eesti Rahvusraamatukogu 80. sünnipäevaks ilmunud artiklite kogumik.
Omapärase lüürilise poetessi valikkogu koosneb eesti- ja soomekeelseist ja mulgimurdelistest värssidest.
Liigse emaarmastuse teema on globaalse iseloomuga. Ühtedel rahvastel väljendub see nõrgemalt, teistel tugevamalt, kuid see on olemas ja tekitab kogu maailmas palju probleeme. Raamatus esitab autor Anatoli Nekrassov uuelaadse nägemuse ema ja lapse suhetest, ema armastusest lapse vastu. Kas emaks saades peab naine kiinduma üksnes lapsesse ning minetama oma rolli naisena? Kas emadus peab olema tähtsam mehe ja naise vahelisest kooslusest?