Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita. Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.

Neli pikemat reisikirja, mis on sündinud erinevates maades asuvate kirjanike loomemajade külastamise viljana.

Žanriliselt kirev raamat ühendab endas reisipäevikut, ühiskonna- ja kultuurikriitikat, esseistikat ja belletristikat, mitmes laadis vaateid elule ja inimesele.

Autor kutsub lugeja endaga pihtimuslikule teekonnale, milles erinevates häälestustes ja motiivides kordub raamatu põhiteema, universaalse armastuse otsing.

Omalaadsed rännakud ajas ja ruumis kulmineeruvad raamatu poeetilises nimiloos.

"Everesti päevik" on mõeldud inimesele, kes huvitub rändamisest ja seiklemisest, kes tahab avardada oma silmaringi ja saada rohkem teada maadest, kus üldjuhul eriti ei käida. Raivo Plumer ja Tõivo Sarmet kirjeldavad päeviku vormis, kuidas edenes eestlaste esimene ja seni ainuke Everesti ekspeditsioon, mille suurhetk oli Alar Siku ja leedulase Saulius Viliuse tipputõus. Raamatus antakse haaravalt ülevaade kõigest, mis kaasneb tõusuga Maa kolmandale poolusele. Eestis esimesena Lumeleopardi tiitli pälvinud mägironija Ilmar Priimetsa hinnangul kirjutas Everesti ekspeditsioon Eesti mägironimise ajalukku eredaima lehekülje. Lisaks eestlaste Everesti ekspeditsioonile antakse raamatus ülevaade ka Eesti mägironimise ajaloost ja Everesti vallutamise senistest kogemustest.