Tooted

Dramaatilisel 1944. aasta suvel evakueeritakse Rootsi teenistuses oleva SS-ohvitseri Ludwig Lienhardi kaasabil Eestist rannarootslasi. Kolm aastat hiljem on Lienhard ise põgeniku rollis. Rootsist lahkuma sunnitud ning tagaotsitav nii lääneriikide kui NSV Liidu poolt, võtab ta purjekal "Falken" ette dramaatilise põgenemisreisi üle talvetormise Läänemere ja Atlandi ookeani Argentiinasse. Tänapäeval on Ludwig Lienhardi nimi peaaegu unustatud, ent kunagi sõltus temast tuhandete Eesti inimeste saatus. Raamat kirjeldab haaravalt Lienhardi elu ja eriti tegevust Teise maailmasõja ajal ja järel, millest mitmed episoodid on siiani mässitud saladusteloori. Marcus Wallén on sündinud 1972. aastal Mariehamnis ning üles kasvanud Rootsis ja Ahvenamaal. Kaks aastakümmet on ta olnud ajalehe "Expressen" Stockholmi toimetuse ajakirjanik ja juht. 2019. aastal ilmus tema debüütraamat "Natside kuld ja hästi hoitud saladus" ("Naziguldet och de invigdas hemlighet", eesti keeles 2020).

Peäro August Pitka, kirjanikunimega Ansomardi loomingu kandvama osa moodustavad lastejutud, mis kuuluvad XX sajandi alguse eesti lastekirjanduse paremikku. Kirjanik lähtub valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Oma ajastu eesti lastekirjanduse üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega

"Väegade noobel kooljas..." (nentis vanem laibakandur) Romaan kriminaalsete ja viroloogiliste allüüridega

Soome korrespondendi mälestuste raamat Eestis veedetud aastatest

Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.

Romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid. Sõdurikastike käe otsas, astus Hugo hommikul kogunemiskoha poole. Seal oli hulk samaseid sõdurikastikestega noormehi

– Age of Empires – Commandos: Behind Enemy Lines – Caesar III – Gangsters: Organized Crime – Heroes of Might and Magic II – Panzer General II – Railroad Tycoon II – Settlers III – StarCraft – Total Annihilation – Blade Runner – Fallout II – Grim Fandandgo – The Curse of Monkey Island – Blood II – Grand Theft Auto – Jedi Knight: Dark Forces II – Tomb Raider III – Carmageddon II: Carpocalypse Now – The Need For Speed III – Prince of Persia I & II – Fgodmom – Commander Keen – Mine Bomber – Digger – CD-Man – Supaplex – Perestroika – Tetris – Uss – Laevade Pommitamine – Lode Runner

J. John uurib iidset käitumiskoodeksit, mille kaudu saame vaadata elule, nagu see peaks olema; elule, nagu see võiks olla...Elule, kus lugupidamine kaasinimeste ja Jumala vastu määrab kõike, mida me teeme. Nimi, mida see koodeks tavaliselt kannab, on Kümme Käsku. Ent olge valmis mõneks üllatuseks...

Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Uue aastatuhande kodused koosviibimised erinevad nii sisult kui vormilt kunagistest süldipidudest. Kodusele peole ei tulda enam uhketes tualettides, vaid kenas, mõnusat äraolemist võimaldavas riietuses. Samas suunas on arenenud ka lauale pandavad piduroad, mis ei püüa enam jäljendada profikokkade poolt valmistatud restoraniroogi. Uue aja piduroad kujutavad endast lihtsaid, kuid trendikaid suupisteid, eelroogi ja salateid, jätmata siiski kõrvale ka sooje toite. Endist rikkalikkust kohtab vaid järelroogade juures, kus hõrgutavaid maitsenaudinguid pakuvad küpsetised ja tordid, kuid ka kergemad vahud ja tarretised.

Inimkonna varandus viiel kontinendil.

Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.

See, UNESCO-ga koostöös valminud põhjalik raamat on mõtteline järg populaarsele raamatule "1001 looduse imet, mida elu jooksul peab nägema" ning pakub ulatusliku ülevaate tuntud ajaloolistest paikadest. Lugeja viiakse põnevale rännakule mööda maailma, et tutvustada selliseid iidse pärandi hulka kuuluvaid rajatisi nagu Suur Hiina müür, Egiptuse püramiidid, aga ka 20. sajandi olulisimaid sündmusi tähistavaid memoriaale; ühtlasi tutvustatakse maailma kuulsamaid religioosseid objekte nagu Nutumüür Jeruusalemmas või Orvieto katedraal Itaalias. Esindatud on ka tähelepanuväärsed valitsejate residentsid alates Versailles'st kuni Valge Majani ning maailma ajaloo suurimad lahingutandrid alates Gettysburgist kuni Somme'ini. Kogu seda geograafiliselt liigendatud teavet illustreerib enam kui 800 vapustavat fotot.

Kuulume põlvkonda, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks. Meie eeskujud elavad täisverelist elu, kirjutades klassikaks saanud viise, kujundades jahmatavaid kollektsioone, saades suurfirmade reklaamnägudeks – meie peaks ju ka seda suutma? Viimaste aastate jooksul on toimunud tõsised muutused suhtumises vananemisse – meil ei ole enam kohustust vananeda. Neljakümmet ei peeta enam mingiks vanuseks, viitkümmet võib pidada uueks neljakümneks ja kuuekümneselt on viimaks aeg oma elu elama hakata. See raamat annab näpunäiteid, kuidas võiksime selle kõigeni jõuda: kuidas hästi süüa ja võidelda vananemise vastu tervisliku toitumisega, kuidas muuta treenimine oma elu osaks, võimendamaks energiat ja võitmaks väsimust, retsepte looduslike kortsukreemide kokkusegamiseks ja nahapuhastuseks, mooduseid stressi peletamiseks ja unetusevõitmiseks, et võiksime elu lõpuni head välja näha ja ennast hästi tunda.

See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja "Aktuaalne kaamera". Või märgilised üksikhetked, nagu "Täna 25 aastat tagasi" ja "Horoskoop". Samuti on lood ajakirjandusinimestest, tihti koos väljaandega, mis neile kuulsuse tõi või mille nemad kuulsaks tegid. Siin on kõigile teada tegelased, nagu J. V. Jannsen, Jaan Tõnisson või Valdo Pant. Aga ka sellised, kellest laiem üldsus palju ei tea, nagu Harald Wellner või Voldemar Koch-Kures. Leidub lugusid erinevatest ajakirjanduslikest nähtustest: uudis ja surmakuulutus, tsensuur ja honorarid, toimetuseruumid ja ajakirjanike harimine jne. Juttu tuleb ka eesti ajakirjanduse märgiliste sõnade ja fraaside tekkimisest, nagu hapukurgihooaeg või Rakvere raibe. Ja lõpuks tulevad kõneks ka mõned ajakirjandusloo murdehetked, nagu maailmasõjad või uue aja murrangud 1990. aastatel.

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest. Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu "tummadest" arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut. Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina. Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

Iga teatrihuviline on ehk mõttes mänginud "Eesti teatrisündmuste" mängu, koostades näiteks nimekirja oma elu teatrisündmustest või siis aasta teatrisündmustest. See raamat on ühe sellise mängu vili. Teatrisündmusena tulevad jutuks unustamatud lavastused, vaimustavad rollid, olulised teatritegelased, mõjukad teatrid, uskumatud teatriskandaalid ja veel palju muud. Raamatut kirjutades pidas autor lugejatena silmas muu hulgas ka teatrihuvilisi, kellel pole veel väga sügavaid teadmisi teatriloost, kuid on huvi Eesti teatrit ja selle värvikat ajalugu tundma õppida ning selle kaudu ka praegust teatrit paremini mõista. Tulemuseks on põnev ja intrigeeriv, kuid samas ka ülevaatlik ja hariv lugemine. Anneli Saro (snd 1968) on teatriteaduse professor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja teatriteadust, täiendanud ennast Helsingi, Stockholmi ja Utrechti Ülikoolis. Alates 1997. aastast on ta õpetanud TÜ-s teatriteadust, lugenud külalislektorina loenguid ka Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Helsingi Ülikoolis.

Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias "meie aja mõjukaim intellektuaal". Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna. Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni. Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab. Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga. Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas.

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

Tsitaat Tiit Lääne koostatu raamatust "120 aastat jalgrattasporti Eestis": Eriti pidulikuks kujunes 8. augustil 1893. aastal Viljandis korraldatud esimene jalgrattavõistlus. Ratturid läksid rongkäigus Käsitööliste Seltsist Tallinna tänaval praeguse bussijaama kohal asunud stardipaika. Esinduslik oli ka kohtunikepere eesotsas "otsuse" (pea)kohtuniku linnapea M. Schöleriga. Sõideti Klaassepa kõrtsini ja tagasi - kokku 8 versta. Võistlejad lähetati kolmeminutiliste vahedega paarikaupa. Kümnest startinust võitis P. Hendrikson - tema aeg oli 18.20,0.

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseidvigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos, andes võimsa tõuke ühiskonna uuenemisele ja valmistades ette teed Eesti riiklikule iseseisvusele. Esimest korda haaras võitlus vabaduse eest suuri inimhulki linnas ja maal. Tsaarivalitsus surus rahvaliikumise maha massiivse sõjalis-politseilise terroriga, karistussalkade ja sõjakohtute käe läbi hukkus sadu inimesi. See raamat räägib revolutsioonisündmustest nendes osalenute ja kaasaegsete silmade läbi. Lugejani tuuakse valik enamasti seniavaldamata mälestusi Eesti arhiividest, mille üleskirjutused pärinevad 1930. aastatest. Valdavalt on need intervjuud, mida 1905. Aasta Selts valmistas ette publitseerimiseks teose "Punased aastad, I" (1932) järjena, kuid mis jäid ilmumata. Kogumikus avaldatakse tervikuna Voldemar Juhandi kogutud ja koostatud kaheosaline mälestuste kogu "Rahvamälestisi 1905. aastast Eestis", mis valmis 1934. aastal Juhandi uurimismatkade tulemusena Harju-, Lääne-, Järva- ja Pärnumaale mõisapõletamise alale. Raamat on kolmas köide autori kolmeosalisest uurimis- ja publitseerimisprojektist "1905. aasta Eestis".

1905. aasta demokraatlik revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi rahvaste ajaloos. Moodsa vabadusmõtte kandjaks sai esmakordselt ühiskonna eri kihte haarav laialdane rahvaliikumine. See raamat räägib sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide tekkimisest Eestis ja nende võitlusest isevalitsusliku korra vastu rõhuasetusega võitlusvahenditele ning vägivalla ja terroriga seotud aspektidele. Vaatluse all on sotsialistide valmisolek relvastatud ülestõusuks, nende üleskutsed lendlehtedes ja tegelikud sammud. Autor on analüüsinud ja kirjeldanud vägivaldseid episoode linnas ja maal, mis olid suunatud mõisnike ja võimuesindajate vastu. Uurimuse juurde kuulub kroonika tähtsamatest sündmustest Eestis, Venemaal, Lätis ja Soomes aastail 1904–1907, mis tugineb uuematele käsitlustele ja on abiks raamatu peateemas orienteerumiseks. Lisatud on valik teemakohaseid dokumente, sh VSDTP kongresside otsused, Lenini tööd ja eesti sotsialistide seisukohad terrori küsimuses, samuti Eestis väljaantud ja levitatud lendlehed. Autor järeldab, et spontaanselt vallandunud kättemaksuterrori tagamõte oli mõisnike klassi ja mõisamaavalduse kaotamine, mis oli kooskõlas eesti rahva enamuse ajaloolise õigusteadvusega. Raamat on teine köide autori kolmeosalisest uurimis- ja publitseerimisprojektist "1905. aasta Eestis".

"Igatahes oli naisel tol romantilisel ajal suurem mõju tööliste massile kui mehel. Eriti noorel naisel. Nad hakkasid teda jumaldama, uskuma temasse kui kõrgemasse olevusse, läkitatud kustki teisest ilmast neid rõhutuid ja vaevatuid päästma." Marta Lepp

Reisikirjas kirjeldab autor Hiina elu-olu 1950-ndatel aastatel, samuti ajalugu, kultuuri- ja kunstielu, rahvameditsiini minevikku ja tänapäeva. Illustreeritud fotodega

Albumis saab läbi ajalooliste fotode ja viimaste Vanalinna Päevade reportaažide elada kaasa ainulaadsele õhustikule, osadusele ja rõõmule, millest ammutab oma jõu nüüd juba veerand sajandit kestnud rahvapidu. Albumis saavad sõna ka mitmed läbi aegade Vanalinna Päevade korraldamist juhtinud inimesed.

Raamatus "314 meetrit vabadust" räägitakse lühidal ja kujundlikul moel Teletorni sünni ja taassünni lugu, mille taustaks ja läbivaks teemaks üldine eesti rahva vabadusepüüdlus läbi aegade (lisaks graafiline ajatelg). Raamat algab 1991. aasta pöördeliste sündmuste kirjeldamisega, jutustatakse Nõukogude ajast ning torni taasavamisest ja seal aset leidvatest sündmustest.

See raamat on austusavaldus maailma suurimatele filmitähtedele. Olgu Marilyn Monroe või Meryl Streep, Charlie Chaplin või Clint Eastwood – kõik nad on inspireerinud miljoneid austajaid kõikjal maailmas ja saavutanud surematuse nii kinoekraanil kui selle taga. "501 filmitähte" on ülipopulaarse "1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema" koostajate kirjutatud põhjalik teatmik filmiajaloo säravaimatest tähtedest. Illustreeritud rohkete fotodega filmidest ja kaadritagustest stseenidest ning üle külvatud faktidest (sealhulgas ka pikantsetest), on see raamat hädavajalik teejuht igale kinokunsti austajale. Igale filmistaarile on pühendatud vähemalt üks lehekülg, ära on toodud tema parimad osatäitmised ja tema silmatorkavad eripärad, lisaks ekraaniväline tegevus. Kohtu omapärase Rat Packi seltskonnaga, "joomaklubiga", mille asutajaks oli Oscari võitja, legendaarne ja skandaalne Humphrey Bogart, loe Elizabeth Taylori kaheksast abielust, River Phoenixi varajasest traagilisest surmast, lisaks lugematutest ekraanivälistest armulugudest, mis on lõkkele löönud ekraanil pulbitsenud partneritevahelisest keemiast. Tutvu eri aegade ekraanilegendidega, kes on kadunud oma talendi pillamise tagajärjel. Loe Hollywoodi kohtumisest Bollywoodiga ja kassahittide staaride vastandumisest sõltumatute filmide näitlejatega.

Vähesed tõdevad surivoodil, et nad oleksid pidanud tööpostil rohkem aega veetma. Ometi on igapäevelu sellest fataalsest tõdemusest väga kaugel. Leiba teenides ja tööd rabades kinnitatakse, et elu paraneb teenitava abil. Kuid -- parimgi abielu, lapsed ja abikaasa vajavad aega ja hoolitsust. Elukiiruses võib tekkida küsimus: kellel on veel aega abieluga vaeva näha või üldse abielluda? Rob Parsonsi raamat on huumoriga pikutud tõsieluline lugemine abielu rõõmudest, kitsaskohtadest ja probleemidest. Rob Parsons on hariduselt jurist ning juhib organisatsiooni CARE for the Family. Ta on suhete ja perekonna teemal rahvusvaheliselt tunnustatud kõneleja. Eesti keeles on temalt varem ilmunud "60 minutit isa". Temalt on eesti keeles ilmunud ka raamat "60 minutit isa".

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Nii on olemas loomi, kes päästavad inimesi laviinide alt või suudavad ennustada maavärinaid. Teisalt on ka selliseid loomi, kes võtavad osa iluduskonkurssidest või spordivõistlustest. Sellesse raamatusse on aga kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Taolisi loomi on aastasadade jooksul olnud miljoneid, arvatavasti isegi miljardeid. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada erilisematest erilisemaid loomi, kellel on olnud nimi ja kes on mingites situatsioonides olnud asendamatuks sõbraks ja kolleegiks sõjaväelastele ning on kirjutanud end oma kangelastegudega alatiseks sõjaajalukku.

Raamat kajastab 2003. a. 17. septembril 85aastaseks saanud Tallinna Tehnikaülikooli aastapäeva tähistamisega seonduvat infot.

Käesoleva teose kirjutajas on õnnelikult ühte isikusse koondunud teadlase, kirjamehe ja avastaja võimed. Beebe'is näeme moodsat teadlast, kes ei ole ennast isoleerinud ainult teadusliku töölaua taha, vaid kes püüab seoses olla kaasaegse seltskonna ja mõttemaailmaga. Tundes selle seose suurt tähtsust nii uurijale kui ka rahvale, valmib alati koos teadusliku kirjeldusega uurimissaavutisist ka laiematele kultuursetele ringidele määratud populaarteaduslik raamat. Sel teel on tema sulest ilmunudd terve sari teoseid. W. Beebe sündis 1877. a New Yorkis, õppis Columbia ülikoolis, sai 1899. a New Yorki Zooloogilise Seltsi ornitoloogia osakonna kuraatoriks ja hiljem sama seltsi troopiliste uurimiste osakonna direktoriks. Tema esimeseks uurimisalaks olid linnud, hiljemini aga siirdus ta mereloomastiku uurimisele.

3. trükk. Aabits on mõeldud 4-6-aastastele lastele tähepildiga tutvumiseks, jutustamisoskuse arendamiseks, kõnes häälikute eristamiseks ja õigeks hääldamiseks, lugemaõppimiseks, tutvumiseks arvude ja numbritega 1-10-ni ning lugemise harjutamiseks.

Seiklusrikas lugu Knotsi kaubamaja liftipoiss Aabeli, härra Trumpi ja lauluõpetaja preili Klaterhoeni seikluslikust reisist tsirkusevankriga otsimaks tsirkuses kadumistrikis ootamatult kadunuks jäänud Laurat.

Raamatusarja peategelaseks on Kinsey Millhone, eradetektiiv, endine politseinik, kaks korda lahutatud 30+ naine, kes naudib oma askeetlikku elu sarmika pensionäri Henry üürilisena garaažist ümberehitatud elamus. Igas tähestikuraamatus lahendab ta keerulisi ülesandeid, alati ei pruugigi tegemist olla mõrvaga. Kinsey vanemad hukkusid autoõnnetuses, kui tüdruk oli viiene. Teda kasvatas üksildane tädi ja ehkki ta õpetas Kinseyt enda eest seisma, oli tüdruk koolis trotslik, ettearvamatu ja seltsimatu laps. Täiskasvanuna ei lase ta endale kedagi liiga lähedale. Raamatud on kaasakiskuvad ja lahendused sageli üllatavad.

Pildikroonika eluteest ja -tööst

Rohkete piltidega aabits tutvustab lastele häälikuperet ja tähemaad.

N. Gumiljov (1886–1921) seostub paljudele lugejatele kui väljapaistev vene hõbedase ajajärgu poeet. Ent Gumiljov on kirjutanud ka isikupärast proosat. Need novellid, jutustused, olmekirjeldused on seotud peamiselt tema intensiivsema, seiklusliku eluperioodiga ja neis esineb ta ühtaegu kui filoloog, geograaf, ärimees, ohvitser. Proosapalade temaatika on lai ning samas ootamatu, ulatudes piibliteemadest ja kirjanduse suurkujudest isikliku elu seikadeni – tema armastuslooni ning kooseluni poetess Anna Ahmatovaga.