Tooted

Дачный город Эльва : от дачного местечка русских профессоров до признанного города-курорта : история - развитие - виды на будущее.

Teos puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa" ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale.

Raamat käsitleb sõiduki osade ülesandeid, selgitades autode konstruktsioonilisi iseärasusi ning tööpõhimõtteid. Eelkõige on raamat õppeotstarbeks, pakkudes tugevat teoreetilist aluspõhja autode valdkonnas. See sisaldab teavet nagu auto ülesehitus, mootori tööpõhimõtted, metallide kasutamine, vedrustus, pidurisüsteemid ja palju muud.

Ülevaade loomariigist hõimkondade ja klasside kaupa, samuti loomade tähtsusest, loomastiku kaitsest ja loomariigi arenemisest.

Prantsuse klassiku romaani uustrükk, varem eesti lugejale tuntud "Söekaevurite" nime all. Prantsuse kirjanduse klassiku Émile Zola (1840-1902) romaan kujutab halastamatu tõepäraga 1860-ndate aastate Põhja-Prantsusmaa kaevandustööliste ebainimlikke elu- ja töötingimusi ning nende tärkavat võitlust oma õiguste eest. Originaali pealkiri Germinal.

Italo Svevo on itaalia romaanikirjanik ja novellist, psühhoanalüütilise romaani esindaja, kes juba möödunud sajandi lõpul oma esimeses romaanis "Üks elu" kasutas sisemonoloogi tehnikat. Sõbrustas 1904. aastast alates James Joyce'iga, kes ongi õieti tema avastaja. Maailmakuulsuse tõi Svevole tema kolmas romaan, autobiograafiliste sugemetega "Zeno südametunnistus" (1923). See on läbilõikeinimese pihtimus oma argielust, tema psüühika täpne ja meisterlik kirjeldus, mida iseloomustab autori eneseirooniline lähenemine.

Raha on võimas vahend, mis suudab meid end teenima panna. Samas ongi ta ainult vahend ja ei midagi muud. Zen’i idealistlik eesmärk võiks küll olla vabanemine sõltuvussuhtest rahaga, aga see oleks praegusajal jabur. Hoopis tähtsam on panna raha enda jaoks tööle, teisisõnu tagada endale piisav rahavoog nii, et see elu ei segaks ja koormavaks ei muutuks. Michael Gilmore näitab, kuidas Aasia filosoofia ja sellele iseloomuliku teadveloleku integreerimine meie finantsmõtlemisse võimaldavad jõuda harmooniani isiklikes rahaasjades. Laias plaanis keskendub raamat sellele, kuidas muuta oma mõttemaailma. Meie väärtused peaksid olema kooskõlas endale võetud finantseesmärkidega. Gilmore annab ette 49 sammu, mille abil sellel teel õige suund võtta. Need sammud ei tohiks kellelegi üle jõu käia ning jääb lugeja otsustada, kui palju ta korraga valmis on astuma. Zen’ilik suhtumine aitab meil ümbritsevat näha sellisena, nagu see on, ning annab meelerahu ja kindlustunnet toimetulekuks rahastressiga. Autor ütleb ise: „[---] just nüüd ongi õige aeg valmistuda paremaks tulevikuks – paremaid harjumusi kujundades, neid kasutusele võttes ja arendades. Paremaid harjumusi nagu säästmine ja investeerimine. Või mediteerimine, vaimne valvsus ja hingamine ning rahasse rahulikult, teadlikult ja zen’ilikult suhtumine.“

F. Scott Fitzgerald ja Zelda Sayre – eakaaslased pidasid neid dzässiajastu unelmate paariks. Mõlemad andekad, ilusad ja elujanused, uskusid nad ka ise, et suudavad teostada ameerikate unelmat rikkusest, kuulsusest ja seltskondlikust edukusest. Ent liialdused, alkoholisõltuvus ja psüühiline kokkuvarisemine tegid hetkelisele säravale tõusule lõpu. Nende ande ja temperamendi, soovide ja võimaluste vaheline konflikt viis katastroofini. Kirjandusest sai nende võistlevate ambitsioonide lahinguväli. Kirglikust seotusest hoolimata kaugenesid nad teineteisest aina enam. F. Scott Fitzgerald suri 44-aastaselt. Zelda elas – peamiselt psühhiaatrite järelvalve all – temast kaheksa aastat kauem. Alles ravialusena söendas ta kirja panna oma ainsa romaani "Save me the Waltz" – "Kas ma tohin teid valsile paluda?"

Valimik sisaldab tuntud ameerika kirjaniku William Faulkneri (1897-1962) jutustusi Ühendriikide elust möödunud sajandi keskpaiku

William Faulkneri jutustuste käesolev köide on järjeks varem ilmunud «Yoknapatawpha vanaajale»

Oopera "Yeomen of the Guard" käsikiri ja lyyrika

Värvikas ja värsketest emotsioonidest kantud ülevaateteos kajastab Torino olümpiamängude tähtsündmuseid ja varustab huvilisi ka võistluste lõpuprotokollidega.

Torino olümpiavõistlusi peeti 15 spordialal (78 võistlusala) kaheksas erinevas linnas: - Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) - Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) - Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) - Pinerolo (jääkeegel) - Pragelato (2-võistlus, murdmaasuusatamine, hüpped) - Sauze d´Oulx (vigursuusatamine) - Sestriere (mäesuusatamine) - Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Olümpiakülad rajati Torinosse, Bardonecchiasse Sestrieresse. Mängudel osales umbes 2550 sportlast 80 riigist, kohtunikke tegi kaasa 650, ajakirjanikke ja meediatöötajaid 9600.

20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.

Ülevaade 20. sajandi olulisematest heliloojatest, nende elust ja loomingust

Järjekordne olümpiaraamat tutvustab seekord Norras Lillehammeris toimunud XVII taliolümpiamänge. Nagu ikka antakse põhjalik ülevaade erinevatest võistlusaladest, tuuakse medalistatistika, antakse ülevaade eesti sportlastest taliolümpiamängudel ning seni ilmunud olümpiaraamatutest. Loomulikult ei puudu ka kokkuvõtlikud tabelid Lillehammeri taliolümpiamängude tulemustega.

XI noorte laulu- ja tantsupeo juht sisaldab peo kava, laulude tekstid ning osalejate nimekirja.

Raamatu kaanelt: William Dalrymple´i «Xanadus. Otsimisretk» avab Varraku uue rännuraamatu sarja. Seda raamatut on nimetatud tõeliseks tähelennuks reisikirjanduses. Autori intelligentsus, vaimukus ja terased tähelepanekud annavad ka kõige tavalisematele kogemustele mingi ajatuse ja erakordsuse. Ta kannab edasi suurte inglise rännumeeste traditsiooni, kes enamasti oskasid nähtust ka paeluvalt kirjutada. Loodame, et esimese autori ja teose valik on sümboolne, ning et tulevane sari kujuneb niisama eredaks ja sisukaks nagu William Dalrymple´i edasine karjäär.

Tunnustatud läänesaksa kirjaniku (1914-1979) peateos, romaan Teise maailmasõja kriisipäevadest läänerindel. Montaažitehnikas ülesehitatud süžeeliinid seavad tulipunkti mitmeid inimsaatusi ja psühholoogilis-eetilisi probleeme, lastes kunstiteadlasel Bruno Schefoldil astuda oma kaasmaalaste tegude lunastaja rolli.

Karl May kuulsa, palju kordi trükis ilmunud ja korduvalt filmitud romaanisarja tegelasteks on vaprad ja üllad punanahad ning nende ahistamise vastu võitlevad valged sõbrad. Apatšide pealik Winnetou ja tema kaaslased on kujunenud mitme põlvkonna noorte lemmikkangelasteks.

Suure saksa kirjaniku Friedrich Schilleri (1759-1805) draama Šveitsi mägikantonite võitlusest Austria ülemvõimu vastu XIII sajandil.

Käesolevas romaanis on kirjanik intuitiivselt ette näinud kogu XIX sajandi ühiskondlik-majanduslikku arengut ja kõigist neist muudatustest tulenevaid vaimseid ning kasvatuslikke konsekventse. Goethe viimased eluaastad olid täidetud selle tunnetamisega, mille tulekuks "aeg oli käes" ja mille tulekut peab kiirendama igaüks ksa või omaenda kaua hellitatud, kuid juba iganenud aegadesse kuuluvatest ideaalidest loobumise arvel. "Wilhelm Meisteri rännuaastates" ongi palju "loobumist" - inimlike ja kasvatuslike põhimõtete nimel esitab Goethe siin ideid, mis ulatuvad kaugele eemale klassikalisest ja kodanlikust kultuurist, mida luua ja süvendada Goethe ise esmajoones oli aidanud. Goethe loobub siin eraisikulise igakülgsuse ideaalist, - üksikisik peab end mingil ühel alal välja arendama ja lisama omapoolse panuse ühiskonna hüvanguks.

"Noorusest peale on mu hinges olnud ähmane soov ja tahe enesest seda, kes ma tõesti olen,» ütleb teose peategelane Wilhelm Meister enda kohta. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ongi Johann Wofgang Goethe romaan "isiksuse kasvatamisest", mille aluseks on humanistlik ideaal täisväärtusliku isiksuse igakülgsest vaimsest ja ühiskondlikust arengust. Kuna aga Goethe esialgsete kavatsuste kohaselt pidi teose keskpunktiks olema teater, võitleb Goethe oma romaanis diletantismi vastu kõigil kunstialadel, eriti aga näitekunstis ja tutvustab lugejaid XVIII sajandi teatriga ja rändnäitetruppidega. Wilhelm Meisteri elukäiguga seotud sündmuste kaudu saame laiahaardelise pildi selleaegsetest linnakodanluse ja aadli elust.

Wehrmacht, kus teenis ühtekokku ligi 18 miljonit meest, pidas üle viie aasta maailma ajaloo veriseimat sõda, okupeeris vahepeal poolt Euroopat ja sai lõpuks hävitavalt lüüa. Hitleri Wehrmacht polnud mitte ainult Saksa ajaloo suurim sõjavägi, ka tema võim oli suurem kui ühelgi Saksa armeel enne teda. Türannile isiklikult truudust vandunud relvajõududest tegi Hitler oma tööriista, mis kuuletus talle viimseni. Sõjas või sõjavangistuses hukkus üle viie miljoni Wehrmachti sõduri. Rohkem kui 60 aastat pärast sõda on aeg teha kokkuvõte. Uusimate ajaloouurimuste, veel elus olevate kaasaegsete küsitlemise, rohkete arhiividokumentide ning erakirjade ja -päevikute põhjal annab Guido Knopp ülevaate Hitleri järel tõrkumata hukatusse läinud armeest.

Kui küsida investorilt, kas ta soovib oma portfelli juhtida sama edukalt kui Warren Buffett, kõlab vastus pea alati: "Jah, kindlasti!" Ometi sipleb nii mõnigi neist tõsistes raskustes. Edukalt investeerida ei aita mitte teiste õpetussõnad, vaid õige mõtteviis, mida juhib sinu isiklik rahavaim, ütleb Robert G. Hagstrom. Mida see endast õigupoolest kujutab? Millised on rahavaimu komponendid? Kas seda saab õppida? Kui saab, siis kuidas? Kes võiks rahavaimu tähendust paremini avada kui mitte Buffett ise, võrratu õpetaja, kes on viimased 65 aastat investeerimismaastikul nõnda edukalt navigeerinud? Hagstrom ütleb, et ta kuulis Buffetti suust sõna "rahavaim" esimest korda aastal 2017, Berkshire Hathaway aktsionäride iga-aastasel üldkoosoleku: "Aga ma tean ka väga taibukaid inimesi, kellel rahavaimu pole ja kes seetõttu võivad teha väga ebaarukaid otsuseid. Nende mõistus ei tööta selle oskuse [kapitali paigutamise] vaimus." Rahavaim – see hõlpsasti mällu sööbiv sõnapaar võtab ühelt poolt kokku selle, kuidas läheneda suurtele finantsküsimustele, näiteks kapitali paigutamisele, teisalt aga moodsa ärimaailma üldise mõtteviisi. See kirjeldab inimest, kes on pühendunud õppimisele ja edenemisele ning asjakohatu müra tõrjumisele. Tõenäoliselt on rahavaimu omav inimene edukas paljudel elualadel, sealhulgas ka investeerimises. Hagstrom uurib oma raamatus "Warren Buffett. Ülim Rahavaim", kuidas ühildada Buffetti rahavaimu elemente oma mõttelaadiga, hoiatades siiski, et tegemist pole metodoloogilise, vaid mõtlemise teejuhiga, mille eesmärk on mõista, mida kujutab endast täisväärtuslik elu. Kui võtta aega, et analüüsida Buffetti rahalise mõttelaadi arhitektuuri, on ainuüksi see väärt aega, mis kulub Hagstromi raamatu lugemisele.

Legendaarne investeerimisguru Michael Lewis alustab oma raamatut "Wall Streeti pokker" nõnda: oli 1986. aasta algus. See oli minu firma Salomon Brothersi allakäigu esimene aasta. Meie juhatuse esimees John Gutfreund tõusis oma lauast ja läks jalutama. Mingi kõhedust tekitav kuues meel juhatas teda ikka just sinna, kus oli parajasti kriis. Gutfreund paistis haistvat raha kadumist. Ta oli viimane inimene, keda pingul närvidega maakler näha tahtis. Gutfreundil oli komme selja tagant ligi hiilida ja üllatada. Talle see meeldis, sulle mitte. Sinu lähiümbrus hakkas tõmblema nagu langetõbiste palat. Inimesed teesklesid, et on paaniliselt hõivatud, jõllitades samal ajal pingsalt punkti otse su pea kohal. Peas lõi plärisema äratuskell: Gutfreund! Gutfreund! Gutfreund! Tol 1986. aasta päeval tegi Gutfreund aga midagi kummalist. Selle asemel, et meid kõiki kabuhirmuga täita, siirdus ta otsejoones Salomon Inc juhatuse liikme ja ühe Salomoni parima võlakirjamaakleri John Meriwetheri juurde. Sellest, mida Gutfreund ütles, on saanud Salomon Brothersis legend ning lahutamatu osa firma korporatiividentiteedist. Ta ütles: "Üks käsi, miljon dollarit, ei mingeid pisaraid." Meriwether sai otsekohe aru, mida see tähendab. Wall Streeti kuningas tahtis mängida miljoni dollari peale ühe käe jagu mängu, mida kutsuti Wall Streeti pokkeriks. Kuid Gutfreundi väljakutse tegi sedapuhku kummaliseks panuse suurus. Tavaliselt ei ületanud see sadat dollarit. Miljon oli ennekuulmatu. See paistis olevat täiesti arulage. Tähendab, mõnes mõttes selles asja iva oligi. Gutfreund oli Wall Streeti, Meriwether aga mängu kuningas. Wall Streeti pokkeri mängija aukoodeks meenutas revolvrikangelase oma. Sestap tundis Meriwether kohustust mängida. Ent ta teadis, et see on lollus – temal polnud midagi võita. Võidu korral läheks Gutfreund endast välja. Kui Meriwether aga kaotaks, tähendaks see miljonit dollarit vastu pükse. See oli hullem, kui ülemuse vihastamine. "Ei, John," ütles ta. "Kui me selliste arvude peale mängime, tahan mina päris raha peale mängida. Kümme miljonit dollarit. Ei mingeid pisaraid." See lugu leidis aset keset nüüdisaegset kullapalavikku, mil eales varem polnud sedavõrd paljud ühegi oskuseta kollanokad teeninud sedavõrd palju raha, kirjutab "Wall Streeti pokkeri" autor Lewis. Tegu on ühe kirkaima tolle kümnendi kokkuvõttega, mis pakub värvikat ülevaadet toonastest sündmustest täis ennekuulmatut korruptsiooni, valesid, reetmisi, pisaraid ja pettumusi.

Jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni ehk Eevat (1905–63) peetakse läbi aegade parimaks Eesti kaitsemängijaks. Koos väravavaht Evald Tipneri ehk Eevi ja ründaja Eduard Ellmanni ehk Etsiga moodustas ta tosina aasta vältel trio, kelle ümber rahvuskoondise treeneritel oli hõlbus löögijõulist meeskonda punuda. 8-kordne Eesti ja 2-kordne Balti meister oli vankumatu aga vaid palliplatsil. Eugen Einmanniga seostusid lisaks spordisaavutustele keevaline iseloom, peredraamad, võitlus viinakuradiga, seaduserikkumised, vangilaager ja vaimuhaigla. Kõik inimlik käis juba esimese vabariigi ajal inimesi mööda – skandaalid, kired, pillamine, kadedus, šampanjamaiguline võidujoovastus ning must masendus ühes valge viinaga. Lõpuks elasid ka enne meid siinilmas kõigest surelikud, kes sageli kippusid end kordumatuks ja eriliseks pidama. Ja vahest nad olidki seda?

Kõik oluline vürtside kohta 101 kergesti mõistetava nõuandena.

Valimik lühiproosat.

Sisu:

• "Vurriluu"
• "Ohtlik haigus"
• "Rõõmunäljane"
• "Vastsündinu"
• "Nilks"
• "Tuhk"
• "Noor kuu"
• "Õpetlik intervjuu"
• "Suur eesmärk"
• "Raske mälestus"

Keda küll ei huvitaks see, mis toimub Maa sügavuses! Eriti tugevaks paisub huvi pärast suuri maavärinaid. Käesoleva raamatu autor, Saksa DV teadlane Horst Rast kirjeldabki Maa siseehitust ning maapõues toimuvaid protsesse, mille tagajärjel tekivad ülivõimsad loodusnähtused – maavärinad.

Iga päev sisaldab arvukalt otsuseid. Katkematu sotsiaalne surve sunnib meid muutuma järjest paremaks ja osavamaks ning kütab üles ärevust. Paraku on täiuslikkuse nimel tehtud sammud sageli alusetud – need ei põhine teaduslikel tõenditel, vaid turundusnippidel ja meediamüral. Nii raiskame aega, energiat ja ka raha. See raamat juhatab teid läbi täiesti tavalise päeva, ärkamisest uinumiseni. Mõni otsustamist vajav asi on kergemat sorti: kas avaliku tualeti prill-lauale tasub istuda? Kuidas kõige paremini autot parkida? Kas kolleegi nähes auru väljalaskmine on hea mõte? Kas pärast seksi tuleks kaisutada? Teised aga on tõsisemad ja keerukamad: kas laps võib üksi kooli minna? Kas hommikuti tuleks end kaaluda? Kas liiga vähese lastega veedetud aja pärast peaks end süüdi tundma? Kas ikka peab iga asja pärast muretsema või tasub vahel võtta vabalt? Õnneks saab paljude igapäevaste otsuste jaoks abi teaduselt. Kui me teame, mida otsime, saame teha tõenduspõhiseid otsuseid. Kaalumist väärib iga samm, mis muudab päeva vähem hüplikuks, närviliseks ja stressitekitavaks. Võta vabalt. Timothy Caulfield on Kanada teadlane ja Alberta ülikooli professor, kelle erialaks on terviseõigus ja tervishoiupoliitika. Ta on avaldanud üle 350 teadusartikli. Caulfield on Kanada Kuningliku Seltsi, Pierre Elliott Trudeau fondi ja Kanada terviseteaduste akadeemia liige, teeb kaastööd ajakirjandusele, on avaldanud kaks menukit ning teinud kaasprodutsendi ja saatejuhina kaasa dokumentaalsarjas "Surma tüssamise käsiraamat".

"Võsu rahvas ja tema lugu" on Soome lahe äärse rannaküla arengulugu läbi sajandite. Käsitletud on Võsu esmamainimist, orjuseaega, talude päriseksostmist, randlase vaba ranna talupojaseisusesse jõudmist, elu Võsul Eesti iseseisvusaastatel, okupatsiooni ja selle tagajärgi Võsu rannarahvale.

Lauri Sommeri kureeritud "Võrumaa joogi julgustükid" on hoolikas valik Juhan Jaigi varjujäänud juttudest. Kuigi teoses saab ilmsiks Jaigi parim külg jutuvestjana, lisandub sellele vaikimisi ka portree temast kui Võrumaa ühest suuremast kirjanikust eelmise vabariigi aegu ja läbi ajaloo. Kogumikku kannab Juhan Jaigi iseloomulik fantaasialend, mis sobib nii suurele kui väiksele. Lugude vahelduv iseloom liigub ikka sumedas Võrumaa õhus kuldsel eelajal. Suvel meenutab see pimedust, talvel valgust, kevad-sügiseti rõõmu elusolemisest. Lugejat aitavad ka arhiivifotod Jaigi eluajast ja Lauri Sommeri järelsõna. "Võrumaa joogi julgustükid" on lühendatud ja ümbertöötatud äsjailmunud täiskogumikust "Tundmata palu". Iga soetatud raamatu eest istutab kirjastus Kaarnakivi selts Võrumaale ühe puu.

Autor, ajaloodoktor, kes on pikemat aega uurinud Eesti linnade ajalugu, käsitleb monograafilises vormis kahesaja-aastase Võru linna ajalugu. Teos hõlmab Võru looduse kirjelduse ja linna arengu sotsiaalmajanduslikke külgi kuni tänapäevani ning ilmub Eesti NSV vabastamise 40. aastapäeva puhul.

Fotoalbum annab ülevaate Võru linna kujunemisest, ajaloost, kuulsamatest elanikest ning vaatamisväärsustest. Raamatul on vene- ja ingliskeelne kokkuvõte.

Raamat suurimas täielikult Eesti piiridesse jäävast siseveekogust - Võrtsjärvest, lisa 1968. aastal ilmunud monograafiale "Eesti järved". Võrtsjärve ja tema lähemat ümbrust vaadeldakse siin geograafia, bioloogia ja humanitaarteaduste seisukohast; kõige põhjalikumalt on käsitletud taime- ja loomariiki. Teos on mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna loodusteadlastele, geograafidele, õpetajatele, õpilastele, üliõpilastele, kalasportlastele, matkajatele ja teistele loodushuvilistele.

Võrkpalli minevikust Tehnika Taktika Õpetamine ja treening

Kui esmapilgul võib tunduda, et armastus ja seks kui luurerelvad on välja mõeldud Hollywoodis, siis tegelikult on need läbi proovitud ja toimivad vahendid ka päriselus. Võrgutamist kasutati tundliku teabe hankimiseks juba iidsetel aegadel ning see pole võõras ka tänapäeva luureteenistustele. "Võrgutatud" on esimene raamat, mis teeb ajaloolise ülevaate võrgutamisest – vanast, aga siiani tõhusast luureinfo hankimise viisist. Raamat uurib kõige kuulsamaid juhtumeid ning juttu pole ainult femme fatale'idest, vaid ka nn Romeo-spioonidest. See on väärt lugemine ühtaegu nii luure- kui ka popkultuuri ajaloo huvilistele. Henry R. Schlesinger on tegelenud luureajaloo uurimisega ligi kaks aastakümmet. Ta on avaldanud sel teemal mitmeid raamatuid ja artikleid ning pidanud arvukalt loenguid.

Iris Murdochi varane romaan, mille tegevus toimub Londonis. Selle kangelane Jake Donaghue on meeldiv noormees, kes tõlgib natuke ja armastab suurema osa ajast niisama sõprade seltsis aega viita. Kohtumine vana armastatu Annaga toob tema ellu terve rea fantastilisi seiklusi. Elu viib ta kokku ka filosoof Hugo Belfounderiga, kelle mõtisklustest on romaan ka nime saanud. Kordustrükk väljaandest: Iris Murdoch. Võrgu all Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1971

2., täiendatud ja ümbertöötatud trükk

üle 30 000 märksõna vastab tänapäevasele keelekasutusele seletused on asjalikud ja lühikesed esindab infotehnoloogia ja majanduse uusimat sõnavara sisaldab ka kõnekeelseid sõnu ja väljendeid sõnastiku ülesehitus on kasutajasõbralik: inglise ja prantsuse tsitaatlaenud koos hääldusega, seletused sisaldavad rohkesti sünonüüme, antonüüme ja näiteid, viitamist kasutatakse ainult ühe tähe piires, erialasõnade juures on aineala märgend ulatuslik entsüklopeediline lisaosa: rahaühikud, mõõtühikud, rooma numbrid, keemilised elemendid, suurtähtlühendid, tarneklauslid, kreeka tähestik, ladinakeelsed kõnekäänud asendamatu teatmeteos laiale kasutajaskonnale