Tooted
Väljapaistva vene nõukogude orientalisti ja ajaloofilosoofi akadeemik Nikolai Konradi (1891-1970) valitud ajaloolaste tööde kogumik sisaldab tema elu lõpupoole olulisemaid artikleid, milles käsitletakse ajalooteaduse üldisi probleeme ja visandatakse ajalooprotsessi üldskeem vanaajal ja keskajal, lähtudes Lääne- ja Idamaade ajaloo võrdlevast analüüsist; ühtlasi esitatakse ja põhjendatakse renessanssi universaalsuse konseptsioon, puudutatakse baroki ja valgustusajastu probleeme, vaadeldakse maailmakirjanduse ajaloo küsimusi, antakse ülevaade orientalistika ülesandeist, kritiseeritakse argumenteeritult europotsentrismi ning näidatakse humanistliku alge kui ühiskondliku progressi põhiteguri toimet ajalooprotsessis. Autori tõsihumanistlikud arutlused inimkonna kultuurilise ja teadusliku arenguloo üle seoses nüüdiskultuuri olukorraga aitavad süvendada ning avardada inimese ja tema ajaloo mõistmist. N. Konradi ja kuulsa inglise ajaloolase A. J. Toynbee (1889-1975) kirjavahetusest, milles eri aspektidest vaetakse ajalootunnetuse põhiprobleeme ning mõtiskletakse inimkultuuri arenguteede üle.
Andrei Jegorovi maastikumaalid on rahulikud, elurõõmsad, päikesepaistelised.
Tõlgitud vene keelest. - Osa teksti vene keeles
Raamat sisaldab kaks pikemat jutustust.
Esimest võib nimetada uurimislooks, teine käsitleb tänapäeval nii populaarse tutvumisteenistuse probleeme.
"Eesti luuleaasta '86" on esimene katse välja anda läinud luuleaastal sündinud luulet. Käesolev kogumik pakub üksikluuletusi või luuletsükleid 65 erinevalt autorilt ning lisaks kaks kirjanduspärandi esmapublikatsiooni.
Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist
Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.
Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt.
Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes.
Illustreeritud fotodega.
Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.
Sisukord:
Saatesõnana teistkordseks tulemiseks
Hanesule liigutajaist kirjanikeni. Uitmõtteid Gustav Suitsu kirjandusloo puhul
Kreutzwaldist ja Gustav Suitsust. Mõni sõna "Noore Kreutzwaldi" kohta
"Romaani" ja romaani tulek meie kirjandusse. Kajastusi ühest kaugest ajast
"...kahest kokku igatsev laulja-rändaja" Ernst Ennot meenutades
Ränikivist Linnutee poole. Tunnusjoon Henrik Visnapuu luulest
Eelõitseng ja järelvalgus. Mõtisklusi Marie Underi puhul
Sügis, öö ja ummik. Ääremärkusi August Alle värsilehtedele
Mait Metsanurgast ja jumalast. Ühe kinnismotiivi lugu
A. H Tammsaare kirjadest Ameerikasse. Väljalõikeid kirjavahetusest Andres Pranspilliga
Üks kirjutamata kiri Tammsaarele. Marginaale AHT pentaloogiale ja selle tõlgendamisele
Kaugemale, kaugemale avaruse täheplejaadide all. Mälestuskilde Tuglasest. Olematu interuvjuu Tuglasega
"Viskumas viimne täring/langemas lõpukaart"' Henrik Adamson võõrsilt nähtuna
Peer Gynt — kes vastaks? Riivamisi Karl Ast-Rumorist
Karl August Hindrey ja nõiad. Intervjuu Karl Augusti ja nõiaga
Ühe romaanitsükli algus. Märkmeid August Jakobsoni "Vaikse õhtu sünniloost"
"Meie kohus on sundida saledasse stroofi/ elementide pime raev". Heiti Talviku "Kohtupäeva" loomingu laustast
Vananematu Ants Oras. Vilkeid üle viie-kümne jõudnud AO-st
Tuumale lähemale. Ants Orase esseevalimikku lugedes
Otto A Webermann – Eesti ruumi kultuuriloolane. In memoriam ühele sõbrale
"Üle maa, üle vee viib ränduri tee..." Hajapilte muutlikust ajast ja August Annistist kahe kohtumise vahel
Värve varakevadise vikerkaare alt. Lühimärkmeid Ristikivi kirjandusliku teekonna algusest
Ristikivi "Mõrsjaliniku" sünniloost. Autori päevikumärkmeid ja lugeja lisandusi
Aletheia. Uitmõtteid epiloogina lisatud
Autori bibliografiat
Nimede register
Järgnevatel lehekülgedel on toodud tuntud käsitöötehnikatest lühike ülevaade ja tööõpetus, mille juures kasutatakse lihtsaid ja väikseid töövahendeid. Muu hulgas on siin ka mitmesuguste tehnikate kirjeldusi, mis on leidnud käsitlemist varem ilmunud käsitööalbumites. Hea tahtmise ja tähelepaneliku jooniste jälgimise juures peaks ka algaja käsitööhuviline saama alljärgnevas toodud tehnikad selgeks, kes aga midagi kunagi omandatust unustanud – meelde tuletada.
Sisukord:
Pisted, võrktikand, ažuurtikand, madalpistetikand, reljeefne madalpistetikand, sõlmtikand, rišeljöötikand, hedebotikand, tikandid lõngu lugedes, ristpistetikand, pilutikand, võrkpilu, toleedotikand, hardangertikand, pitsipilu, masinatikand, kahe riideääre ühendamine, palistamine ja ääristamine, krooked, kurrud, rüüsid, narmad ja tupsud, helmeste ja litrite riidele tikkimine, aplikatsioontikand, vatitikand, nõelapits, põimitud pits, fileepits, makramee, süstikpits, heegeldamine, mustri heegeldamine riidele, hargil heegeldamine, iiri pits, varrastel kudumine, soki kudumine, kinda kudumine, kõlavöö, kirivöö, võrkvöö, nöörid ja paelad, punutud kotid ja matid
Lõikelehed puudu