Juba mõnda aega on läänes eksisteerinud nn. dokumentromaan. Salme Ekbaumi uus teos on esimene läbinisti selles tehnikas töö eesti kirjanduses. Selle ideestik pärineb tegeliku elu sündmustest tõsieluliste tegelastega ja tõeliselt toimunud konfliktide ümber. Siin saab oma kirjandusliku läbivalgustuse Kanada eestlaskonda vapustanud konflikt kodumaaga suhtlemise probleemi taustal. Kuna vaatluste keskpunktis on autori mina-isik, annab see teosele subjektiivse värvingu, kuid loob samas psühholoogiliselt sügavasti läbituntud atmosfääri. Samas see püüab vaateviisi kõrgemale tõsta mustvalgest äärmusmentaliteedist.

Romaan jätkab Ilmapõllu pereliikmete elu jälgimist pärast Teise maailmasõja algust, kui senine eluviis leidis äkilise lõpu ja paljud põgenesid üle mere. Peategelane elab tundmatu pagulasena välismaal ja meenutab endist elu Ilmapõllul ning oma sünnipäeva tähistamist kunagi kodumaal. Järg romaanidele "Ilmapõllu inimesed" ja "Lindprii talu".

Salme Ekbaum on avaldanud terve rea populaarseks saanud romaane. Käesolev lühieepika kogumik sisaldab nii pikemaid kui lühemaid palasid. Neid on nii jutustavas proosas kui ka lüürilisemas laadis, kõik hingestatud autori leebe suhtumisega inimesse ja loodusesse. Ainestik on meile lähedane - meie omad probleemid, tegemised ja tundmused. Raamat on kirjutatud autorile omases lahedas laadis, aine- ja hingelähedaselt.