Karl August Hindrey 1875–1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele.

Karl August Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele.

1942. aastal esmatrükis ilmunud romaan kuulub autori tuntumate romaanide hulka. See on tiheda olustikulise põhjaga romaan tööka ja tahtekindla moonakapoja kujunemisest rikkaks ärimeheks.

Karl August Hermann Hindrey oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Ta algatas Postimehe satiirilise lisalehe Sädemed ja pilkeajakirja Kratt. Temast alates sai alguse lasteraamatute illustreerimine Eestis

Käesolevasse köitesse on võetud tervikuna novellikogud "Välkvalgus" (1932) ja "Armastuskiri" (1935).

"Välkvalgus" sisu:

• "Ristitütar"
• "Välkvalgus"
• "Perekond"
• "Neero"
• "Armastav loom"
• "Terve vihkab haiget"
• "Hexe"
• "Kriitilised ead"
• "Parabool"

"Armastuskiri" sisu:

• "Vanitas"
• "Argus"
• "Sepp-onkel"
• "Armastuskiri"
• "Jiakaala"
• "Vikerlased"
• "Ori"
• "Sadamas"
• "Rannad"

Romaanis "Sündmusteta suvi" jutustab Hindrey ühest suvest Pühajärve kaldatalus. Muheda rahvamehe Taari prototüübiks on olnud ajakirjanik ja kirjanduskriitik Anton Jürgenstein, ka kohalik seltsitegelane ja luuletaja Gustav Wulff on tõsieluline isik, teiste tegelaste puhul pole äratuntavat prototüüpi kasutatud. Suvi päris sündmusteta pole, kuid nendega on vabalt ümber käidud. Kui muud sündmused näivad pärinevat 1930ndaist aastaist, siis Vabadussõja ausamba avamine Otepääl toimus 1928. aastal, kuid romaanis on seegi nihutatud kujutatud suvesse.

Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest jutustava romaani teine osa, kus sündmustik kulmineerub Madisepäeva lahingu ja Lembitu hukkumisega.

 

„Aovalged aknad“ on Karl August Hindreyle iseloomulik romaan keskse kangelaseta, esil on kogu tollane muutuv Eesti ühiskond saksa parunitest kuni eestlastest linna antvärkideni. See on lugu sotsiaalselt homogeense maarahva mitmekesistumisest ja isiksustumisest ajastu pöördtuulte käes, olgu neiks usuvahetus ja venestuse tugevnemine või Saksa-Vene poleemika Läänemere kubermangude tuleviku üle. Mõisate maailm on minemas, talude oma tulemas. Talude päriseksostmise kaudu oluliselt iseteadvust omandanud maarahvas hakkas üha rohkem oma jõudu tunnetama ja ennast teostama. Kuigi romaan kirjeldab peamiselt tegelaste argipäeva ja selle muresid ning vähem rahvuslikke ettevõtmisi, annab see hästi edasi seni vagurat maarahvast esimese üldlaulupeo eel haaranud pinevust ja ootust millegi suure järele, millele isegi veel nime ei osatud anda, mis neid aga pöördumatult muutis. Sedavõrd laiahaardelist pilti rahvuslikust ärkamisajast pole eesti kirjanduses varem antud.

 

Kogutud teised, 3. köide.