Senini luuletajana tuntud autori esimene proosateos – vormilt romaan kirjades -, milles näiliselt optimistlikus toonis avatakse ühe naise üksinduse, eluigatsuse ja sisemise vastuolulisuse tagamaid, kasutades unenäosümboolikat, kujutluspilte ning ajalisi tagasivaateid.

Vana legendimaiguline lugu Ameerikast räägib telekast seepi vaatavast naisest, kes nutab. Sõna seep ise tuli meiemail käibele ameerika seebireklaamide kaudu, mida hakati televisioonis torkama pikkade halearmsete filmide vahele. Selleski seebis ei saa lugeja kohe pihta, kes on kellega ja kuidas seotud. Isegi autor ei tea veel, et Dagmari ja Toreadoori vahel tekib kaarleek, ega sedagi, et Maadu on juba rase ja peale tulemas on nais-alkohoolikute neljas põlv.