Tooted
Kunstnik Auguste Renoiri elulugu, mille on kirja pannud tema poeg Jean Renoir.
Andrei Jegorovi maastikumaalid on rahulikud, elurõõmsad, päikesepaistelised.
Tõlgitud vene keelest. - Osa teksti vene keeles
Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt.
Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes.
Illustreeritud fotodega.
Käesolev folkloristlik kogumik sisaldab põhiliselt valiku Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis lähiminevikus ette kantud uurimusi, mõned neist küll tugevasti laiendatud kujul, täiendatud uusimate uurimistulemustega, nagu A. Krikmanni töö.
Sisukord:
Saateks
P. Ariste - Veidi keelelisest ümberlülitumisest rahvalauludes
E. Ernits - Muukeelsetest mugandustest eesti folkloorist
H. Keem - Jakob Hurda "Setukeste laulude" keelest
P. Kippar - Eesti loomamuinasjuttude vahekorrast vanapgana-muinasjuttudega
A. Krikmann - Statistilisi vestlusi populaarsemaist läänemeresoome vanasõnadest
O. Kõiva - Eesti pulmalaulude esitamistavadest
A. Loorits - Rahvapärimus ja tõelus (Ühest eesti kerjusnaise tütrest, kellest sai paruniproua)
R. Põldmäe - Rahvaluulekoguja Tõnu Võimula
I. Rüütel - Regiviiside tüpoloogia eksperimentaalmeetod ja selle rakendamise mõningaid tulemusi
K. Salve - Talvine nigulapäev liivi rahvatraditsioonis
I. Sarv - Püsiv sõnaühend folklooriks
U. Tedre - Rahvaluule tänapäevani
R. Viidalepp - Kihnu üläljõstmine kui abielu sissejuhatus
Saksa Demokraatliku Vabariigi kirjanik Brigitte Birnbaum jutustab käesolevas teoses saksa graafiku Heinrich Zille (1858-1929) kunstnikukssaamisest. Pühendanud end vabagraafikale alles küpses eas ning õieti vaid olude sunnil (jäädes litograafina tööta), jõudis Zille ometi veel ka Preisi Kunstide Akadeemia liikmeks saada. Tema loomingu põhiosa moodustavad realistlikud, kohati satiirilises laadis joonistused Berliini vaesemate rahvakihtide elust. Raamat on illustreeritud reproduktsioonidega Heinrich Zille joonistustest.
Raamat sisaldab kaks pikemat jutustust.
Esimest võib nimetada uurimislooks, teine käsitleb tänapäeval nii populaarse tutvumisteenistuse probleeme.
Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist