Tooted

Mihhail Bulgakovi romaan kujutab revolutsiooni vastasleeri sattunud ausameelsete inimeste traagikat, kellele revolutsioon tähendas seniste ideaalide purunemist, neid ümbritsenud turvalise maailma hävingut.

XX sajandi ühe populaarsema inglise romaanikirjaniku tähtteos, mille tegevus toimub 20-ndate aastate Inglismaal. Peategelane on noor arst Andrew Manson, kelle tõusu, langust ja armastuslugu kujutatakse autorile omases paeluvas stiilis. Autorile Ameerika raamatukaupmeeste auhinna toonud romaani järgi on tehtud film ja TV-seriaal.

Käesolev kogumik annab ülevaate saksa suurkirjaniku Thomas Manni (1875-1955) novelliloomingust. Elu ja kunsti vahekorra filosoofiliselt käsitluselt kujutavad Manni novellid endast ainulaadset nähtust meie sajandi kirjandusloos.

Tuntud nõukogude teadlase ja kirjaniku Ivan Jefremovi (1907-1972) romaan kirjeldab Aleksander Suure ajastut ja seni lahus eksisteerinud kultuuride vastastikust rikastumist. Teose keskseks tegelaseks on Ateena hetäär Thais, ajalooline isik, kes saatis Aleksander Suurt sõjaretkel Pärsiasse.

See raamat viib meis Eestimaa varasesse rauaaega (2000 aastat tagasi). Raua saamine kohalikust soomaagist ongi jutustuse põhiteema, millega seotud sündmustikku näeme autori varasematest raamatutest "Taevalindlased ja kirveslased" ja "Salakivi" tuttava koolipoisi Uru silmade läbi.

Nn. Tootsi-lugude ("Kevade", "Suvi") järg, kus jätkub jutustus nii varasemast tuttavate kui ka uute tegelaste ettevõtmistest.

Teos esitab rea humoristlikke pilte lugejale enamalt jaolt juba "Kevadest" tuttavate, vahepeal täisealiseks saanud tegelaste elujuhtumustest.

Juhan Madariku (kodanikunimega Johannes Lauristin 29.10.1899 - 28.08.1941), Eesti revolutsioonilise liikumise ühe kesksema tegelase esikromaan annab lugejale ajalooliselt pädeva sissevaate töölisliikumise argipäeva 1920-ndate aastate alguses. Romaani "Riigikukutajad" esitrükk ilmus 1929. aastal Leningradis. Käesolev on viies trükk.

Käesolev romaan (1938) kujutab Läti Henriku kroonikale toetudes ristisõdijate vallutustegevust XIII saj. alguses Baltimail. Pinevas sündmustikus, rikkaliku olustikukujutuse taustal hargneb liivi rahva ja nende vanemate Kaupo ning Ako tragöödia. Paralleelse liinina põimub tegevustikku rüütel Danieli ja kaupmehetütar Gertrudi romantiline armastuslugu, antud vanade ajalooliste romaanide laadis. Teost täiendab ajaloodoktor Sulev Vahtre põhjalik saatesõna.

Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. "Kirjutajate" tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, "Seisab üksi mäe peal" on romaan Kristjan Jaak Petersonist.

Romaan eesti talupoegade väljarändamisest Narva-tagustesse põlismetsadesse 20. sajandi algul.

Kogumik esitab sündmusi, situatsioone ja tähelepanekuid tänapäevast ja minevikust. Peamiseks tegevuspaigaks on Stockholm, aga ka autori noorpõlve vana Võrumaa. Raamatus on 58 lugu ja 161 illustratsiooni, mis algselt avaldatud ajalehes "Teataja" aastatel 1981-87.

Väljapaistva vene nõukogude orientalisti ja ajaloofilosoofi akadeemik Nikolai Konradi (1891-1970) valitud ajaloolaste tööde kogumik sisaldab tema elu lõpupoole olulisemaid artikleid, milles käsitletakse ajalooteaduse üldisi probleeme ja visandatakse ajalooprotsessi üldskeem vanaajal ja keskajal, lähtudes Lääne- ja Idamaade ajaloo võrdlevast analüüsist; ühtlasi esitatakse ja põhjendatakse renessanssi universaalsuse konseptsioon, puudutatakse baroki ja valgustusajastu probleeme, vaadeldakse maailmakirjanduse ajaloo küsimusi, antakse ülevaade orientalistika ülesandeist, kritiseeritakse argumenteeritult europotsentrismi ning näidatakse humanistliku alge kui ühiskondliku progressi põhiteguri toimet ajalooprotsessis. Autori tõsihumanistlikud arutlused inimkonna kultuurilise ja teadusliku arenguloo üle seoses nüüdiskultuuri olukorraga aitavad süvendada ning avardada inimese ja tema ajaloo mõistmist. N. Konradi ja kuulsa inglise ajaloolase A. J. Toynbee (1889-1975) kirjavahetusest, milles eri aspektidest vaetakse ajalootunnetuse põhiprobleeme ning mõtiskletakse inimkultuuri arenguteede üle.

Juubelivalimiku aluseks on jutukogu "Siledad omad, karvane võõras". Juurde on lisatud autori uuemat loomingut. Aino Tigasele on omane pehme huumor, eredad karakterid, täpsete väärtushinnangute andmine.

Sisukord:
- Klaasmõõk
- Heategu leiab harvast tänu
- Aus meel käib üle kõige
- Tarsta linnuse troll
- Lugu meretrollist, kes ostis soola
- Eit ja kala

Sisukord:
- Lugu kuningapojast ja tummast tüdrukust
- Lugu õpetajast, kes osutus guuliks
- Lugu kerjusest ja koerast
- Lugu sultaninaisest ja diadeemist
- Lugu sellest, kellel oli rumal naine
- Lugu naisest ja kohtunikust
- Lugu tüdrukust, kes ei osanud lõnga kedrata
- Isand Kirbu matused

Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.

Kogumikust saab lugeda valikut Eesti muistenditest. Taskuformaadis raamatusse on valitud nii muinasjutte Kavalast Antsust ja Vanapaganast kui ka muid rumala Vanapagana lugusid. Eesti eri osades on soositud erinevaid jutte. Igal jutuvestjal olid oma lemmiklood, ka kirjapanija tegi valiku. Nüüd valis raamatu koostaja neist umbes 1500-st Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjades leiduvast tekstist omakorda 35 juttu. Kavala Antsu ja Vanapagana lood on just sellised nagu siin: jutt on pisike naljakas seiklus - nupukas sulane lööb tühmavõitu peremehe üle...

Esimene köide kaheköitelisena kavandatud väljaandest, mis kujutab endast Hans Christian Anderseni lühiproosa esimest nii ulatuslikku kogu eesti keeles. Raamat on mõeldud täiskasvanud lugejale. Teine köide H.C. Anderseni loomingust "Lumikelluke" ilmus 1996. a.

Raamat sisaldab valiku inglise tuntud lastekirjaniku Eleanor Farjeoni (1881-1965) samanimelisest jutukogust, mis kohe pärast ilmumist 1955 a. tõi autorile suure tunnustuse - Briti Raamatukogude Assotsiatsiooni poolt määratud Carnegie medali ja 1956. a. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu poolt Hans Christian Anderseni auhinna. 1958. a. sai raamat veel USA-s Lewis Carrolli Riiuli auhinna ja 1959. a. autor kogu loomingu eest Ameerika Regina medali. E. Farjeoni jutte iseloomustab tegelikkuse ja fantaasia põimumine ning kõrge kõlbeline sihiseade; tema loomingu võtmesõnadeks võib pidada rõõmu ja headust. Illustratsioonid on raamatule teinud silmapaistev inglise kunstnik Edward Ardizzone (s. 1900), kes on kunstiliselt kujundanud üle saja pildi-, laste- ja suurteraamatu.

Sõnni Siim on vägilase jõuga mehemürakas, kes rändab ringi ja tegutseb agaralt. Enamasti ei kuku tema ettevõtmised hästi välja, sest ta loodab liialt oma jõu peale. Pikkamööda, teiste toel, hakkab temagi mõistma, et tarkuseta pea on nagu küünlata latern.

Autor kirjeldab tervise ja haiguse piiril olevaid seisundeid. Iseloomustatakse tervete laste hirmusid, mille tagajärjel lapsed muutuvad närviliseks, neil tekivad kõne- ja unehäired ning väheneb töövõime. Antakse nõu, kuidas kriitilisi seisundeid ära tunda ja kust abi saada. Raamat lastevanematele ja pedagoogidele.

Kirjanik ja psühhiaater annab meile raamatus võtme lapse sisemaailma mõistmiseks ning kinnitab, et kasvatada last tähendab eelkõige kasvatada iseennast. Teaduslik-ilukirjanduslik raamat kõigile, eeskätt lapsevanemaile.

Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele.

Raamatus antakse ülevaade Eesti NSV koobaste paiknemisest, iseloomust ja kujunemisest. Suuremaid koopaid, millel on teadusliku ja kultuuriloolist väärtust, kirjeldatakse põhjalikumalt. Rõhutatakse ka koobaste kaitsmise vajadust. Mõeldud looduskaitsetöötajatele, loodussõpradele, matkajaile ja õpilastele.

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelisse" käsitlevad mõlemad, kuigi erinevat aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. "Väljasõit rohelisse" peaks ilmuma 2016.a. uue täiendatud väljaandena (ca kümnendiku võrra pikemana kui 1987.a. tõlge, lisaks Boriss Strugatski järelsõna). "Väljasõit rohelisse" on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979.aastal valminud kultusfilmile "Stalker". Teosest "Väljasõit rohelisse" valmib ka teleseriaal.Värske adaptsiooni režissööriks saab Alan Taylor, kes oli filmi Terminator: Genisys taga ning on kaasa löönud ka sarja Game of Thrones juures. Stsenaristiks on Jack Paglan.Täpsemad andmed sarja kohta veel puuduvad, kuid projekt on töös.

Kummitused kloostris : Pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga. Lakksirm : Aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest. Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.

Ameerika suurkirjaniku, Nobeli preemia laureaadi üks tuntumaid romaane (1932) käsitleb mitme rööbiti jälgitava inimsaatuse kaudu Ühendriikide lõunaosa traagilisi probleeme – rassiviha, usufanatismi, minevikkupööratust, jaatades samas elu igiväärtusi.

Enn Vetemaa "Tuul Olümposelt tuhka tõi..." kujutab endast kahevaatuselist ohudraamat. Meie sajandil, tänu teaduse edusammudele, on spordist saamas keemikute võidujooks. Tervise andmise asemel võib sport selle hävitada. Peale sporditeemade vaatleb autor draamas vastutuse, spordieetika ja -filosoofia küsimusi.

Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt. Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes. Illustreeritud fotodega.

Esimene võru murdes näidend. Tegevuse fooniks on Esimese maailmasõja eel- ja alguspäevade paine ning meeleolud.

Suur valik mänge, mida on hea mängida mitmesugustel kokkutulekutel, tervisespordipäevadel, laagrites, puhkekodudes jne. Mängud on valitud nii, et nad sobiksid igas vanuses mängijatele!

Tuntud kirjandusteadlase ja folkloristi August Annisti (1899-1972) artiklid aastatest 1932-1969.

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Tõlkeraamatus antakse lühiülevaade vanakreeka filosoofi Sokratese (470/469-399 e.m.a.) elust ja analüüsitakse tema õpetust. Autor mõtestab lahti Sokratese panuse dialektilise meetodi kujunemisse, käsitleb tema eetilisi vaateid ja näitab ühtlasi Sokratese filosoofia suurt tähtsust antiikfilosoofia edasisele arengule. Sokratese vaimset pärandit hinnates osutab autor tema eetikaõpetuse aktuaalsusele nüüdisajal.

Suurvaimudest rikkas Hispaania «kuldses ajastus» (XVI-XVIII saj.) seisab Cervantese ja Lope de Vega, Góngora ja Calderóni kõrval esinduslikuna Francisco Gómez de Quevedo y Villegas (1580-1645), poeet ja poliitik, romaanikirjanik ja riigitegelane. Quevedo looming peegeldab suure konkreetsuse ja realismiga tema aja sotsiaalseid konflikte, renessansilt barokile suunduva ajastu vastuolusid. Luulevalimik annab läbilõike autori mitmekülgsest poeetilisest pärandist. Suure lüüriku loomingusse kuulub rohkesti sonette, rahvalaulisi romansse ja letriljasid. Kordub elu kaduvuse, õnne illusoorsuse teema, ometi kostab läbi poeedi usk elu ja ilu, igatsuse ja hingevabaduse võitmatusse. Kaasaja pahede kujutamisel kasutab ta aga hüperbooli ja groteski, sünge sarkasm vaheldub sädeleva huumoriga.

Autori eessõnast: "Niisiis, raamat, mille te avate, pole Bernhard Schmidti elulugu ei taeduslikus ega populaarteaduslikus mõttes. Kui romaniseeritud eluloo mõistet romaanimõiste suunas kõvasti välja venitada, võiks ehk nimetada seda raamatut romaniseeritud elulooks. Aga ennekõike on see autori meelest ikkagi romaan. Mis tähendab kõigepealt seda, et ajaloolised ja välmitud seigad on nende kaante vahel võrdselt tõesed. Näiteks: mu vestlused Bernhard Schmidti kohanud inimestega Saksamaa Liitvabariigis (kus ma nendega vestlesin) on niisama tõesed kui mu jutud Erik Schmidtiga Mallorcal (kuhu reisimine osutus minu jaoks liiga keeruliseks, nii et ma pole seal üldsegi käinud). Muuseas: vähemalt osa mõttevahetustest Erik Schmidtiga on postitsi või telefonitsi ka väljaspool romaanitasandit siiski toimunud." Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. aastal leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.

Pierre Choderlos de Laclos' (1741-1803) 1782. aastal ilmunud kiriromaan annab värvika pildi Suure Prantsuse revolutsiooni eelsest kõrgemast seltskonnast, kujutades arvukate tegelaste kõige varjatumaid tundeid ja kõige rafineeritumat silmakirjalikkust.