Tooted

Mihhail Bulgakovi romaan kujutab revolutsiooni vastasleeri sattunud ausameelsete inimeste traagikat, kellele revolutsioon tähendas seniste ideaalide purunemist, neid ümbritsenud turvalise maailma hävingut.

XX sajandi ühe populaarsema inglise romaanikirjaniku tähtteos, mille tegevus toimub 20-ndate aastate Inglismaal. Peategelane on noor arst Andrew Manson, kelle tõusu, langust ja armastuslugu kujutatakse autorile omases paeluvas stiilis. Autorile Ameerika raamatukaupmeeste auhinna toonud romaani järgi on tehtud film ja TV-seriaal.

20. sajandi saksa kirjanduse klassiku Thomas Manni (1875-1955) filosoofiline romaan, mis on kogu tema loomingu omapärane kokkuvõte. Teose sündmustik ja tegelaskond on piiratud, tähelepanu keskpunktis on peategelase, helilooja Adrian Leverkühni saatus ja hingeelu, mida esitatakse tema sõbra poolt Teise maailmasõja lõpukuudel ülestähendatava biograafia kujul. «Doktor Faustus» sai kohtumõistjaks kogu selleaegse vaimumaailma, poliitika ja kunsti üle.

Tuntud nõukogude teadlase ja kirjaniku Ivan Jefremovi (1907-1972) romaan kirjeldab Aleksander Suure ajastut ja seni lahus eksisteerinud kultuuride vastastikust rikastumist. Teose keskseks tegelaseks on Ateena hetäär Thais, ajalooline isik, kes saatis Aleksander Suurt sõjaretkel Pärsiasse.

See raamat viib meis Eestimaa varasesse rauaaega (2000 aastat tagasi). Raua saamine kohalikust soomaagist ongi jutustuse põhiteema, millega seotud sündmustikku näeme autori varasematest raamatutest "Taevalindlased ja kirveslased" ja "Salakivi" tuttava koolipoisi Uru silmade läbi.

Nn. Tootsi-lugude ("Kevade", "Suvi") järg, kus jätkub jutustus nii varasemast tuttavate kui ka uute tegelaste ettevõtmistest.

Teos esitab rea humoristlikke pilte lugejale enamalt jaolt juba "Kevadest" tuttavate, vahepeal täisealiseks saanud tegelaste elujuhtumustest.

Juhan Madariku (kodanikunimega Johannes Lauristin 29.10.1899 - 28.08.1941), Eesti revolutsioonilise liikumise ühe kesksema tegelase esikromaan annab lugejale ajalooliselt pädeva sissevaate töölisliikumise argipäeva 1920-ndate aastate alguses. Romaani "Riigikukutajad" esitrükk ilmus 1929. aastal Leningradis. Käesolev on viies trükk.

Käesolev romaan (1938) kujutab Läti Henriku kroonikale toetudes ristisõdijate vallutustegevust XIII saj. alguses Baltimail. Pinevas sündmustikus, rikkaliku olustikukujutuse taustal hargneb liivi rahva ja nende vanemate Kaupo ning Ako tragöödia. Paralleelse liinina põimub tegevustikku rüütel Danieli ja kaupmehetütar Gertrudi romantiline armastuslugu, antud vanade ajalooliste romaanide laadis. Teost täiendab ajaloodoktor Sulev Vahtre põhjalik saatesõna.

Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. "Kirjutajate" tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, "Seisab üksi mäe peal" on romaan Kristjan Jaak Petersonist.

Romaan eesti talupoegade väljarändamisest Narva-tagustesse põlismetsadesse 20. sajandi algul.

Kogumik esitab sündmusi, situatsioone ja tähelepanekuid tänapäevast ja minevikust. Peamiseks tegevuspaigaks on Stockholm, aga ka autori noorpõlve vana Võrumaa. Raamatus on 58 lugu ja 161 illustratsiooni, mis algselt avaldatud ajalehes "Teataja" aastatel 1981-87.

Suurvaimudest rikkas Hispaania "kuldses ajastus" (XVI-XVIII saj.) seisab Cervantese ja Lope de Vega, Góngora ja Calderóni kõrval esinduslikuna Francisco Gómez de Quevedo y Villegas (1580-1645), poeet ja poliitik, romaanikirjanik ja riigitegelane. Quevedo looming peegeldab suure konkreetsuse ja realismiga tema aja sotsiaalseid konflikte, renessansilt barokile suunduva ajastu vastuolusid. Luulevalimik annab läbilõike autori mitmekülgsest poeetilisest pärandist. Suure lüüriku loomingusse kuulub rohkesti sonette, rahvalaulisi romansse ja letriljasid. Kordub elu kaduvuse, õnne illusoorsuse teema, ometi kostab läbi poeedi usk elu ja ilu, igatsuse ja hingevabaduse võitmatusse. Kaasaja pahede kujutamisel kasutab ta aga hüperbooli ja groteski, sünge sarkasm vaheldub sädeleva huumoriga.

Väljapaistva vene nõukogude orientalisti ja ajaloofilosoofi akadeemik Nikolai Konradi (1891-1970) valitud ajaloolaste tööde kogumik sisaldab tema elu lõpupoole olulisemaid artikleid, milles käsitletakse ajalooteaduse üldisi probleeme ja visandatakse ajalooprotsessi üldskeem vanaajal ja keskajal, lähtudes Lääne- ja Idamaade ajaloo võrdlevast analüüsist; ühtlasi esitatakse ja põhjendatakse renessanssi universaalsuse konseptsioon, puudutatakse baroki ja valgustusajastu probleeme, vaadeldakse maailmakirjanduse ajaloo küsimusi, antakse ülevaade orientalistika ülesandeist, kritiseeritakse argumenteeritult europotsentrismi ning näidatakse humanistliku alge kui ühiskondliku progressi põhiteguri toimet ajalooprotsessis. Autori tõsihumanistlikud arutlused inimkonna kultuurilise ja teadusliku arenguloo üle seoses nüüdiskultuuri olukorraga aitavad süvendada ning avardada inimese ja tema ajaloo mõistmist. N. Konradi ja kuulsa inglise ajaloolase A. J. Toynbee (1889-1975) kirjavahetusest, milles eri aspektidest vaetakse ajalootunnetuse põhiprobleeme ning mõtiskletakse inimkultuuri arenguteede üle.

Juubelivalimiku aluseks on jutukogu "Siledad omad, karvane võõras". Juurde on lisatud autori uuemat loomingut. Aino Tigasele on omane pehme huumor, eredad karakterid, täpsete väärtushinnangute andmine.

Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.

Kogumikust saab lugeda valikut Eesti muistenditest. Taskuformaadis raamatusse on valitud nii muinasjutte Kavalast Antsust ja Vanapaganast kui ka muid rumala Vanapagana lugusid. Eesti eri osades on soositud erinevaid jutte. Igal jutuvestjal olid oma lemmiklood, ka kirjapanija tegi valiku. Nüüd valis raamatu koostaja neist umbes 1500-st Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjades leiduvast tekstist omakorda 35 juttu. Kavala Antsu ja Vanapagana lood on just sellised nagu siin: jutt on pisike naljakas seiklus - nupukas sulane lööb tühmavõitu peremehe üle...

Raamat sisaldab valiku inglise tuntud lastekirjaniku Eleanor Farjeoni (1881-1965) samanimelisest jutukogust, mis kohe pärast ilmumist 1955 a. tõi autorile suure tunnustuse - Briti Raamatukogude Assotsiatsiooni poolt määratud Carnegie medali ja 1956. a. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu poolt Hans Christian Anderseni auhinna. 1958. a. sai raamat veel USA-s Lewis Carrolli Riiuli auhinna ja 1959. a. autor kogu loomingu eest Ameerika Regina medali. E. Farjeoni jutte iseloomustab tegelikkuse ja fantaasia põimumine ning kõrge kõlbeline sihiseade; tema loomingu võtmesõnadeks võib pidada rõõmu ja headust. Illustratsioonid on raamatule teinud silmapaistev inglise kunstnik Edward Ardizzone (s. 1900), kes on kunstiliselt kujundanud üle saja pildi-, laste- ja suurteraamatu.

Sõnni Siim on vägilase jõuga mehemürakas, kes rändab ringi ja tegutseb agaralt. Enamasti ei kuku tema ettevõtmised hästi välja, sest ta loodab liialt oma jõu peale. Pikkamööda, teiste toel, hakkab temagi mõistma, et tarkuseta pea on nagu küünlata latern.

Autor kirjeldab tervise ja haiguse piiril olevaid seisundeid. Iseloomustatakse tervete laste hirmusid, mille tagajärjel lapsed muutuvad närviliseks, neil tekivad kõne- ja unehäired ning väheneb töövõime. Antakse nõu, kuidas kriitilisi seisundeid ära tunda ja kust abi saada. Raamat lastevanematele ja pedagoogidele.

Kirjanik ja psühhiaater annab meile raamatus võtme lapse sisemaailma mõistmiseks ning kinnitab, et kasvatada last tähendab eelkõige kasvatada iseennast. Teaduslik-ilukirjanduslik raamat kõigile, eeskätt lapsevanemaile.

Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele.

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

Kummitused kloostris : Pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga. Lakksirm : Aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest. Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.

Ameerika suurkirjaniku, Nobeli preemia laureaadi üks tuntumaid romaane (1932) käsitleb mitme rööbiti jälgitava inimsaatuse kaudu Ühendriikide lõunaosa traagilisi probleeme – rassiviha, usufanatismi, minevikkupööratust, jaatades samas elu igiväärtusi.

Enn Vetemaa "Tuul Olümposelt tuhka tõi..." kujutab endast kahevaatuselist ohudraamat. Meie sajandil, tänu teaduse edusammudele, on spordist saamas keemikute võidujooks. Tervise andmise asemel võib sport selle hävitada. Peale sporditeemade vaatleb autor draamas vastutuse, spordieetika ja -filosoofia küsimusi.

Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt. Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes. Illustreeritud fotodega.

Esimene võru murdes näidend. Tegevuse fooniks on Esimese maailmasõja eel- ja alguspäevade paine ning meeleolud.

Suur valik mänge, mida on hea mängida mitmesugustel kokkutulekutel, tervisespordipäevadel, laagrites, puhkekodudes jne. Mängud on valitud nii, et nad sobiksid igas vanuses mängijatele!

Tuntud kirjandusteadlase ja folkloristi August Annisti (1899-1972) artiklid aastatest 1932-1969.

Raamat meie fauna põlisasukast tedrest. Antakse ülevaade tedre aastaringsest elust, levikust ja arvukusest. Analüüsitakse arvukuse muutumist, tuues esile seda mõjutavad tegurid. Tutvustatakse ka tedre kaitse probleeme. Mõeldud ornitoloogiast ja jahindusest huvitatud lugejale.

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Romaan on järg 1979. aastal ilmunud teosele "Puud olid, puud olid hellad velled". Sündmustik hargneb nelikümmend aastat hiljem sealsamas Palanumäe talus, mille noorperemehe õlule langeb nii talu päriseksostmise kui ka vallaasjade ränk koorem. Raamatus on romaanitsükli 2.-4. osa:

Tõlkeraamatus antakse lühiülevaade vanakreeka filosoofi Sokratese (470/469-399 e.m.a.) elust ja analüüsitakse tema õpetust. Autor mõtestab lahti Sokratese panuse dialektilise meetodi kujunemisse, käsitleb tema eetilisi vaateid ja näitab ühtlasi Sokratese filosoofia suurt tähtsust antiikfilosoofia edasisele arengule. Sokratese vaimset pärandit hinnates osutab autor tema eetikaõpetuse aktuaalsusele nüüdisajal.

Suurvaimudest rikkas Hispaania «kuldses ajastus» (XVI-XVIII saj.) seisab Cervantese ja Lope de Vega, Góngora ja Calderóni kõrval esinduslikuna Francisco Gómez de Quevedo y Villegas (1580-1645), poeet ja poliitik, romaanikirjanik ja riigitegelane. Quevedo looming peegeldab suure konkreetsuse ja realismiga tema aja sotsiaalseid konflikte, renessansilt barokile suunduva ajastu vastuolusid. Luulevalimik annab läbilõike autori mitmekülgsest poeetilisest pärandist. Suure lüüriku loomingusse kuulub rohkesti sonette, rahvalaulisi romansse ja letriljasid. Kordub elu kaduvuse, õnne illusoorsuse teema, ometi kostab läbi poeedi usk elu ja ilu, igatsuse ja hingevabaduse võitmatusse. Kaasaja pahede kujutamisel kasutab ta aga hüperbooli ja groteski, sünge sarkasm vaheldub sädeleva huumoriga.

Sisukord: Kirjandus revolutsiooniaastal ja Suure Isamaasõja ajal (1940-1945) Kirjandus sõjajärgsel perioodil (1945-1953) Juhan Sütiste, Johannes Barbarus, Jaan Kärner, Mart Raud ja teisi luuletajaid Friedebert Tuglas ja Johannes Semper August Jakobson Juhan Smuul Debora Vaarandi Ralf Parve, Minni Nurme, Aira Kaal, Paul Rummo ja teisi luuletajaid Eduard Männik, Osvald Tooming ja Hans Leberecht Aadu Hint Erni Krusten Rudolf Sirge Laste- ja noorsookirjandus aastail 1940-1985 Kirjanduslik publitsistika ja dokumentalistika Kriitika ja kirjandusteadus aastail 1940-1954

Ma oleksin pidanud selle loo üles kirjutama palju varem. Miks ma seda ei teinud? Miks asun ma nonde sündmuste kallale alles nüüd, mil kõigest on möödas juba kaheksa aastat? Mulle tundub, et ma sarnanesin tollal mehega, kes on kuskil meres laevalt vette kukkunud, endalegi teadmata kuidas pärast tundidepikkust olemisse jäämise ja olemisest lahkumise vahel pendeldamist kaldale jõudnud ja nüüd kohkvelsilmi vaatab tagasi kohale, kus õnnetus juhtus. Ta püüab seostada paika, kus ta viibib, paigaga, kus ta oli enne neid tunde, ning aimab, et see kipub tal üle jõu käima.

Seoses maapõuerikkuste ratsionaalse kasutamise ning järjest keerukamaks muutuvate keskkonnakaitseküsimuste lahendamisega on vajadus üldgeoloogia küsimusi käsitleva eestikeelse ülevaate järele üha suurem. Käesolevas raamatus pakuvadki autorid – geograafiakandidaat Ivar Arold, geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas ja geoloogia-mineraloogiakandidaat Herbert Viiding – kõigile loodushuvilistele ja ka looduskeskkonna uurimisega hõlmatud naaberteaduste esindajatele tänapäevaseid seisukohti ja andmeid maakoore ehitusest ning arengust. Raamatut saab kasutada ka üldhariduskooli õpilastele geoloogia fakultatiivkursuse õpetamiseks.

Eesti näitekirjanduse varamusse kuuluvad draamad, mõlemad viies vaatuses. Kunstiliselt tihedas ja terviklikus "Libahundis" on kujutatud erinevate ellusuhtumiste kokkupõrget kauge pärisorjusliku olustiku taustal. Draamas "Kauka jumal" keskendub autor rahaahnuse, ülbuse ja hoolimatuse hukkamõistule. "Libahundi" esmalavastus toimus 1911. a Pärnu "Endlas" ja "Kauka jumalat" etendati esmakordselt "Vanemuises" 1912. a.