Mis Pommer teeb? Mis tal muud teha on kui seda, mida ta juba aastaid teinud. Mineval sügisel sai kolmkümmend seitse ajast-aega, kui ta Löövi vallast siia Jaagusillale kolis, isa antud lehma lauta pani, käed kaevul puhtaks pesi ja tundi läks, et talumeeste lastele õigekirja õpetada. Tollal oli Pommer noor aateline koolmeister, kes alateadlikult aimas, et ainult puhaste kätega saab õpetada ilusat, soravat ja korralikku õigekirja. Liiati veel emakeele õigekirja. Tema, kes oli läinud vaimustusega harima isamaa hariduspõldu, seda igisööti, kus kündjal peab olema kümne härja ramm. Ikka teeb ta sedasama - kannab oma risti ja koolutab laste hingi, nii kuidas õppekavad ja kristlik kasvatus nõuavad.

Kodanlikust haritlasperekonnast põlvneva nooruki tööliskeskkonnas oma koha leidmise lugu. 1950ndate aastate alguses.

Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või veneaegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.

Admiral Koltšaki elu- ja valitsemisheitlusi käsitlev "Võimu rist" sai 1996. aastal Tuglase novelliauhinna.

"Kuidas tekivad pilved" ja "Hellenurme õhtud" ilmusid akadeemik Middendorfi suguseltsi ülemaailmse kokkutuleku puhul 1997. aastal eriraamatuna saksa keeles.

"Inger" on 1975. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis. Ta elab väikeses jahedavõitu korteris puumajas. Teose põhiprobleem on armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Peategelase Ingeri prototüüp on kirjaniku abikaasa Victoria Traat, kes töötas Kärdla Keskkoolis. Äratuntavalt on kujutatud keskkooli ja selle tollaseid õpetajaid. Maja, kus Victoria elas (Rootsi tänav 2), on säilinud.

Luuleraamatus käsitleb autor eetilisi küsimusi, ennekõike inimese vastutust isamaa ees. Põhiosa luuletustest käsitleb külaelu selle tõsiduse ja sirgjoonelisusega, mis on tuttav juba Traadi esikkogust.

Romaan on järg 1979. aastal ilmunud teosele "Puud olid, puud olid hellad velled". Sündmustik hargneb nelikümmend aastat hiljem sealsamas Palanumäe talus, mille noorperemehe õlule langeb nii talu päriseksostmise kui ka vallaasjade ränk koorem. Raamatus on romaanitsükli 2.-4. osa:

Romaan igavestel teemadel - armastusest, abielust ja nende sisemistest vastuoludest.

MIS ON MAAILM Mis on maailm ja mis on kõiksus mis on lehtimisrõõmus puu kuhu kaob see visa võitmatu jõud mis sunnib süütama õisi ootama palavikus värisema paljunema saama heledaks tormiks astuma haljajalu üle hangunud laava ja punase müüri kaduma silmist heldelt ja rikkalt tulema tagasi viljana laulva lohutusega

Valgusfoorid vilguvad kui tähed.

Üks vaid punane ja igavene.

Ikka tema juurest algab lähe:

ole, kurat võtaks, inimene.

"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. aastal ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.

Arhipelaag Kuutse Talvepäeva poeem Leinapoeem AUTOBIOGRAAFIA Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järel. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige.

Romaani sündmustik hargneb möödunud sajandi keskel eesti külas. Ootamatult taluperemeheks saanud Hinnu ette kerkinud raskused teravdavad suhteid sulase Jaaguga ning viivad lõpuks kaks meest kohtulaua ette.

VALLAVANEM Minu priinimi oli Kivi. Mu maja oli kivist. Ja süda oli kivist. Miks siis rist on puust?

Inger on noor õpetajanna, kes elab saarel, töötab kohalikus koolis ja elab oma väikses ärklikorteris. Inger ei ole saarel päris üksi – tal on sõbrannad, kes töötavad samuti õpetajatena. Ometi ei ole Inger rahul ja õnnelik – ta otsib armastust. Saarel ei ole aga peigmehekandidaatide valik just eriti lai. Inger leiab armastuse ootamatult oma igapäevatoimetuste keskelt, õigemini väljasõidult üle mere asuvale laiule. Hoolimata sellest, et Arnel on naine ja lapsed, leiab mees oma autojuhiameti kohustuste vahelt mahti Ingerit külastada, seda loomulikult õhtuhämaruses suure saladuskatte all. Inger tunneb armastust, kuid paratamatult käib sellega kaasas igatsus. Esile kerkib mure: mis neist saab?

Prosaistina suurt tähelepanu pälvinud Mats Traat alustas oma kirjanikuteed luuletajana, "kandilise maamehe" poetiseerijana. Autori luuleotsingud ja areng on liikunud konkreetsetelt külaelu reaalidelt eetiliste väärtuste avarama mõtestatuse suunas. Valikkogu sisaldab aastate vältel avaldatud luule paremiku. Värsid on sõnastatud erksalt ja jõuliselt.

Luuletused 1962-1967