Aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2018" annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja tema partnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest. Sedakorda hõlmavad suure osa trükisest 2018. aasta hõimupäevade konverentsi "100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist" ettekannetel põhinevad artiklid soome-ugri rahvaste sajanditagustest enesemääramispüüdlustest. Põhjalikult käsitletakse karjala kirjakeele ajalugu ja sellele riigikeele staatuse taotlemist. Väljaanne vahendab ka muljeid teatri- ja filmifestivalidelt ning kontsertidelt, samuti reisikirjeldusi ning teaduslike välitööde kogemusi. Tutvustatakse aasta jooksul ilmunud raamatuid ja filme ning tunnustusi pälvinud inimesi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

Põhiline osa raamatust sisaldab luulet, mis on ajastule omaselt naiivsevõitu. Luulest peegeldub Gerdi mure udmurdi rahvuse mahajäämuse ja taassünni pärast, korduvalt tänab ta revolutsiooni, mis annab udmurdi rahvale uued võimalused. Kogumikus on ka mõned proosapalad. Raamatu põnevaimaks osaks on aga Gerdi etnograafilised artiklid ja esseed. Raamatut lugedes saab hea ülevaate udmurtide esimesi samme tegevast ilukirjandusest, samuti selle rahva elust, olust ja maailmavaatest 20 sajandi esimesel poolel.

“HINGA END LIGI JA ME HÕIKA SULLE SALA, KUIS SAADA KERGET LEIBA EI MULLA EGA JUURETA…” "Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest. Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995. aastal ilmunud Eesti etnograafia mõisteid seletav sõnaraamat.