Tooted
André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.
Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.
Sisu:
- "Meenutuseks lugejale"
- "Maja"
- "Käokell"
- "Peleriin"
- "Kaitseingel"
- "Kirjad"
- "Ainult klaverile"
- "Vangi tagasitulek"
- "Thanatos Palace Hotell"
- "Postkaart"
- "Tere õhtust, mu kallis"
- "Kolmapäevased kannikesed"
- "Sa oled suur kunstnik"
- "Ariadne, mu õekene hea"
- "Kulla needus"
- "Ühe karjääri lugu"
- "Testament"
- "Meistri sünd"
- "Lahkumine"
- "Inimeste elu"
- "Vestluskunstist"
Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.
Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.
Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.
Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust -- "Colomba" ja "Carmeni".
"Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda." See lause "Colombast" peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee "Colomba", saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. - Lauri Leesi
Brošüür tutvustab eesti noori lavastajaid, näitlejaid, luuletajaid, kunstnikke ja muusikuid:
Evald Hermaküla
Kalju Komissarov
Viivi Luik
Priit Pärn
Jaak Soans
Lepo Sumera
Rein Tammik
Jaan Tooming
Lembit Ulfsak
Mati Unt
Juhan Viiding
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade eestlaste toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
See on romaan hüljatutest 1960. aastate Pariisis: aeglaselt surevast juudimutist Rosast, kes on endine prostituut ja teenib elatist litsilaste hoidmisega; transvestiit Lolast, kes on kunagine Senegali poksitšempion; vanast üksildasest araabia vaibakaupmehest Hamilist, kelle lahutamatu kaaslane on Victor Hugo „Hüljatud”; ning Momost, kes on üks Rosa litsilastest ja teose minategelane.
Momo jutustus puudutab ühtaegu valusalt ja koomiliselt vananemise traagikat, holokausti mõjusid, prostituutide ja immigrantide trööstitut elu ning püüdu pageda „heaoluühiskonna” sotsiaalhoolekande ja inimestel mitte surra laskva meditsiini eest.
Romain Gary (1914–1980) oli juudi rahvusest prantsuse diplomaat ja kirjanik. Ta on ainus, kes on võitnud maineka Goncourti preemia kahe eri nime all, Romain Garyna romaani „Taevajuured“ (1956) ja Émile Ajarina romaani „Elu alles ees“ (1975) eest. See, et Ajari nime taha peitub Gary, tuli välja alles pärast autori surma.
Eesti NSV teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist "Unic".
Multifilmide maailmas. Пространство мультфильма. In the World of Animated Films
Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont
Eesti NSV karikaturistide looming on viimasel ajal pälvinud nii üleliidulist kui ka rahvusvahelist tunnustust. Käesolevasse kogumikku on koondatud nende viimaste aastate loomingu paremik. Tekst eesti, vene, inglise, saksa ja soome keeles.
Esindatud karikaturistid:
- Jüri Aljak
- Heiki Ernits
- Hillar Heinsalu
- Hugo Hiibus
- Toomas Kall
- Olimar Kallas
- Ants Kasesalu
- Kalju Kurepõld
- Mati Kütt
- Rein Lauks
- Hillar Mets
Roman Ohlau - Andrus Peegel
- Juss Piho
Heino Prunsvelt
Kaja Põder (Saar) - Priit Pärn
Voldemar Reiter - Elle Tikerpäe
- Eduard Tüür
Olavi Vaher
Riho Unt
Kuulo Vahter
Heinrich Valk
Edgar Valter - Aarne Vasar
Hardi Volmer - Kurti Vool
Leedsi lähedal sündinud ja üles kasvanud Paul Sayeri esimene romaan "Hullumeelsuse mõnud" (The Comforts of Madness) ilmus 1988. aastal ning pälvis Constable'i kirjastuse ilukirjandusauhinna "Trophy", samuti Whitebreadi nii esikteosele kui aasta parimale raamatule antava auhinna. Kuna Sayer on töötanud psühhiaatriahaiglas sanitarina, sai ta oma esikteoses tugineda isiklikele kogemustele. Tänaseks on raamatut tõlgitud mitmetesse keeltesse.
Kevade: pildikesi koolipõlvest. I-II
Tõelise jutuvestja andega Lutsu tegi kuulsaks tema esimene romaan "Kevade" (1912). Südamliku ja humoorika loo Paunvere kooli lõbusatest juhtumistest annab autor edasi äärmise soravusega. Peategelasi on raamatul palju. Kes ei teaks neid legendaarseid, veidi ehk müütilisigi tegelasi: pisut nipsakat heledapäist Raja Teelet, alati mõtlikku ja õrnahingelist Arnot, krutskimeeste lemmikut Tootsi või halenaljakat, ent visa Kiirt. "Kevade" on raamat elust enesest – siin on nii muresid kui ka rõõme, nii raskusi kui ka vedamist. Tegemist on raamatuga, mida korraga palju lugeda ei tahakski - lihtsalt ei raatsi, sest mitusada põnevat, naljakat ja lihtsalt toredat lehekülge saavad liigagi kiiresti läbi.
Novellikogu eessõna autoriteks on Hando Runnel ja Andres Langemets. Kunstiliselt kujundas Priit Rea.
Sisu:
- "Akt"
- "Võitlus"
- "Nina"
- "Mari"
- "Vesi"
- "Tramm"
- "Kakskümmend üks"
- "Mitu pilti"
- "Rist"
- "Seeria"
- "Danae"
- "Kuuplus"
- "Valge nõid"
- "Valgus"
- "Kivi"
- "Juhus"
- "Rõdu"
- "Ost"
- "Hambad"
- "Unerohi"
- "Maksimalist"
- "Balti vares"
- "Kulgeja"
- "Kirikutrepil"
- "Keeleõpingud"
- "Stend D 416"
- "Leid"
- "Luule"
- "Teenistus"
- "Muinsus"
- "Head abilised"
- "SUurus"
- "Peegel"
- "Hall lõuend"
- "Sukeldumine"
- "Inimeste heaks"
- "Fototundlikkus"
- "Noor kask"
- "Projekteerija"
- "Puu"
Sisukord: ¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta ¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni ¤ Salaja töörahva paradiisi ¤ Diplomaadi mälestusi ¤ Kes mõistaks õigust ¤ Vabariigiaegne Valga maavanem ¤ Minu mees oli maavanem ¤ Hirmuöö Soome lahel ¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas ¤ Mis sai kindralite autojuhist
KULTAS. Eestis sai see nimi üldsusele tuntuks kolme viimase iseseisvusaasta jooksul. Nii pikk või lühike oli aeg Tallinna esinduskohviku " Kultas" avamisest selle natsionaliseerimiseni...
Millal algab sündmus?
Ei algagi. Alati on midagi enne olnud. Sündmus algab, nagu oja algab nirest ja nagu nire algab immitsevast sooveest.
Kus algab jutustus?
Võibolla kuusejuure all.