Tooted

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.

 

Raamatus on dokumendid ja muud materjalid, mis kajastavad 1939. ja 1940. aasta sündmusi Eestis. Nende materjalide analüüsi põhjal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembril 1989 vastu otsuse Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele ajaloolis-õigusliku hinnangu andmise kohta. Otsuses kvalifitseeritakse Nõukogude Liidu stalinliku juhtkonna välispoliitilised ja sõjalised aktsioonid Eesti Vabariigi vastu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks ja Eesti Vabariigi annekteerimiseks ning tehakse järeldus, et Eesti lülitamine 1940. aastal Nõukogude Liidu koosseisu polnud õiguspärane.

"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."

Raske, verine Moskva lahing, ehkki vähem tuntud kui Stalingradi ja Kurski lahingud, muutis II maailmasõja käiku. Käesolev teos käsitleb valdkondi eesliinil, kohtumisi Stalini ja tema kindralite ning Hitleri ja tema kindralite vahel, sõjaaegset rahvusvahelist diplomaatiat. Toetudes uurijatele hiljuti kättesaadavaks muutunud paljastavatele dokumentidele ja ellujäänute dramaatilistele jutustustele, annab Nagorski oma raamatuga sellele kangelaslikule lahingule väärilise koha.

Brošüür annab ülevaate õigusharu põhilistest kaanonitest.

Aastail 1923–1928 toimus vene maalikunstniku Nikolai Roerichi (1874–1947) ekspeditsioon läbi Kesk-Aasia riikide. Ekspeditsioon läbis üle 25 000 kilomeetri. Lisaks maalimisele uuris kunstnik teel muistseid kultuurimälestisi. Käesolev raamat kujutab endast Roerichi reisipäevikut ja sellesse on paigutatud veel teinegi töö sama retke kohta – "Aasia süda".

Kui 20. sajand oli Ameerika sajand, siis 21. sajand kuulub Hiinale. Nii lihtne see Ted Fishmani sõnul ongi, ja igaüks, kes selles kahtleb, peaks tema eeskujul käima kiiresti ära sellel maailma kõige kiiremini areneval maal. Kuidas sai kunagi vaesuses ja kommunistliku ideoloogia kammitsas vaevelnud tohutu suurest riigist globaalse kapitalismi plahvatusohtlik keskus? Kuidas see meid mõjutab, et Hiina areneb nüüd kolm korda kiiremini kui USA? Kuidas mõjub firmade massiline Hiinasse suundumine Ameerika, Euroopa ja teiste riikide töölistele? Mis teeb Hiina ettevõtted nii ohtlikult konkurentsivõimeliseks? Mis juhtub, kui Hiinas toodetakse peaaegu kõike, mida Ühendriikides ja Euroopaski, ent poole hinnaga? Raamatu autor püüab nendele küsimustele vastata ja näitab ühtlasi, kuidas me kõik tarbijate, tööliste, kodanike ja isegi lapsevanematena teeme Hiina sunnil suuri muutusi oma mõtteviisis.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Ajalooline romaan "Avignon" annab laiahaardelise ja sügava pildi keskaegsest Euroopast. 1346. aastal oli Avignon õitsev ja edenev linn. Oma sõbralikkuse sallivuse ja jõukuse poolest tuntud Avignoni valitseb paavst Clement VI. Seal eraldatud maa-alal elavate juutide elu oli tihedalt seotud kristlaste eluga ning pinged linnas mõjutasid mõlemat kogukonda. Musta surma - katku saabudes kisti aga kõik selle kunagi nii jõuka linna elanikud meeleheitlikku võitlusse ellujäämise nimel.

1919. aasta oli Baltikum üks poliitiliselt rahutuim piirkond maailmas. Soome mässas, Saksa armee trampis läbi Eesti, Läti ja Leedu ja valgete väed marssisid revolutsioonilise Petrogradi peale. Selles meeletult rahutus õhkkonnas pöördusid äsja isiseisvunud Balti riigid abi saamiseks lääneliitlaste poole. Suurbritannia saatis appi väikese kerge ristlejate ja destroierite flotilli, keda juhtis kontraadmiral Walter Cowan. Omamata selgeid juhiseid, pidi Cowan ise välja töötama oma strateegia, mille ta ka tõhusalt teostas. Pärast hulljulge ja kartmatu taktika rakendamist, millele kaasnes rünnak peaaegu vallutamatuks peetud Vene mereväebaasi Kroonlinna südamesse, trumpasid Inglise laevad kavalate manöövritega üle sakslased ja venelased. See operatsioon ei taganud mitte ainult (ajutise) vabaduse Eestile, Lätile ja Leedule, vaid lõi ka püsivad sidemed nende riikide ja Suurbritannia vahel. Raamatut, mille esmatrüki pealkiri oli "Cowaki sõda" on täiendanud uue materjaliga autori poeg, kes on kirjutanud ka eessõna eestikeelsele väljaandele.

Raamat XVIII sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.

Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.

Kolmekeelne fotolbum (eesti, inglise, vene keeles).

See raamat on Eesti esimese iseseisvusaja politseist.
Rahvasuus räägitakse temast tänapäeval lausa legende. Kas neil juttudel ka tõepõhi all on? Seda otsustagu lugeja ise.
Raamat on kirjutatud ajaloodokumentide põhjal ja illustreeritud fotodega.

Rohkete fotode ja skeemidega illustreeritud teos kujutab endast Eesti TA Ajaloo Instituudi teadlaste kollektiivi poolt kirjutatud üldkäsitlust Eesti talurahva ja agraarajaloost. Käesolev esimene köide hõlmab ürgkogukondliku korra ja feodalismi perioodi, s.o aega põllumajanduse tekkimisest (I aastatuhandel e.m.a) kapitalistlikule formatsioonile üleminekuni (19. saj. keskel). Teos üldistab seniseid uurimistulemusi ning jätkab ühtlasi väheuuritud küsimuste osas süvendatud uurimistööd.

Olavi Noroneni arutleb "Eluraamatus" elu erinevate ilmingute ja nende algupära üle jahmatava panevast vaatenurgast. Kui traditsioonilise teraapia meetodid pakuvad sageli vaid karkusid, siis Noronen õpetab kõndima...Sündimine on inimese elu kõige vapustavam kogemus. "Eluraamatus" käsitletakse muuhulgas ka seda, kuidas emaüsas viibimise ja sündimise ajal kogetu uuesti läbielamine võib sageli aidata inimesel raskustest ja ängistusest pääseda. Meie kõigi sisemuses on valu, mille teadvustamise eest me mitmel eri viisil üritame põgeneda ja mille algupära võib peituda just nimelt sünnikogemuses. "Eluraamat" on väärtuslik ja oma ajast ees olev teos kõigile neile, kes tunnevad huvi inimese heaolu vastu. Aeg on küps uut tüüpi teraapia jaoks, kus patsiente nimetatakse klientideks ja kus inimesi aidatakse turvaliselt oma hirmu, masenduse, ahistatuse ja raevuga kohtuda - selle asemel et neid tundeid ravimitega lämmatada.

Gustav Suitsu, meie moodsa luule looja ja kirjandusteadusele põhjapanija sünnist möödus 1963. aastal 80 aastat. Noore Suitsu huvitavast ning käänakulisest eluteest pole üldsusel seni kuigi palju andmeid. Käesolevas teoses annab omaaegne Tartu ülikooli soome keele lektor proua Aino Suits uutest andmetest tulvil ülevaate noorest Suitsust mälestuste, päevikumärkmete ja paljude kirjade järgi. Luuletaja seesmise arengu ja ta kujunemise jälgimine ulatub meile võtme mitte ainult Suitsu hilisema kuju ja ta luule, vaid ka kogu ajajärgu mõistmiseks.

Härra Pidulik oli äkki otse pea kohal silmanud koletist. Paanikas hüppas ta vankrist välja ja langes sügavikku. Nüüd lamas ta seal ega julgenud liigutada. Siis toksas teda midagi märga. Nina? Koletise lõuad? Alles siis sai härra Pidulik täpsemal vaatlusel aru, et koletu elukas oli kõigest lammas, kes puhkas tema kõrval rahupesas. "Nagu sein, millest võib kinni hoida ja end päästa," mõtles härra Pidulik. "Peatada nagu sõidukit? Jah!" Ja juba haaraski ta mõlema käega lamba villast ning sikutas end ülespoole.

Hõbemägi – see on romaan romantilisest armastusest. Kirjanik loob selles müstiliselt võbeleva õhkkonna, milles kurjus tegutseb kõrvuti headusega. Hõbemägi – see on keset valgeid kaski seisev kummituslik maja, mis painab Mallie Rice’i kui minevikukurjuse kehastus. Selle maja peegelgaleriis ei suuda isegi Gerald Gorham – Gorhamite muinasjutulise aardekogu hooldaja – eristada näilist tegelikkusest. Ometi peab Mallie välja selgitama tõe, mida vana maja tema eest kiivalt varjul hoiab. Hõbemägi – see on koht, kus vanaema Julia Gorhami vari lasub nende inimeste üle, kles on sunnitud elama temaga ühe katuse all. Hõbemägi – see on paik, kus Malliel tuleb pidada võitlust, et mõista Wayne Martinit, noort arsti, kellesse neiu on pärast oma ema surma ja õnnetut armastust sügavalt kiindunud, et päästa oma hullumeelseks peetav tädi Arvilla, ja kus tal lõpuks tuleb sõna otseses mõttes võidelda omaenda elu eest. Hõbemägi – see on müstiliste jõudude kehastus, mis püüavad hävitada Mallie armastust ja mõistust, nagu nad kunagi ammu olid hävirtanud tädi Arvilla kogu elu.

Pidades kogu teoses kinni majanduslikust ja evolutsioonilisest käsitlusviisist, uurib autor sotsialismi ja turukorra erineva moraali iseloomu, päritolu, valikuprotsessi ja arengut. Peale selle vaeb Hayek – viisil, mis kohati tuletab meelde Freudi „Tsivilisatsiooni ja selle ebakohti“, ehkki täiesti erinevatele järeldustele jõudes – tsivilisatsiooni hüvesid ja hinda, samuti tagajärgi, mis tuleneksid turukorra lammutamisest.

„Isiksus. Ameerikas peetud loengud“ on India kirjaniku ja filosoofi Rabindranath Tagore essemate kogumik, mis ilmus eesti keeles 1995. aastal kirjastuses Olion. Raamat sisaldab tema Ameerika Ühendriikides peetud loenguid ja mõtisklusi, milles autor käsitleb inimese vaimset olemust, vabadust, suhet loodusega ning idamaise ja lääneliku maailmavaate erinevusi.

Etnopsühholoogilised visandid. Ulatusliku faktilise materjali ja isiklike kogemuste põhjal tutvustavad autorid jaapanlaste rahvusliku karakteri iseärasusi, nende sotsiaalse käitumise erijooni, tootmise juhtimise psühholoogiat, haridussüsteemi, jaapani võitluskunsti, lilleseadeid, teetseremooniat jne.

Huvi peaksid pakkuma ka raamatu lisades toodud andmed jaapani köögist, loomaringi (zodiaagi)märkidest, punktimassaažist ja fusiognoomikast, samuti ka põhjalik loetelu Jaapani kohta olevast vene- ja võõrkeelsest kirjandusest.

 

Otto Schneidereit laseb Viini linnal meie silme all kasvada. Üksteise järel ilmuvad kuulsad viini klassikud, toimuvad revolutsioonid, ehitatakse ja põletatakse teatreid, õilmitseb ja hääbub monarhia. Ikka enam on aga kuulda elurõõmsaid, veetlevaid valsiviise – trooni hõivab Strausside dünastia! Valsikuningas Johann Strauss on küll raamatu tähtsaim tegelane, kuid ei saa kirjutada Straussidest, rääkimata sealjuures kirjanikest ja näitlejatest, mainimata kaasaegseid riigitegelasi, tsiteerimata ajakirjandust. Ja muidugi ei saa kõike seda teha, kirjeldamata veel üht peategelast - ilusa sinise Doonau ääres asuvat Viini.

Karl-Erik Sveiby on Rootsi juhtmisasjatundja, edukas ärijuht ja loetav ajakirjanik, maailma arvestatavamaid spetsialiste teabettevõtete juhtimise alal. Teabeettevõtte all mõistab ta ettevõtteid ja organisatsioone, kus suur(em) osa töötajaid on kõrgharidusega ning teavad oma erialast ja maailma asjadest tihti rohkem kui juht – direktor vm.

Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetege-vusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstan-tin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik. tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes ei põrganud tagasi kuitahes suurte raskuste ees. Tutvudes Tõnissoni ja Pätsi elukäiguga, saab lugeja ka ülevaate tolleaegsetest ajaloosündmustest Eestis.

Venemaa legendaarsest valitsejannast Katariina II-st rääkiv raamat, mis keskendub tema kirglikule eraelule, favoriitide edutamisele ja tagandamisele ning tema rollile Venemaa lähendamisel Lääne-Euroopale, eriti vaimsuse ja kultuuri valdkonnas.

Looduskaitseliste sõnumite ja kommentaaride kogumik planeedi ökoloogilisest hetkeseisust. Käsitletakse keskkonnakriisi ohtu, globaalseid elukeskkonna probleeme (vee, maapinna ja õhu saastumist, metsade hävimist, mürgiste tootmisjääkide kuhjumist jms), ökokatastroofe, looma- ja linnuliikide hävimisohtu, ökoloogia ja sotsiaal-majandusliku arengu, samuti ökoloogia ja poliitika seoseid, looduskaitseliikumist, rahvusvahelist koostööd keskkonnakaitses.

"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel").

Itaalia noorukil Piol on õnnestunud koos sõber Saffeti ja truu koera Volpinoga vabastada vesiiri lossist, Smürnast, Bianca-Bella. Nad põgenevad lõuna poole, et Marmarise sadama kaudu jõuda Rhodose saarele ja sealt edasi Konstantinoopolisse suunduda. Kuid vesiir Abdulhamid ibn Helu mehed on neil kannul. Vesiiri ei huvita niivõrd mitte Bianca-Bella, kui oma varanduse tagasisaamine...

Käesolevas raamatus on antud võimalus teha retk aastatuhandete tagant pea tänapäeva välja, tutvuda prostituutide eluga lõbumajades, tänavail ja isegi templites. Oli aegu, mil oma ihu müüv naine oli haritum ja intelligentsem kui tuntuimad mehed riigis, lõbumaja aga auväärt asutus. Ent siis jõudsid kätte aastad, kus prostituuti ähvardasid timukakirves ning piinakamber. Seejärel muutus suhtumine taas inimlikumaks, tekkis abistamispüüd -- paraku sageli tagajärjetu. Selline arengukäik ilmnes kõikjal: Idamail, meie maailmajaos, Eestis...

Jüri Remmelgas oli Eesti Leegioni sõjakirjasaatja Teises maailmasõjas. Eelnenud 14 aastat ajakirjanikuna ja aasta vabatahtlikuna Idarindel olid parimad eeldused selleks tööks. Ta kirjeldab elu Berliinis sõjakirjasaatjate keskuses, sealset preisi korda ja tsensuuri, kuid ka oma ameti eeliseid, nt ligipääs salastatud teabele. Kujutlus Eesti Leegionist kui tulevaste Eesti rahvusväeosade tuumikust annab mõtte eestlaste vastupidamisele tolles SS-i pesas. Ka leegioni õppekeskust Debicas ja leegionäride esimesi ränki lahinguid kirjeldab autor põhjalikult. Tema sõltumatu ja omas ajas väga objektiivne mõtteviis on eriti sümpaatne.

20. sajandi keskpaigas avastati Surnumere ääres Qumrani koobastest käsikirjad -- jäänused 2. sajandist e.m.a. kuni 68. aastani m.a.j. tegutsenud juudi lahkusuliste-esseenide meestekloostri ulatuslikust raamatukogust. Qumrani käsikirjad heidavad uut valgust kristluse tekkeloole ning sisaldavad uusi allikandmeid piiblitekstide kriitiliseks tundmaõppimiseks. Saksa arheoloog ja kirjanik Heinrich Alexander Stoll tutvustab oma faktoloogilises romaanis koobaste avastamislugu, sealseid väljakaevamisi, esimesi tulemusi käsikirjade tekstide tundmaõppimisel ja tõlgendamisel.

14. juunil Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis kohtupinki palju süütuid inimesi. Kuidas toimusid ülekuulamised, mida vangistatud inimestele süüks pandi ja milliste meetoditega saavutati vajalikud allkirjad ülekuulamisprotokollidele, sellest saabki teada käesolevast dokumentaaljutustusest.

Desmond Bagley (1923–1983) on inglise kirjanik, kelle sulest on ilmunud arvukalt põnevusromaane. „Kuldkiil“ oli Desmond Bagley esimene romaan, mis ilmus 1963. aastal ja muutus kohe bestselleriks. Romaani tegevus keerleb ümber Mussolini kulla, mis väidetavasti läinud sõja lõpus kaduma. Peategelane Peter Halloran tutvub Walkeriga – ühega kahest mehest, kes teab kulla asukohta. Nende ühine ind kuld Itaaliast ära tuua vaibub, kui nad loevad 16 itaallase hukkamisest, keda arvati olevat seotud kulla kadumisega. Pärast naise surma kaob Peteri elust sisu ja ta otsib seda seikluses. Koos Walkeri ja Coertzega otsustataksegi neli tonni kulda ära tuua.

Raamat räägib paljude kuulsate inimeste armuelust, sealhulgas Hans Christian Andersen, Napoleon, Chaplin, Einstein, Gandhi, Hitler, Mozart, Picasso, Tolstoi ja paljud teised.

Ajaloodoktor Feliks Kinkar vaatleb oma raamatus 20. sajandi alguses loodud ja kuni Esimese maailmasõjani edukalt arenenud baltisaksa haridusseltside tegevust Eesti alal.

Uurimusest selgub nende seltside järjekindel töö ja silmapaistvalt head tulemused emakeelse kultuuri ja hariduse edendamisel, vaatamata üha tugevnevale venestamispoliitikale. Edu eelduseks oli kõigi saksa ühiskonnakihtide, nii lihtinimeste, haritlaste, vaimulike kui ka aadlike aktiivne osavõtt selles liikumises.

Kuigi tihedam koostöö eestlaste ja sakslaste vahel sellel alal puudus, aitas saksa seltside tegevus ka eestlastel võidelda ähvardava venestamispoliitika vastu ning oli eeskujuks analoogiliste eesti haridus- ja kultuuriseltside loomisel. Vaadeldud seltsid olid see alus, millest kasvas välja Eesti Vabariigis kuni 1939. aastani edukalt tegutsenud saksa vähemusrahvuse kultuuriautonoomia.

Rohkem kui pool sajandit oli Lev Trotski nõukogude inimese silmis reetlikkuse võrdkuju, sotsialismi ehitava rahva üks vihatumaid vaenlasi. Miks moonutas totalitaarne režiim fakte ja võltsis ajalugu? Mis tegi Trotski Stalinile nii ohtlikuks, et NKVD-l ei olnud tähtsamat ülesannet kui selle mehe hävitamine? Kuidas mõrv ette valmistati ja teostati, kes oli mõrvar? Arhiivimaterjalidele, kaasaegsete tunnistustele, Trotski biograafidele ja tema enda teostele tuginedes püüab Harry Wilde oma monograafias nendele küsimustele vastata. Lugejale avaneb intellektuaalse, revolutsiooniideest jäägitult haaratud inimese traagiline elukäik täis seiklusrikkaid põgenemisi ja tundeküllast perekonnaelu.

Lugu on kirjutatud "lõvipoiste" kasvamist ja sportlikku arengut jälgides, kusjuures rõhuasetus on pandud iga aasta kõige olulisemale sündmuseele. Ja niimoodi lapsepõlvest meheeani välja. Minu poolt kirjapandu on dokumentaaljutustus, milles kõik toetub tõsielule ja vahetult läbielatule ning seega olen ainuisikuliselt vastutav iga kirjapandud sõna eest.

Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt A. Traksmaad tutvustav, tema andmeid kommen-teeriv ja täpsustav eessõna.

Delors’i „Memuaarid“ annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors’i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas’ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors Euroopa Parlamenti ning temast sai Mitterrand’i valitsuse rahandusminister. Seejärel pühendas ta end Euroopale, olles kümme aastat Euroopa Komisjoni president. Veerandsada aastat pärast Monnet’d, Schumani ja Spaaki kuulus Delors Euroopa järgmises põlvkonnas majandus-, raha- ja poliitilise liidu eest võitlejate hulka. Ühisraha euro seisukohast olid Schmidt ja Giscard teerajajad, Kohl ja Mitterrand patroonid ning Delors ämmaemand. Ajalugu kirjapanduna ühe selle peamise tegija poolt. Eessõna on kirjutatud koostöös kirjaniku ja ajakirjaniku Jean-Louis Arnaud’ga.