Miiniristlejad Lennuk ja Wambola. Nende ehitamise, sõjasõitude ja müümise lugu

Meresõjaajaloolase Mati Õuna kolmandas raamatus antakse ülevaade Saksa-Vene sõja alguskuude merevõitlustest Läänemerel ja selle rannikul. Raamatu lõpuosa on pühendatud Tallinna evakuatsioonile 1941. a. augusti lõpul. Raamatus on hulgaliselt materjali laevahukkudest Eesti lähivetes sellel perioodil.

Meresõjaajaloolase Mati Õuna 1995. aastal ilmunud, Vene-Jaapani sõja ja Esimese maailmasõja aegseid merelahinguid kirjeldava raamatu järg. Aastate kaupa antakse ülevaade Teise maailmasõja ühel peavõitlustandril - Atlandi ookeanil peetud merelahingutest. Juttu on ka sõjategevuse käigus Atlandil hukkunud Eesti laevadest. Illustreeritud rohkete ajalooliste fotodega.

Ülevaade Eesti jäämurdjatest.

Järg legendidele, oletustele ja mõningasele tõele võitlustest Läänemerel, selle rannikul ja saartel

Raamatus on toodud 40 eesti kõrgema sõjaväelase elulood. Illustreeritud fotodega. Sisu: Herbert Brede Aleksander Einseln Otto Heinze Nikolai Helk Aleksander Jaakson Martin Jervan Gustav Jonson August Kasekamp Hugo Eduard Kauler Johannes Kert Jaan Kruus Gustav Kunnos Hans Kurvits Johan Laidoner Andres Larka Dimitri Lebedev Hans Leesment Paul-Adolf Lill Arthur Lossmann Jaan Maide Johannes Orasmaa Aleksander Paldrok Johan Pitka Aleksander Pulk Ludvig Puusepp Ernst Põdder Nikolai Reek Rudolf Johannes Reimann Voldemar Viktor Rieberg Tõnis Rotberg Hermann Alexander Eduard parun von Salza Aleksander-Heinrich Silberg Jaan Soots Otto Sternbeck Werner Maximilian Friedrich Zoege von Mateuffel Richard Tomberg August Traksmaa Aleksander Tõnisson Johann Unt 2. parandatud, täiendatud trükk

Siinne raamat hõlmab meresõja osa aastal 2003 ilmunud raamatust "Vaateid vanemasse mereajalukku". Selles ilmunud lugudele on lisatud peatükid "Rootsi-Vene pisisõda Ingeris ja Kannasel 1554−1557", "Rootsi−Taani sõda 1658−1660" ning "Rootsi−Brandenburgi−Taani sõda 1674−1679 ehk Skane sõda". 16. sajandi teisel poolel valitsesid nii Läänemeremail kui ka ülejäänud Euroopas hoopis teistsugused inimlikud väärtused kui tänapäeval. Neil ammustel aegadel sõdisid lustiga nii rootslased kui ka taanlased, rääkimata sakslastest, poolakaist ja venelastest. Suhtumine sõjasse ja sõjapidamisse oli tollal täiesti vastupidine tänapäevasele. Sõda oli tollal eluline vajadus nagu söömine, joomine ja magamine. See oli võimalus noortele meestele laia maailma näha, küpsetele meestele karjääri teha ning kroonitud peadele maavaldusi laiendada ja maksualust rahvast, ka sõjamehi, juurde saada. Nagu öö ja päev erinesid tänapäevastest ka tolleaegne tehnika, relvad, rõivamood, reisimisvõimalused, haridustase ja kõik muugi.

Sõjalaevade ja merelahingute kohta on maailmas ilmunud tuhandeid raamatuid. Et aga sõjalaevade tehnilised andmed, konstruktsioonid ja relvastus on pea alati olnud suureks saladuseks, on kirjanduses leiduv info parajalt segadust tekitav. See nõuab põhjalikku analüüsi ning pühendumust, et mõista, mis on tõde, mis juhuslik möödalaskmine või sootuks sihilik vale. Tänu Põhja-Euroopa mitmetele meremuuseumitele ning oma ala ekspertidele õnnestus Mati Õunal raamatus "Sõjalaevad" ses suures segaduses olulist selgust luua. Sõjalaevadel on läbi ajaloo olnud sootuks tähtsam roll, kui oleme seda siiani arvanud. Sest niisama vana kui on laevasõit, on ka laevade kasutamine sõjalisel eesmärgil. Olid ju meretagustele maadele imepäraste kaupade järele sõitnud alused tihti relvis mehi täis. Merelt tulnud vaenuvägedele jäid aga alla terved rahvad ja riigid, tuues kaas nii etnilisi, keelelisi kui ka kultuurilisi muutusi. "Sõjalaevade" näol on tegemist parandatud ja täiendatud trükiga raamatust "Sõjalaevad läbi aegade", mis toob lugeja silme ette sõjalaevade meeletu võidukäigu alates iidsetest aegadest kuni tänapäevani. Lisaks laevakonstruktsiooni arengu seisukohalt tüüpilisimatele alustele vaatavad lehekülgedelt vastu tõeliselt majesteetlikud iludused. Samuti laevad, mis osalesid suurtes ajaloosündmustes või omavad seost Eestiga. Mered ja ookeanid on ajast aega eri kultuure ning rahvaid ühendanud. Sama võimas koondav jõud seisab ka "Sõjalaevade" taga. Olgu tegu merendus-, majandus-, ajaloo- või sõjandushuvilisega, põnevaid ülevaateid, harivaid fakte ning haaravaid jutustusi jagub kõigile. Kirsiks tordil on aga vanameister Väino Tõnissoni võrratud joonistused, mida jagub raamatusse pea saja ringis. "Sõjalaevade" autor Mati Õun ei vaja pikka tutvustust – hiljuti ilmus tema sulest ajaloosõprade üheks vaieldamatuks lemmikuks tõusnud raamat "Teise maailmasõja lahingud õhus, maal ja vees", mis valmis koostöös Hanno Ojaloga.

„II maailmasõja faktid ja legendid" on esimene eesti autori kirjutatud kompleksne ülevaade II maailmasõjast, mille lõpust möödus äsja 70 aastat. Selle sõja käsitlus ja faktid olid meid okupeerinud Nõukogude Liidus pea peale pööratud, mistõttu oli kallutatud ka sel teemal ilmunud eestikeelne kirjandus. Viimase 20 aasta jooksul on aga Venemaa arhiividest selle sõja kohta tulnud välja palju erakordselt huvitavaid andmeid, mida lääne sõjakirjandusse on jõudnud harva. Käesolev raamat võtabki kokku nii lääne kui ka venemaise tähtsama ja huvitavama teabe II maailmasõjast, vaadeldes selle tähtsündmusi, juhtivisikuid ja raskerelvastust, ka Eesti vaatevinklist.

Sõjaajaloolase Mati Õuna temaatiline bookazine "Atlandi lahingud." Kaks üliriiki, mõlemad veendunud oma tehnoloogia ja sõjalise jõu ülevõimus, kohtuvad Atlandi ookeani avarustel. Lahingulaev Hood on inglaste uhkus, Kruppi terasest hiiglane Bismarck omakorda kehastab Saksa insenerimõtte suursaavutusi. Kaks hiigellaeva kohtuvad surmaheitluses. Ent Teise maailmasõja märg lahingutanner ei piirdunud kaugeltki kahe superlaeva ajaloolise duelliga. Võideldi üle kogu Atlandi ookeani, enamgi, võitlus ei piirdunud veepinnaga, sõditi ka õhus ja meresügavustes.

Raamat, kuhu on kokku võetud mitmeid suursündmusi II maailmasõja esimestest aastatest – sõjategevus läänerindel 1940. aasta kevadel, Baltimaade okupatsioon samal aastal, Rumeenia jagamine naabrite vahel, sõjategevuse algus Vahemerel ja Aafrikas ning Saksa abiristlejate tegevus Vaiksel ja India ookeanil enne suure Vaikse ookeani sõja algust.