Mälestusi ühelt kannatus-teekonnalt. Maalikunstnik Joann Saarniit sündis Eestis 1909. a. A. 1941. saadeti ta mobiliseerituna N. Liitu, kus sattus Siberisse Novo-Nasselniki töölaagrisse. Loobudes a. 1942 ENSV valitsuse kutsest osa võtta kunstiansambli tööst Jaroslavis, valis J. Saarniit sõjaväkke astumise võimaluse, lootes nii kodumaale pääseda. Kuuludes Eesti Laskurkorpuse koosseisu ta põgeneski rindel sakslaste poolele, kuid jäi seejuures punaarmee rõngasse. Tabamisele järgnes rindekohus. Ta määrati mahalaskmisele, kuid see karistus muudeti 15-aastaseks sunnitööks. Smolenski raudteelõigus õnnestus J. Saarniidul siiski sakslaste poolele põgeneda. Järgnesid sõjaväelaagrite koledused Poolas. Sealt pääsenud, pettus ta olukorrast sakslaste poolt okupeeritud kodumaal ja siirdus salaja Soome, hiljem põgenikevooluga Rootsi. Stockholmis pühendus J. Saarniit täie andumusega ja jõuga maalimisele, käsitledes peamiselt Teise maailmasõja aineid, ennekõike antikommunistlikke teemasid. A. 1948 korraldas ta Gröna Paletteni galeriis Sockholmis esimese sellenimelise kunstinäituse maailmas.

Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude kabjad. Sküüdid ja sarmaanid, hunnid ja kasaarid, polovetsid ja mongolid on siit hord hordi järel aastasadade jooksul läbi käinud. Paljud neist jäid steppidesse kindlamalt pidama ja muutsid need kauaks ajaks oma rändlaagrite asupaigaks. Silmitsege stepiavarusi, ja te näete kõikjal kõrgumas kurgaane – ammu kadunud suguharude ja rahvaste hauakünkaid. Kõige vanemad neist tekkisid juba metalliaja koidikul (III aastatuhandel e.m.a.), viimased aga umbes 300 aastat tagasi. Ja nii nad seisavad, ümbritsetuna legendidest, andes tunnistust karmidest ja heroilistest aegadest, rahvaste rändamisest, veristest lahingutest ja inimestest – meie esivanematest.

See värske uurimus kommunismi ajaloost käsitleb kommunismiideoloogia lätteid, selle arengut ja kokkuvarisemist erinevates riikides ning tänapäevaseid vorme. Raamat selgitab, kuidas ja mispärast said kommunistid võimule, kuidas neil läks korda eri riikides nii kaua võimul püsida ja mis põhjustas kommunistlike süsteemide kukutamise või kokkuvarisemise. Neljakümne aasta jooksul on selle raamatu autor, ajaloolane ja politoloog, Oxfordi ülikooli emeriitprofessor Archie Brown külastanud paljusid kommunistide võimu all olnud (või olevaid) riike ja kohtunud nende elanikega dissidentidest kuni partei keskkomitee liikmeteni. Enamik kõnealusest 16 riigist (Albaania, Bulgaaria, Hiina, Jugoslaavia, Kambodža, Kuuba, Laos, Mongoolia, Nõukogude Liit, Poola, Põhja-Korea, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam) pole enam kommunistide võimu all. Seega on palju arhiivimaterjale – sealhulgas poliitbüroo istungite protokollid ja eri kommunistlike riikide juhtide kohtumiste stenogrammid – nüüd kättesaadavad (paari aastakümne eest ei julgenud uurijad sellest unistadagi). Ka on Brown küsitlenud inimesi, kes olid kommunistlikes riikides juhtivad poliitikategelased ja kasutanud arvukaid paljastavaid mälestusi.

Teine maailmasõda on üks maailma ajaloo tähtsamaid sündmusi: sõda ulatus kõigile asustatud kontinentidele ning suur osa praeguse maailma poliitilisest korraldusest on endiselt mõjutatud selle sõja tulemustest. Käesolevas raamatus väljenduvad sõja ulatus ning tagajärjed kaartidel. Peale lahingute ja muude sõjaliste operatsioonide kajastatakse ka sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi arenguid. Tähtsaimate lahingute, taktika, uue relvastuse ning väejuhtide kirjeldused aitavad mõista sõja üldpilti.