Raamat Eesti lähiajaloost ja sellega seotud tegelastest läbi ennesõjaaegse Eesti Vabariigi poliitilise politsei ohvitseri Evald Miksoni eluseikluste ja kokkupuudete tol ajal aktiivselt tegutsenud ja sageli salapära katte alla jäänud isikutega (nt. Karl Säre). Ennesõjaaegne laiem avalikkus Eestis tundis Evald Miksonit jalgpalli rahvuskoondise väravavahi Mikina -- nn. sajakäelise puurivahina, kelle keeruline elukäik viis teda pärast sõda 1946.a. Islandile, kus ta tutvustas soome sauna, propageeris jalg- ja korvpalli ning jättis muulgi viisil oma jälje saareriigi ellu. Tema elu varjutas KGB hüsteeriline jaht saladustele, mida ta võis teada kui mees, kes sõja ajal kuulas üle tippkommuniste.

Kõvas köites meenutused

1938. a. töötas Eesti politseis 1791 ametnikku, neist välispolitseis 1386, kriminaalpolitseis 157, poliitilises politseis 112, Politseitalituses 31, Politseikoolis 5. Politseid juhtinud isikud on siiani vähetuntud. Nemad ei saa enam rääkida ei endast ega oma ajast. Seda peame tegema meie ja peaaegu 60 aastat hiljem. Raamatu eesmärgiks on jäädvustada eelmise iseseisvusaja kõrgemate politseiametnike elulugude kaudu osake Eesti politsei ajaloost. Nende inimeste elutöö, nimed ja näod püüdis nõukogude aeg rahva mälust kustutada. Olgu see raamat omalaadseks mälestusmärgiks neile, kellest me nii vähe oleme teadnud.

Käesolev raamat avab tavapärasest erineva Vabadussõja käsitluse, toob esile nüansid, mida pole varem peetud tarvilikuks ega õieti ka vähese asjasse süüvimise tõttu osatud tõepäraselt avalikustada, milleks olid ka omad põhjused. Lugejatele antakse teada, kuidas noor, 24-aastane leitnant võttis omale vabatahtlikult ameti, kus tuli kartmatu ja väga jõulise tegevusega kasida isamaa vabaduse nimel mitte ainult endast kõrgemal seisvate polkovnikute karjääri-ja maineratsusid, vaid rakendada samal ajal eesti riigi sõltumatuse vankri ette äärmiselt tõsise tööga treenitud vägevalt perutavad täkud.