Tooted
Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."
Raamatu koostaja, kirjandusmuuseumi teadusdirektori Sirje Oleski sõnul saatis Orase-Ivaski kirjavahtuse Iirimaalt Eestisse Astrid Ivask. Raamatusse on kogutud 200 kirja ehk kogu Orase-Ivaski 24 aastat väldanud kirjavahetus. Tegu on esimese raamatuga, mis on koostatud Eestisse saadetud pagulasmaterjalide, arhiivimaterjalide põhjal. See peaks näitama, et väliseestlased võivad siia kultuuriloolist materjali rahus saata - need võetakse vastu ja neist tehakse midagi.
Valimikus on lugejale esitatud läbilõige eestlaste anekdoodirepertuaarist aastaist 1960–1990. See aeg oli teatavasti kõige muu kõrval ka üsna naljarikas, olgu küll, et pahatihti ei tulnud naer sugugi südamest. „Naeruga eilsest“ on ambivalentseks pealkirjaks valitud nimelt seetõttu, et see tähistab ühelt poolt seda eilset päeva, kust me tuleme ja kui neid nalju naerdi. Teisalt on juba küllalt aega mööda läinud, nii et võime nüüd kergendatult sellesse eilsesse ka naeruga suhtuda.
Poitou’ põliselanike keskel kasvanud vaesunud aadlipiigast – elavast ja metsikuvõitu tüdrukust Angélique’ist – saab ülirikka inetu lonkuri, kuid äärmiselt huvitava isiksuse krahv Joffrey de Peyraci kaasa. See on ilus ja lummav armastuslugu, mida hakkavad varjutama salakavalad intriigid, vandenõud ja ambitsioonid kõige kõrgemal tasemel, kuni Louis XIV otsustab Joffrey de Peyraci tuleriidale saata, süüdistatuna nõidumises. Angélique teeb kõik, et oma meest päästa.
Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab – kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?
Nikolai Baturin on tuntud ja tunnustatud sõnameister, kes on avaldanud seise luulekogu, kümmekond proosaraamatut ja mitu lavateost. Teos sai 1996. aasta romaanivõistlusel II koha.
Herbert Wellsi tuntakse peamiselt ulmeromaanide ("Ajamasin", "Nähtamatu", "Maailmade sõda" jt) ning teravapilguliste publitsistikateoste autorina. Kuid Wells on kirjutanud ka võluvaid armastusromaane. "Armastus ja härra Lewisham" on haarav jutustus kahe noore inglase liigutavast armuloost. Esimesest pilgust süttinud kirg ei kustu heitlustes eluraskustega, kus lootusehetked vahelduvad kriisidega. Eneseotsingute ja eneseteostuse käänulisel teel õpivad noored armastajad teineteist ja maailma paremini mõistma ning leiavad oma õnne. Teoses on rohkesti mõnusat inglise huumorit ning tänapäeval nii haruldast julget elujaatust.
Ameerika miljardäri potilillena kasvanud tütart Vadat sunnitakse emade kokkuleppel abielluma talle tundmatu hertsogiga Inglismaal. Pariisis aga kohtab ta kohalikku kehvapoolset intellektuaali Pierre’i ja noored armuvad pea esimesest pilgust. Tutvumine sümbolistidega, sealjuures ajalooliste isikutega, ning ka linnaelu varjukülgedega, mis lõpeb satanistide küüsi sattumisega. Ent põnevate saatusekäänakute kiuste ei kustu nende südametes armuleek. Lõpplahendus on ootamatu nii neile mõlemale kui ka lugejalegi ...
Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.
Olles jäänud pärast isa surma elatusvahenditeta, võtab üks õdedest Stantonitest, kaunitar Larisa, nõuks hakata guvernandiks. Teel Prantsusmaale, kus tal tuleb asuda õpetama krahv de Valmonti pojapoega, hoiatatakse teda, et lapse isa krahv Raoul de Valmont on nii nägus, et tema võludele ei suuda vastu panna ükski naine. Seetõttu on ta pälvinud hüüdnime monsieur Saatan.
Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.
Rannaaine käsitlejana tõusis August Mälk (1900-1987) 1930-ndail aastail eesti silmapaistvamate prosaistide hulka. Samal ajal kasutas ta ka ajaloolist ainest ning esines populaarse näitekirjanikuna. 1944. aastal pagulusse siirdunud, jätkas Mälk proosa ja draama alal, püüdes nüüd elunähtusi sügavamalt mõtestada. Kodu-Eestis aastakümneid mahavaikitud kirjaniku elu ja loomingu vaatlus käesolevas lühimonograafias toob esile palju senitundmatut faktilist ja kirjandusloolist materjali.
2. täiendatud trükk
Põnev seikluslugu, mille peategelane Leona satub venna salakaubaafääride tõttu ühest ohuolukorrast teise. Kõige tipuks peab ta andma lubaduse abielluda venna võlausaldaja, vihatud verejanulise Lew’ga. Paradoksaalsel viisil on ta aga armunud lord Chardisse, kes on saabunud salakaubavedajaid, nende hulgas ka tema venda paljastama.
Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.
Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu armastus, abielu, usk, soosing oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.
Raamat "Eesti rahareform 1992" võtab kokku Eesti krooni saamisloo alates nelja mehe ettepanekust "Edasis" 26. septembril 1987 kuni kuumade rahavahetuspäevadeni 1992. aasta juunis. Väljaande kirjastas "Postimees" ning see valmis koostöös Eesti Pangaga.
Vastakaid arvamusi põhjustanud naise, Argentiina diktaatori abikaasa piltidega illustreeritud elulugu. Evita dramaatilise käiguga elu on inspireerinud nii heliloojaid (Andrew Lloyd Webber) kui filmirežissööre.
Catherine Gaskini „Fiona“ kangelanna on Šotimaal kasvanud noor naine, kellel on kummaline võime õnnetusi ette näha. See tekitab inimestes võõristust ning kui talle pakutakse võimalust minna oma noore nõo koduõpetajannaks Lääne-India saarestikku, haarab ta sellest kinni. Paraku ei saa ta rahu ka seal, sest pinged valgete isandate ja mustade orjade vahel aina kasvavad ning varjatud kired ei tõota midagi head.
Pidades kogu teoses kinni majanduslikust ja evolutsioonilisest käsitlusviisist, uurib autor sotsialismi ja turukorra erineva moraali iseloomu, päritolu, valikuprotsessi ja arengut. Peale selle vaeb Hayek – viisil, mis kohati tuletab meelde Freudi „Tsivilisatsiooni ja selle ebakohti“, ehkki täiesti erinevatele järeldustele jõudes – tsivilisatsiooni hüvesid ja hinda, samuti tagajärgi, mis tuleneksid turukorra lammutamisest.
Maximus Kirby võttis tal käest kinni ja viis aeda. Peatunud pooleldi lehestikku peitunud laterna all, vaatas ta neiule näkku.
„Leedi Dorinda!“ ütles ta, asetades rõhu tiitlile. „Te petsite mind ka selles! Nüüd ma tean, et teie isa tahtis endale rikast väimeest ja mina langesin kergesti sellesse lõksu.“
„Ma ei tahtnud teid petta. Mul on kahju …“
„Ja te arvate, et mulle sellest piisab?“ Mees lähendas talle oma karmi näo. „Teil tuleb mulle naiseks tulla! Üks krahvitütar pole teisest halvem. Te asute minu pulmapeol oma õe kohale!“
Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.
