Edgar Rice Burroughs
Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu pärast Kongosse jõudmist esialgu siiralt tänulik neile, kes ta siia olid saatnud.
Kuid kuus kuud alalist üksindust, venivat üksluisust ja täielikku isoleeritust välisilmast muutsid tema vaateid asjadele ja suhtumist ümbritsevatesse inimestesse.
"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.
Tarzan ja kuldlõvi. Tarzani-lugude kaheksas raamat
Tarzani-lugude teine raamat
“Magnifique!” hüüatas krahvinna de Coude poolihääli.
“Ah?” küsis krahv, oma noore naise poole pöördudes. “Mis on suurepärane?”, ja laskis pilgul ringi käia, et naise imetlusobjekti leida.
“Oh, ei miski, mu kallis,” vastas krahvinna, ja kerge puna värvis hetkeks ta niigi roosakaid põski. “Mulle lihtsalt tulid meelde teed New Yorgi tohutud pilvelõhkujad, nagu neid nimetatakse,” ja krahvinna sättis end mugavamalt auriku lamamistooli ning võttis taas kätte ajakirja, mis selle “ei miski” ajal oli sülle vajunud.
Ka tema abikaaa süvenes jälle raamatusse, kuid mitte ilma kerge hämminguta, et krahvinnale oli nüüd äkki, mil oldi juba kolme päevateekonna kaugusel New Yorgist, tulnud pähe mõte imetleda ehitisi, mida ta alles hiljuti oli jubedateks pidanud.
Peagi pani krahv raamatu kõrvale. “Tüütult igav on, Olga,” ütles ta. “Ma arvan, et lähen otsin veel kellegi, kelle on niisama igav ja vaatame, ehk saame kokku paraja seltskonna kaardimängu jaoks.” …
Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat. Käesolevas Tarzani-raamatus laseb autor üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtuderikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clayton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu ikka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.
Sellest raamatust leiate teise loo John Carteri imelistest seiklustest elu ja surma jumalanna Issa valdustes, tema lootusest kohtuda oma pojaga ja vabastada Issa vangistusest oma poja ema, veetlev Heeliumi printsess Dejah Thoris.
“Ta oli sama alasti, kui teda saatvad rohelised marslased. Tõepoolest ei olnud tal kehakatteks peale peente ehete mitte midagi, ja ega oleks suutnudki miski enam rõhutada tema suurepärase ja sümmeetrilise keha ilu.”
Edgar Rice Burroughs ulmeromaan, mis kuulub Barsoomi sarja:
- “Marsi printsess“
- “Raevukas Carter“
- “Sõjajumal Carter“
- “Printsess Thuvia“
„Suudlus huultel“ on E. R. Burroughsil Tarzani-lugude kõrval kirjutatud „Poksija Billy“ järg. Neid kahte raamatut seovad ainult peategelased Chicago tänavapoiss ja allilma rusikakangelane Billy Biren ning New Yorgi miljardäri tütar Barbara. Allilma pahelises keskkonnas sirgunud Billy Biren, kes oli valmis kaasa lööma igas kahtlases ettevõtmises, hakkas Barbara Hardingi mõjul muutuma juba jutustuse esimeses osas. Billy peab rikkuse ja vaesuse vahelist kuristikku ületamatuks ning ei lähe suhetes Barbaraga üle unistuste piiri. Barbara on küll valmis noormehele vastu tulema, ometi taandub see enda arvates väärikama ja harituma Billy Mallory ees …
See Edgar Rice Burroughsi Romaan seisab küllalt lähedal Tarzani-sarjale. John Clayton, kunagine ahvide Tarzan, ja leedi Greystoke on siin küll kõrvaltegelased, aga seda tähtsam on sündmuspaik – Greystoke’ide rantšo Ekvatoriaal-Aafrikas. Sinna jahti pidama ja seiklusi otsima läinute hulgas on ka Victoria Caster, kes jõuab maavärina läbi tagasi kiviaega, kus ta elab Nat-ulina ürginimese koopaelu.
Kirjanik jutustab kaasahaaravalt tolle aja inimeste ohtuderikkast igapäevaelust, kus elu ja surma piir oli õhkõrn. Siis väriseb maa taas …