Tooted
Nende kaante vahel on 65-aastase Eesti teleajaloo värvilisemad killud. Need on moodustunud koroonakevade rütmis pikkade telefonikõnede, kogutud mälestuste, tarkade meeste teleajaloo uuringute ning kuhjade viisi loetud artiklite ja tudengitööde tulemusena. Saateid raamatusse valides alustasin algusest – esimene lastesaade, populaarseim lauluvõistlus, pikim ajaloosaade, kõige kauem eetris püsinud saade, esimesed telestaarid, esimene formaadisaade jne, jne. Saate sünni- ja eluloo kõrval leiab huviline eetriaastad, esimeste/olulisemate tegijate nimed, aga ka esmaeetri täpse kuupäeva ja kellaaja. Raamatu kirjutamise algusest on juba palju muutuda jõudnud: TV3 kavas on taas „Eestimaa uhkus“, uute tegijatega „Öö-TV“ otsib veel oma kohta ja nii mõnedki tegijad on kanalit/ametit vahetanud või sootuks taevatähtede taha sõudnud. Kõik saated raamatusse paratamatult ei mahtunud, ja paljusid ei oska lühikese ajalise distantsi tõttu veel hinnatagi, kuid küllap teeb Aeg kindlaks tänagi eetris olevate saadete kullaproovi.
Kogumik "39 raekoda" analüüsib ideid ja projekte, millega Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengid töötasid aastatel 2009–2012 3+1 arhitektide juhendamisel, ta räägib avaliku ruumi mõistest ja linnaehituslikest ideedest Tallinna kontekstis.
"Tallinn on nagu džungel, kus tõde justkui algab ja sama kiirelt ka lõpeb, kus üks teema muutub järsku teiseks ning enamik neist on jäänud lihtsalt pooleli. Kui sa oled harjunud džunglis töötama, siis võtad seda loomulikuna, siis on ka silmale nähtamatud rajad piisavalt laiad teed."
Markus Kaasik
Reisimuljete raamat on sündinud turismimatkadest kolmele üksteisest mitmeti erinevale maale. Isepalgelised on need maad nii geograafiliselt kui demograafiliselt ja see on tinginud iga reisikirja juures erinevat vormi ja lähenemist ainele. Kui lugejaisse on nii soome kui saksa rahva, nende maa, kultuuri, tavade, harjumuste jne. suhtes juurdunud ajapikku oma teatud ümar ettekujutus, siis Bulgaaria seevastu on enamusele eestlastest veel võrdlemisi avastamata maa. Seda arvestades on Soome ja Saksa puhul antud võimalikult vähem teatmelist materjali ning lähtutud enam vahetutest muljetest ja emotsioonidest. Bulgaariast kõneldes on aga autorite soov, et teatud ekskursid ühte või teise valdkonda võiksid seda maad tutvustada.
Dan Ariely on Duke’i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat „Irratsionaalne inimene“ on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema. Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.
Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse "Avalikult abielust" rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja konflikte. Vanad haavad kistakse lahti ja ühtäkki pole miski enam endine ...
Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.
Vastakaid arvamusi põhjustanud naise, Argentiina diktaatori abikaasa piltidega illustreeritud elulugu. Evita dramaatilise käiguga elu on inspireerinud nii heliloojaid (Andrew Lloyd Webber) kui filmirežissööre.
Õudusnovelle aastaist 1990–1994.
Sisu:
- "Surma mõrsja"
- "Tõugud"
- "Saatanlik eksitus"
- "Sabat"
- "Must laul"
- "Ämblike needus"
- "Täiskuu"
- "Öö silmad"
- "Merevahune köis"
- "Sõnajalaõis"
- "Maja keset roose"
- "Tuledeemon"
- "Roheline küünal"
- "Kutse koolnule"
- "Igavese elu orjad"
- "Kieukaani kiired"
- "Hüatsintsõrmus"
- "Sammud sinises toas"
"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel").
Vappu Thurlow (Vabar) on sündinud Tallinnas, õppinud Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, Kesk-Euroopa Ülikoolis Prahas filosoofiat ja kunstiajalugu. Töötanud giidina, arhivaarina, kunstitoimetajana, tõlgina, õppejõuna. Kunstikriitikuna avaldanud üle saja arvustuse, essee ja kataloogiteksti. Näituse kuraator alates 1999. aastast.
August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.
Võõrapärase autorinime taga seisab Eestimaal sündinud mees, keda saatus ja küllap ka seiklusjanu paiskas mitmele mandrile ja maale. Pole just palju eestlasi, kes teenisid Prantsuse Võõrleegionis, Hispaania kodusõjas vabariigi poolel osalenuid on küll rohkem, kuid Franco vanglaist tagasitulnuid vahest mõni harv. Autor kirjeldab oma peaaegu uskumatuid elusündmusi asjalikult, värvikalt, kord mõnusa huumori, kord kibeda irooniaga. Paslik lugemisvara igale eale.
Raamat põhineb Leopold-Rudolf Betté (pseudonüüm Antonio Williams Alejandro) mälestustel tema osalemisest Hispaania kodusõjas vabariiklaste poolel ning sellele järgnenud vangistusest. Mälestused on üles kirjutatud koos tema abikaasa Leidaga ning pärast mõlema surma toimetanud ja kirjastamiseks ette valmistanud Helga ja Heino Puurand.
Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? kuidas tähistasid jõule vanad eestlased? Millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? Mida sobib panna jõululauale?
Neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autorid juhivad lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja -elamusi.
Ning otsekui täht jõulukuuse ladvas on raamatu lõpus kimbuke katsetamist väärivaid jõuluroogade retsepte.
"Paisete" nime all on esialgselt (1899-1901) ilmunud neli esimest siinset jutustust, samuti 1920.-1921. aasta kordustrükis. Hiljem (1945) on neile lisandunud viies ja 1958. aastal on autor eelmistele juurde lisanud veel viimased kaks.
Nii laias koosseisus (7 jutustust) on ilmunud "Paised" seega esmakordselt eesti kirjanduse vanameistri 90. sünnipäeva puhul aprillis 1958.
"Paisete" üldnimetuse alla koondatud jutustused moodustavad "Rahvavalgustaja" kõrval kõige kaalukama osa autori ühiskonnakriitilisest loomingust ja kuuluvad eesti kriitilise realismi raudvarasse.
Ühe härja elulugu
Marjad silmas
Issanda kiituseks
Tulge appi!
Oheliku-onu jõulunägemine
Kolonist
Maa ägab
Need kirjad Paradiisist – kirjutasin nad viisteist aastat tagasi kirgliku sooviga taas ellu loitsida kadunud aega: ühte üksildast küla Hiiumaal metsa ja mere vahel, möödunud sajandi viimaseid aastakümneid, ühte armastust, ühte igatsust.
Vahepeal on aeg veel ühe keeru peale teinud ja kõik on saanud veelkord teiseks. Tollest maailmast on järel veel vähem. Ometi tundub, nagu oleks ta ikka veel kusagil olemas, koos kõigi oma lillede-rohtude, loomade-lindude, aedade-hoonete, inimeste ja nende armastusega. Kus ometi? Paradiisis? Kas Paradiis on see, mis on jäänud maha ja kuhu sellepärast enam ei pääse, või see, mis on ees ja millest me sellepärast midagi ei tea? Või hoopis see, mille me võtame endaga siit kaasa, kõik see, mida meie silmad siin nägid ja mida tundis süda? Meie rõõmude ja kurbuste summa, millest ükskord peab saama – mis?
"Kiire elutempo sunnib meid ühel hetkel otsima lahendust, mis aitaks taastada ja hoida kontrolli oma töö ja isikliku elu üle. Heaks abimeheks sealjuures on Praktiline ajajuhtimine, mis jagab põhjalikku ja kasulikku infot ajajuhtimise teemal.
Raamatu autoriks on kogenud koolitaja Ardo Reinsalu, kes võrdleb ajajuhtimist tabavalt auto juhtimisega. Liikluses peame loomulikuks, et järgime liikluseeskirju ning omame juhilube. Ajajuhtimise puhul on samuti oluliselt lihtsam sihile jõuda, kui võtame omaks kindlad reeglid ning õpime üksteisega arvestama.
Ardo Reinsalu poolt raamatusse kogutud ajajuhtimise reeglid on lihtsas ja selges keeles, homoorika alatooni ja ilmekate näidetega kirja pandud. Raamat ei tee lugejale ettekirjutusi, vaid laseb igaühel leida just temale sobiva ajajuhtimise viisi. Autori väitel võimaldab ajajuhtimine tegeleda õigemate asjadega ja olla efektiivsem, lisaks aitab see liikluseeskiri määrata prioriteete ja valida sadade sissetulevate tegevuste seast välja just need õiged, mis viivad meid lähemale meie pikaajalistele eesmärkidele.
Raamatust on abi, kui:
Tunnete, et vaba aega võiks rohkem olla
Tööl on inimesi või olukordi, mis raiskavad teie aega
Elu tempo on pidevalt kiirenev ja raske on kõigega toime tulla
Õpiksite mõne uue oskuse kui selleks oleks ainult aega
Tervisespordiga ei jõua tegeleda kuna selleks ei jätku aega"
Populaarse šoti krimikirjaniku M. C. Beatoni 19. eesti keeles avaldatud mõrvaloos lahendab punapäine konstaabel Hamish Macbeth joodikust prügivedaja Ferguse mõrvalugu. Kellelgi pole kahju, kui kiusliku mehe elutu keha prügikonteinerist leitakse, isegi tema perekonnal mitte. Kuid Hamishit üllatab, et paljud inimesed, kes on Ferguse türannia all kannatanud, ei taha sellest rääkida. Kui tapetakse veel üks talupidaja, hakkab Hamishil kiire – ta peab mõrvari leidma enne, kui too platsi täitsa puhtaks lööb.