Tooted
Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.
Kadri Kõusaare esikromaan "Ego" ületab mitmeid kirjanduslikke vastandeid. Kui literaadid eristavad "keeletundjaid" ja "elutundjaid", annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset olustikku, on tal ometi ka märksa avaram kultuuritaju ning käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas. "Ego" intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale.
Õudusnovelle aastaist 1990–1994.
Sisu:
- "Surma mõrsja"
- "Tõugud"
- "Saatanlik eksitus"
- "Sabat"
- "Must laul"
- "Ämblike needus"
- "Täiskuu"
- "Öö silmad"
- "Merevahune köis"
- "Sõnajalaõis"
- "Maja keset roose"
- "Tuledeemon"
- "Roheline küünal"
- "Kutse koolnule"
- "Igavese elu orjad"
- "Kieukaani kiired"
- "Hüatsintsõrmus"
- "Sammud sinises toas"
"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel")
Vappu Thurlow (Vabar) on sündinud Tallinnas, õppinud Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, Kesk-Euroopa Ülikoolis Prahas filosoofiat ja kunstiajalugu. Töötanud giidina, arhivaarina, kunstitoimetajana, tõlgina, õppejõuna. Kunstikriitikuna avaldanud üle saja arvustuse, essee ja kataloogiteksti. Näituse kuraator alates 1999. aastast.
August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.
Võõrapärase autorinime taga seisab Eestimaal sündinud mees, keda saatus ja küllap ka seiklusjanu paiskas mitmele mandrile ja maale. Pole just palju eestlasi, kes teenisid Prantsuse Võõrleegionis, Hispaania kodusõjas vabariigi poolel osalenuid on küll rohkem, kuid Franco vanglaist tagasitulnuid vahest mõni harv. Autor kirjeldab oma peaaegu uskumatuid elusündmusi asjalikult, värvikalt, kord mõnusa huumori, kord kibeda irooniaga. Paslik lugemisvara igale eale.
Raamat põhineb Leopold-Rudolf Betté (pseudonüüm Antonio Williams Alejandro) mälestustel tema osalemisest Hispaania kodusõjas vabariiklaste poolel ning sellele järgnenud vangistusest. Mälestused on üles kirjutatud koos tema abikaasa Leidaga ning pärast mõlema surma toimetanud ja kirjastamiseks ette valmistanud Helga ja Heino Puurand.
Need kirjad Paradiisist – kirjutasin nad viisteist aastat tagasi kirgliku sooviga taas ellu loitsida kadunud aega: ühte üksildast küla Hiiumaal metsa ja mere vahel, möödunud sajandi viimaseid aastakümneid, ühte armastust, ühte igatsust.
Vahepeal on aeg veel ühe keeru peale teinud ja kõik on saanud veelkord teiseks. Tollest maailmast on järel veel vähem. Ometi tundub, nagu oleks ta ikka veel kusagil olemas, koos kõigi oma lillede-rohtude, loomade-lindude, aedade-hoonete, inimeste ja nende armastusega. Kus ometi? Paradiisis? Kas Paradiis on see, mis on jäänud maha ja kuhu sellepärast enam ei pääse, või see, mis on ees ja millest me sellepärast midagi ei tea? Või hoopis see, mille me võtame endaga siit kaasa, kõik see, mida meie silmad siin nägid ja mida tundis süda? Meie rõõmude ja kurbuste summa, millest ükskord peab saama – mis?