Tegelikult on ka tema "Isade maas" (1935) loodud pilt Vabadussõjast paratamatult gailitlik ja kindlasti veidi teistsugune kui tõsine teaduslik vaade ajaloosündmustele. Siin on keskmes huvitavad seigad, üksikud episoodid "kolmanda kompanii" võitlusteelt. Aga üldpilt, mis raamatut lugenul Vabadussõjast jääb, on ometi kokku vabadussõjalik, kindlasti saab siit aimu just sellest, kuidas täpselt tuli võit Vabadussõjas. Gailit oli ka ise sõjas, teenides sõjakirjasaatjana – ja seda niihästi Vabadussõjas kui ka Esimeses maailmasõjas.

August Gailiti (1891-1960) romantilises tonaalsuses romaani tegevustik hargneb muust maailmast eraldatud hülgeküttide ja kalurite saarel eelmise sajandi algupoolel. Tegelaste lembetunnete ja elusaatuse eritlusele on taustaks saarerahva alalhoidlikud tavad ning karm olelusvõitlus.

August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.

Maailmas pääseb valla tundmatu viirus, mis hävitab ainult mehi ning näiliselt stabiilne, mõistlik ja tasakaalukas inimkond seisab silmitsi hävinguga. Viimati 1924. aastal ilmunud Gailiti üks räägitumaid ning mõjuvamaid romaane, mille visioonid inimühiskonna ja -olemuse reaktsioonist katastroofilistele sündmustele viimaste nädalate sündmuste taustal hoopis uue tähenduse võivad omandada.

Sisu:

• "Taevaskoja asunik"
• "Meri"
• "Kangelane partneriga"
• "Kuristik"
• "Ristisõitjad"
• "Tema Kuninglik Kõrgus"
• "Peetrus Kuppelvaar"
• "Põhjaneitsi"