Tooted

Raamatus vaadeldakse Piibli dogmasid teaduse valgusel.

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Brošüür annab ülevaate õigusharu põhilistest kaanonitest.

Käesolevas teoses abistab amatöördetektiiv Ellery Queen oma isa, politseiinspektor Richard Queeni kahe rodeoetendusel sooritatud mõrva asjaolude selgitamisel. Kõigile detektiivžanri austajatele tuntud Ellery Queen on tegelikult ameeriklastest nõbude Frederic Dannay (1905-1982) ja Manfred Bennington Lee (1905-1971) pseudonüüm. Kirjanduslikku tegevust alustasid Dannay ja Lee 1928. aastal, saates ühe ajakirja kriminaalromaanivõistlusele oma romaani The Roman Hat Mystery käsikirja. Võistlusel jäi romaan küll auhinnata, kuid 1929. aastal raamatuna avaldatult saavutas otsekohe menu.

Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.-70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale. Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.

Nüüd, kus detektiivi ei olnud enam näha, tundis Jimmy senisest suuremat rahutust. Ta kontrollis, kas korteriuks on ikka kindlalt kinni, käis Sinnete'i toas, mille aknast pääses tuletõrjetrepile. Raudne aknavõre oli riivis. Jimmy tuli tagasi oma tuppa, lukustas ukse, istus kirjutuslaua taha, avas raamatu ja püüdis lugema hakata, paraku tantsisklesid tähed ta silme ees. Mida teha, kui on teada, et sind tahetakse tappa? Mõrvarit ennetada? Nõnda praktiseeritakse Metsiku Lääne filmides ... Aga see siin ei olnud film, vaid koletu tõelisus. "Taevas appi, ma nägin seda meest oma silmaga! ... Linda, ma tahan sulle midagi öelda. Sa ei kujutle, mismoodi see on, kui ühtäkki sinu pihta kõmmutatakse. Sul ei tule mõttessegi appi karjuda või politseid kutsuda. Sa ei mõlgutle enam ei kohtu õiglusest, kättemaksust ega muust. Su ainus lootus on: "Mees, anna jalgadele valu! Lippa! Jookse elu nimel!"

Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868-1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani "Ooperikummitus" loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck - kui loetleda kõige tuntuimaid.

HARI SELDON -- ...sündinud Galaktika Ajastu 11 988. aastal, surnud 12 069. Tavaliselt antakse aastad jooksva Asumi ajastu tähistuses, so --79 kuni 1 A. A. Sündinud keskklassi perekonnas Heliconil, Arcturuse sektoris (kus ta isa kaheldava autentsusega legendi järgi oli tubakakasvataja planeedi hüdropoonilises vabrikus), ilmutas ta juba varases nooruses hämmastavat andekust matemaatika alal. Arvukalt on säilinud lugusid tema võimetest ja neis esineb vasturääkivusi. Räägitakse, et kaheaastaselt oli ta... ...Kahtlemata oli tema panus suurim psühhoajaloo alal. Enne Seldonit oli see üksnes ähmane aksioomide kogum; tema jättis endast järele sügava statistilise teaduse... ...Kõige autoriteetsemaid andmeid tema elust pakub biograafia, mille on kirjutanud Gaal Dornick, kes noore mehena tutvus suure matemaatikuga kaks aastat enne viimase surma. Lugu nende kohtumisest... GALAKTIKA ENTSÜKLOPEEDIA

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (sünd 1920) jutustab oma romaanis "Asum" elust Galaktikaimpeeriumis ja psühhoajaloolase Hari Seldoni võitlusest, mille eesmärk on Asumi rajamise abil vältida kümneid tuhandeid anarhia-aastaid inimkonna ajaloos.

Kloun istus kiiresti maha. Bayta vaatas põrandale. Aegamisi, aegamisi tõmbas ta alahuule hammaste vahele. Mis lausus kähiseva sosinaga: "Ma olen veendunud, et Teine Asum suudab võita, kui Muul teda enneaegselt ei taba. Ta on hoidnud oma saladust; seda saladust on tarvis hoida; sel on oma eesmärk. Te peate sinna minema; teie poolt edastatav informatsioon on elulise tähtsusega... see muudab kõik. Kas te kuulete mind?" Toran hüüdis peaaegu paaniliselt: "Jah, jah! Ütle meile, kuidas sinna pääseda, Ebling! Kus ta asub?" "Ma võin teile öelda," lausus nõrk hääl. Ta ei teinud seda kunagi. Bayta, näost tardunud ja kahvatu, tõstis aatomipüstoli ja tulistas. Lask kajas vastu. Vööst kõrgemal polnud Mis'i enam olemas ja tema taga seinas haigutas sakiliste äärtega auk. Kangestunud sõrmede vahelt libises Bayta relv põrandale. Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumisiseste konfliktide kirjeldamist.

Eesti Vabariigi diplomaadi mälestusteraamat Teise maailmasõja eelõhtu ja sõjaaja sündmustest Baltimaades ja Soomes. Autor annab range asjalikkusega ja originaaldokumentidele tuginedes ülevaate oma tegevusest ja enne kõike ajast. Mälestused on keskendatud eriti kolme perioodi ümber meie ajaloo murdekohtades: diplomaatlik tegevus Kaunase saadikuna, Nõukogude baasidelepingu pealesurumine ja baaside rajamine ning lõpuks dramaatilised aastad Soomes. Eriti viimases osas - aga ka mujal - tulevad ilmsiks paljud avalikkusele seni tundmata asjaolud. A. Varma kroonikamärkmed on tõhusamaid memuaarteoseid, mis meil on poliitilise olukorra ja võitluse kohta ilmunud.

Luuletused 1945-1971

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Inglise kirjaniku Mary Wollstonecraft Shelley (1797 – 1851) teos kuulub ulmekirjanduse klassikasse. Vanade õudusjuttude laadis põnevasisuline romaan seab eesmärgiks inimloomuse vaatlemise; olulisel kohal on eetiline probleem looja vastutusest oma loomingu ees.

Juuksur Helena leitakse surnuna omaenda voodist. Esialgu ei paista juhtum mõrvana, kuid Harjunpääl tekib kahtlus, kui ta märkab, et Helena raha ja poiss-sõber on kadunud. Peagi selgub, et poiss-sõber on avalikkusele ohtlik petis. Armastuse seadused paljastavad endi karmimad küljed – sealhulgas selle, kuidas nad kontrollivad politseiniku enda elu.

"Lugu on nii, et me leidsime tolle naise käekoti üles," ütles ta. "Käekoti?" See sõna jäi nagu õngekonks Pelle mällu kinni, aga talle ei antud aega selle üle juurelda. "Jah, tal oli käekott ühes, aga seda ei leitud. Sugulased, keda ta linnas vaatamas käis, kinnitasid seda ja me muidugi teadsime, et see peab kuskil olema." "Nojah," ütles Pelle, "see on ju õigus. Olgugi et sellest ajalehes ei kirjutatud." Jonsson vaatas talle kavalalt naeratades otsa, nagu oleks ta kõigest hoolimata tema terasust hinnanud.

Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».

Vene nõukogude kirjaniku, tuntud põnevusjuttude autori Sergei Võssotski kahte romaani ühendab peategelane uurija Kornilov, keda huvitab eeskätt kuriteo motiiv. Tema arvates ei ole kohutavad mitte kuriteod, vaid inimesed, kes jätavad kuriteo sooritamata hirmust karistuse ees. Esimesel võimalusel on nad valmis kõiksugu alatusteks.

Raamatu kaanelt: Ameerika kuulsaim novellist O. Henry (William Sidney Porter, 1862-1910) pidas kireva, seiklusrohke elu vältel mitmeid ameteid. Oma kirjanikuande avastas ta hilja, ometi jõudis ta luua sadu ülipopulaarseks saanud jutte. Ka eesti keeles on neid korduvalt välja antud. "Kapsad ja kuningad" on tema ainus romaan, nauditavalt humoorikas ja põnev. "Kapsaste ja kuningate" tegelased otsivad innukalt, mõnigi kord seadustest hoolimatult üle astudes kiire rikastumise võimalusi paradiisliku loodusega maanurgas, mis on tulvil saladusi ja romantikat. "Lisage veidi armastust ja salasepitsusi," tutvustab autor oma loomingumeetodit, "ning tähistage teerada, mis viib läbi sündmustiku keerdsõlmede, siia-sinna poetatud troopikamaa dollaritega, mis pole soojad mitte niivõrd päikeselõõsast kui õnneküttide kuumavate käte puudutustest, siis näib teile, nagu oleks teie ees elu ise!"

Sisukord: Mälestuspudemeid Mauruse koolist Saaremaalt Kanada kaudu Aasovi mere äärde Punatähe ordeni kavaler kapten Vaga Kaevurist kaevanduse direktoriks Kui laudalatern autobussile teed näitas Usutlev on akadeemik Naan Purjepaadil pagulusse Kunstiväärtusi päästmas Sõjapäevikut lehitsedes Teekonnalt läbi koonduslaagrite Tagasivaateid professor Heino Lepiksonilt See töö ei ole tühipaljas kõnelemine Voldemar Sanderi mitu elu Neljandat korda Antarktise mandril Tallinna ekskavaatoriga troopikas

Ameerika detektiivkirjanduse klassik kujutab oma kriminaalromaanides "Klaasist võti" ja "Kõhn mees" kaasahaaravalt elu ja kuritegevust Ameerika linnades 1930-ndail aastail. "Klaasist võtit" võib pidada poliitiliseks kriminaalromaaniks, "Kõhn mees" kuulub aga traditsioonilisse detektiivkirjanduse žanrisse. Hammetti romaane on palju filmitud. Ka Tallinnfilm on "Klaasist võtme" järgi teinud filmi "Bande".

Õpikus on antud ülevaade maadlusspordi ajaloost, õpetamise ja treeningu alustest ning toodud põhilised maadlusvõtted. Peale selle on lühidalt puudutatud mitmesuguseid organisatoorseid ja planeerimise probleeme. Raamat sobib kasutamiseks nii treeneritele kui ka sportlastele, et tõsta nende tehniliste oskuste ja teoreetiliste teadmiste taset.

Šoti päritolu kriminaalklassiku J. D. Carri romaanide tegevus hargneb enamasti nn. "lukustatud ruumi mõistatuse" ümber. Nii leitakse ka siin lukustatud kabinetist surev mees, mõrvarist pole aga väljas värskelt sadanud lumest hoolimata ainsatki märki ega jälge. "Kolm kirstu" on huvipakkuv eriti selle poolest, et sisaldab nende mõistatuste süstematiseeritud ülevaate -- lugeja saab teada, mis laadi abinõusid romaanides kasutatakse, et seletada suletud ruumis toimepandud mõrva.

Pururikas mõjuka kontserni osanik Bruno Rygseck leitakse ühel hommikul oma vannitoast uppununa. Tegu näib olevat ilmse õnnetusjuhtumiga. Kuid nutikas komissar Palmu, keda lugeja tunneb juba Mika Waltari eelmise kriminaalromaani "Kes tappis proua Skrofi?" põhjal, aimab mõrva, milles kahtlustatavate ringi satuvad just kadunu lähedasemad sugulased, kes kõik on eelmisel õhtul majas veidralt pidutsenud.

Ameerika tuntud suhtlemisspetsialisti Dale Carnegie' (1888-1955) eesti keeles 1939. aastal ilmunud raamatu uustrükk. Autori eluajal enam kui kolmekümnesse keelde tõlgitud teos pole kaotanud oma tähtsust tänapäevalgi ning on seniajani suhtlemispsühholoogia populaarseks õpikuks.

"Külmvereliselt" on tegelikkuses aset leidnud mõrvaloo ja selle uurimise põnev ja haarav kirjeldus. Autoriks ameerika XX sajandi teise poole nimekamaid ja stiilimeisterlikumaid kirjanikke Truman Capote.

Kummitused kloostris : Pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga. Lakksirm : Aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest. Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.

Represseeritud isikute registrid (RIR)

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

pseudoajalooline põnevusromaan

Maailma tuntumaid põnevusromaanide autoreid viib "Lõputus öös" oma tegelased Gröönimaa jääkilbile, kus teeb hädamaandumise liinilennuk. Nagu selgub, on reisijate hulgas kaks kurjategijat, kes üritavad pääseda rannikule, kus neid juba oodatakse.

Läti nõukogude kirjaniku Andris Kolbergsi satiirilise koega romaan rahva vara riisujatest ja miilitsatöötajate võitlusest nende vastu.

Romaani ainestik on tinglik-fantastiline, mis pidi pärinema olematu ameerika proletaarse kirjaniku Jim Dollari sulest. Autor on kasutanud lääne-euroopa detektiivjuttude tavalisi stampe, suunates nende teraviku imperialismi ja fašismi hävitavate jõudude vastu. Teose positiivse romantika ja muinasjutusära on pühendatud kõigi maailma maade ja rahvaste töölisklassi loomisjõu ülistamisele. Eesrindlikust ameerika töölisest Michael Thingsmasterist - asjade loojast - sai muinasjutulise töölisühingu "Mess-mend" rajaja ...

Ameerikas mitmeid autasusid võitnud menuraamatute autor, endise pankuri Paul Erdmani (s. 1932) põnevusromaan panganduse ja suure raha ümber keerlevatest intriigidest, kus mäng käib kõrgete panuste peale ja kuhu on kistud ka Ameerika president koos suurriikide pankurite ja maffiaga.

Ruth Rendelli kriminaalromaanis "Mõni luiskab, mõni sureb" lahendab mõrvajuhtumit Rendelli lemmikdetektiiv, Kingsmarkhami-nimelise väikelinna vanaldane elutark ja südamlik peainspektor Wexford. Rahvarohke popmuusikafestivali järel leitakse selle toimumiskoha lähedalt noore naise laip, ja mõistagi on juhtunu tagamaad hoopis teistsugused, kui algul paistab.

"Liiga palju naisi" seab Wolfe'i ja Archie silmitsi arvutute kaunite naistega. Wolfe'is tekitab see mõistagi õudust, Archies esialgu vaimustust. Aga kui selgub, et nad on silmitsi ka peaaegu tabamatu meistermõrvariga, tuleb mõlemal end kokku võtta ja kõik oma võimed mängu panna, et kaunitare kurja käe läbi mõne võrra vähemaks ei jääks.

"Olümpiamängudel on osavõtt tähtsam võidust. Ka elus ei ole peamine mitte võit, vaid aus võitlus." Pierre de Coubertin

Aastaid elukutselise džokina tegutsenud ja professionaalide kõrgeima - Champion Jockey - tiitli saavutanud Dick Francis kuulub ka põnevusjuttude autorina oma ala meistrite hulka. Tema romaanide tegevus toimub enamasti hobuste ja meeste maailmas, tegelaskujud on psühholoogiliselt usutavad, detailid täpsed ja värvikad, sündmustik kaasakiskuv. Romaanis "Oma lõbuks" on sõlmprobleemiks dopingumeetodi avastamine.

Raamatus on alljärgnevad muinasjutud:

• Metsaisa ja metsaema
• Sääsk ja hobune
• Konna pulmatants
• Ämblik ja vähk
• Miks siil turtsub
• Siili ja jänese võidujooks
• Siil praeb sitikat
• Vaskuss
• Teistre tüdruk ja ussikuningas
• Haugi loomine
• Sipelgas ja ämblik
• Uss ja angerjas
• Ööbik ja vaskuss
• Kana ja prussakas
• Kaval konn ja edev kurg
• Hiir, vähk ja sitikas
• Varese naisevõtmine
• Vares käib tihasel kosjas
• Mehiku laul
• Varblane teeb kalja
• Laisk kull
• Hiir ja varblane
• Kust sai kalkun punase pea
• Kuidas kullid laulma õppisid
• Lehmalüpsja-lind
• Miks vares talvel ära ei lenda
• Vares ja rebane
• Hunt ja rebane pulmas
• Rebase uued silmad
• Kust sai rebane Reinuvaderi nime
• Rebane ja hunt
• Rebase raha
• Rebane, hunt ja karu
• Piibuga rebane
• Karu ja rebase kalapüük
• Rebane, hunt ja hobune
• Patukahetsejad
• Hundi ja jänese talvekorter
• Hunt ja põder
• Hunt ja Karja-Eku
• Hunt ja teder
• Miks hunt kardab inimesi
• Oi-oi, oi-oi oinalugu
• Huntide söök
• Miks karu kardab inimest
• Mees ja karu jagavad saaki
• Karu ja lammas
• Tänulikud metsloomad
• Jänes astub keelust üle
• Miks jänese huul on lõhki
• Miks jänes külma ei karda
• Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
• Miks hobune alati sööb
• Karjase kolm koera
• Mõisahobune ja taluhobune
• Miks koerad ei salli metskitsi
• Koer, kass ja hiir

Inglise põnevuskirjaniku Eric Ambleri (sünd. 1909) kaks spiooniromaani, mille peategelane Arthur Simpson satub olude sunnil kõikvõimalikesse peadpööritavatesse seiklustesse.

Seiklusjutt valgete uurimisretkest Musta mandri südames keset inimsööjate oseyebade suguharu.