SOODUS

Raamat kirjeldab taimede toimeaineid ja nende tarvitamisega seotud ohte. Taimed ja maagia on läbi aegade kokku kuulunud. Šamaanid, fakiirid, ennustajad, joogid, nõiad ja papid on taimi edukalt ära kasutanud. Käesolev raamat juhatab lugeja sellesse paeluvasse ja vastuolulisse, isegi müstilisse maailma ning räägib taimede mõjust inimmeeltele. Raamat annab ülevaate ergutavate, rahustavate, seksuaalselt erutavate ning uimastavate taimede ajaloost šamanismis, nõiduses ja meditsiinis, aga ka kokanduses.

"Kehateraapiline fotoraamat: Yoni portreed" koondab kunstilised ja intiimsed must-valged fotod Eesti naistest, tuues esile iga naise unikaalsuse. Fotoraamat avab naiselikkuse ilu ja erilisuse, pakkudes nii esteetilist elamust kui ka eneseteadlikku rännakut.

Fotoraamat ülistab naiste sisemist ilu ja pakub võimalust seda uutmoodi vaatama hakata. Kõik, kes naiste kehasid esmakordselt nii lähedalt näevad, saavad läbi kunsti võimaluse ligi pääseda ülimale naiselikkusele läbi Yoni küllusliku vormi.

Fotoraamatu anonüümsed fotod kajastavad julgeid naisi, kes on söandanud oma keha avada kunstilisel fotosessioonil ning kes on pärast sessiooni näinud endast uue nurga ja rakursi alt tehtud fotosid ning tundnud täielikku imestust ja hingeliigutust oma enese ilu üle. Korduvalt on öeldud, et see oli rännak, mis mõjus hoitud ruumis sügavalt ja tervendavalt.

Fotode autor on kunstnik ja fotograaf Rannar Laur, kes on alati imetlenud naiselikku ilu, mis on kui Jumalannade kehastus Maa peal. Seda ilu kunstina jäädvustades soovib Rannar näidata naistele endile, milline mõõtmatu sügavus neis igaühes peitub.

Fotoraamatut täiendavad lühilood naiseks olemisest, oma keha avastamisest ja sügavamast kehakontakti loomisest iseendaga. Lühilugude autor on Helena Veidenbaum.

Raamatu eessõna on kirjutanud terapeut Sille Ruus.

 

Therapeutic photo art book brings together artistic and intimate black-and-white photographs of Estonian women, highlighting the uniqueness of each individual. The photo book reveals the beauty and distinctiveness of femininity, offering both an aesthetic experience and a journey of self-awareness.

The book celebrates women’s inner beauty and invites viewers to see it from a new perspective. For those encountering women’s bodies so closely for the first time, art provides a pathway to approach the essence of femininity through the abundant form of the Yoni.

The anonymous photographs portray brave women who dared to reveal their bodies in an artistic photoshoot. Afterward, many of them experienced a profound sense of wonder and awe when seeing themselves from new angles, touched deeply by their own beauty. Again and again, participants have said it was a journey that, within a safe and supportive space, felt deeply healing.

The photographs are created by artist and photographer Rannar Laur, who has always admired feminine beauty as a manifestation of the Goddess embodied on Earth. By capturing this beauty as art, Rannar seeks to show women themselves the immeasurable depth that resides within each of them.

The photo book is complemented by short stories about being a woman, discovering one’s body, and creating a deeper connection with oneself. The short texts are written by Helena Veidenbaum.

The foreword to the book is written by therapist Sille Ruus.

„Sellest, et sind mõistetakse, ei piisa – sa pead meelde jääma.“ Just nii kõlab kogenud kommunikatsiooniekspertide ja tipptasemel kõnetreenerite Bill McGowani ja Juliana Silva peamine sõnum. Tänapäeva kommunikatsiooni nn püha graal on nende sõnul meeldejäävus – kui suudad öelda midagi, mis jääb inimestega tundideks, päevadeks või isegi kauemaks, siis oled tõmmanud kommunikatsiooniloteriis peavõidu. Praktiline käsiraamat „Kõnelege meeldejäävalt“ on mõeldud kõikidele neile, kes soovivad tänapäeva mürarikkas suhtluskeskkonna eristuda ja parandada oma avaliku esinemise oskusi. Autorid jagavad näpunäiteid, kuidas leida üles n-ö oma hääl ning õpetavad kasutama läbiproovitud strateegiaid ja tehnikaid, mis muudavad sõnumi emotsionaalselt kaasahaaravaks ja meeldejäävaks. Raamat katab suhtlusolukordi alates suurtest lavadest kuni veebikohtumiste ja igapäevaste vestlusteni ning sobib väärtuslikuks kaaslaseks nii juhtidele aga ka kõikidele teistele, kes soovivad oma ideid selgelt ja mõjusalt edasi anda. Avaliku esinemise oskus pole kaasasündinud anne, vaid õpitav oskus, mis põhineb põhjalikul ettevalmistusel, õigel sõnavalikul ja emotsionaalsel sidemel kuulajaga. Raamatust leiad: Imeline seitsmik: meetodid, mis aitavad sinu ideedel püsida kuulajate mälus, nagu näiteks mõjusad metafoorid ja originaalsed sõnamängud. Storytelling ehk jutustamisoskused: kuidas kasutada lugusid, et muuta oma kõne kaasahaaravaks ja meeldejäävaks ning loobuda n-ö slaidikaraokest. „Ma ei tea, mida oma kätega teha“: nipid, kuidas kasutada kehakeelt ja silmsidet teadlikult ja strateegiliselt, nii et sõnum oleks mitmekülgselt mõjus. Tehnoloogilised proovikivid: nõuanded, kuidas esineda veebikohtumistel kaasahaaravalt, säilitades kontakt kuulajaga. Asi on meeldivuses: kuidas mõjuda empaatiliselt ja jätta endast meeldiv mulje. Kriitilised vead ja nende vältimine: näited tüüpilistest eksimustest ja teised suhtlusbarjäärid, mis võivad su argumente varjutada. „Soovitan teil hoida seda raamatut käeulatuses tööl või kodus (või nii ühes kui teises!) ja otsida sellest tuge, kui valmistute koosolekuks, äriesitluseks kliendile, ettekandeks või kõneks. Ma tahan, et tunneksite, nagu oleks teil kogu aeg kõrval isiklik treener, kes aitab teid igasuguste küsimuste korral, mis võivad ette tulla, sest kogenud treeneri valvsa pilgu all lihtsalt ei saa teisiti kui paremaks minna.“ Bill McGowan ja Juliana Silva „Selle raamatu mõju jäi minuga kauaks ka pärast viimase lehekülje sulgemist. Autorite rikkalik ja mitmekülgne kogemus koos julgete, päriselust pärit näidetega avab kommunikatsiooni tegeliku mõju otsustele, usaldusele ja tulemustele rahvusvahelises ja kiiresti muutuvas maailmas. Siin kohtuvad avaliku esinemise põhialused ja tänapäevase mitmeformaadilise suhtluse kõrged nõudmised, moodustades selge ja inimliku terviku. See ei ole kiirete nippide raamat algajatele, vaid pigem kogenud esinejatele, ekspertidele ja juhtidele, kes hindavad nii iseenda kui ka kuulaja aega ning soovivad kõnelda selgelt, vastutustundlikult ja sisuliselt meeldejäävalt – igas olukorras.“ Anu Tähemaa, Corporate Maestro – inspiratsioonikõneleja, avaliku esinemise ekspert

“Kuukiik” on mütopoeetiline pildi- ja sõnarännak, mis aitab avastada ja mõtestada menstruatsiooni väge ning naiseks olemise kunsti. Majesteetlikus raamatu pildikeeles ning käsikirjalises tekstis kohtub menstruaaltsükkel teaduse, ajaloo, antropoloogia ning müütidega. Raamat on suunaga varateismelisele tütarlapsele, kuid kindlasti saavad siit mõtteainet ja inspiratsiooni ka kõik teised, keda see loomulik naise elu osa sügavamalt huvitab. “Kuukiik” on imeline kingiidee, millest jätkub rõõmu mitmele põlvkonnale!

Kas väljendad end viisil, mis teeb kuulajad ärevaks ja viib kaitseseisundisse? Millistel asjaoludel muutud reaktiivseks, hakkad nõu jagama ning vaimukaid remarke loopima? "Kuulamise kunst" selgitab, miks mängib kuulamine meie eludes sedavõrd olulist rolli. Enamik konflikte taandub samale hädale: inimesed ei kuula üksteist päriselt, ütleb nelikümmend viis aastat psühhoanalüütiku ja pereterapeudina tegutsenud Michael P. Nichols. Me ei kuule öeldut, sest miski rääkija sõnumis tabab õrna kohta, vallandades haavumistunde, ajades vihale või muutes meid kannatamatuks. Et saada paremaks kuulajaks ja oma suhted ümber mõtestada, tuleb õppida kontrollima päästikuid, mis ärevust tekitavad ning arusaamatusi ja konflikte põhjustavad. "Kuulamise kunst" selgitab: mis tekitab kuulajates kaitsereaktsiooni ja takistab neil väljendatut kuulmast; kuidas digitaalne kommunikatsioon põhjustab ärevust ning arusaamatusi; miks sind ei võeta kuulda isegi siis, kui sul on midagi olulist öelda; kuidas meie minevik tänast kuulamisoskust mõjutab; kuidas väljendada end suhetes, mida varjutab sügav teineteise mittemõistmine; kuidas kuulamisega ületada sotsiaalsed, kultuurilised ning poliitilised lõhed, kui sellised kõnelused tunduvad liialt isiklikud, ehk isegi ohtlikud. Iga peatüki lõpetavad ülesanded, millega anda oma kuulamisoskusele viimane vajalik lihv. Lisaks on autorid pikkinud raamatusse arutelusid kuulamisega seotud levinud kitsaskohtadest, mille otsa vanemad oma lastega suheldes tihti komistavad.

„Meelerahu“ viib sind rännakule, kus avastad vaikuse, looduse ja inimsuhete sügava mõju enda heaolule. Autor Maaret Kallio kutsub mõtisklema, kuidas leida sisemine rahu keset elutorme, olla kohal nüüd ja praegu ning kohaneda meid paratamatult ümbritsevate muutustega. Psühhoterapeudi arutlused on põimitud Soome loodusest leitud meeleliste rahuhetkedega: kohvijoomine kaljusel järvekaldal, kohtumine rästikuga, südasuvine saunakütmine, karastav talisuplus madala detsembripäikese valgel.

Meelerahu pole mitte teekond eesmärgi suunas, vaid pidev tasakaalustumine. See on oskus hoida turvalisi suhteid, lasta lahti liigsest muretsemisest ning leida sisemine rahu ja pingevaba meeleseisund ka keerulistes olukordades.

Maaret Kallio on hinnatud soome kirjanik, koolitaja ja psühhoterapeut, Helsingin Sanomate ülipopulaarse kolumni „Nõudlikult leebe“ („Lujasti lempeä“) pikaaegne autor. Töös tugineb ta kognitiivteraapiale, omades suurt kogemustepagasit ja põhjalikku väljaõpet ennekõike trauma ja paarisuhete vallas. Kallio sulest on ilmunud mitu raamatut, mis käsitlevad muu hulgas lootust, sisemist tasakaalu, leina, vaimset tervist, emotsioone ja inimsuhteid. Lisaks on ta Soomes tuntud lasteraamatute autor ja tegutseb eri asutustes laste heaolu saadikuna. Kokku on Kallio raamatud jõudnud juba 300 000 lugejani.

Seisame pidevalt silmitsi muutustega: turu kõikumised ja ebastabiilne majanduskeskkond, tehnoloogilised läbimurded ja geopoliitilised olud. Alex Budak selgitab, kuidas juhtida ning viia ellu positiivseid muutusi ning säilitada paindlikkus ja otsustavus kõikvõimalikes oludes, alates rohujuuretasandist kuni globaalsete liikumisteni välja.

Edu ei saada neid, kes jäävad ootama õigeid olusid või kes eeldavad, et ainuüksi juhirollist piisab mõju avaldamiseks. Võidavad hoopis liidrid, need, kes veenavad, inspireerivad, ehitavad kestvaid partnerlussuhteid ja kujundavad seeläbi uued mängureeglid. Budaki käsiraamat ei ole pelgalt inspiratsiooniallikas esimeste sammude astumiseks, vaid praktiline teejuht, mis põhineb tema loengutel California Berkeley Ülikoolis, kus ta on koolitanud tulevasi liidreid ja innovaatoreid. Veenvaid lugusid toetab muutuste looja lõuend, tööriist, mille abil ideid struktureerida, parendada ja samm-sammult realiseerida.

Wall Street Journal bestseller. Hävituslendur elab maailmas, kus iga vale otsus võib maksta elu. Lennuki kokpitis, pilvede ja maa vahel, pole ruumi kõhklustele ja lohakusele – seal maksavad selge mõistus, külm närv ja kiire reageerimine. Kas oled valmis õppima langetama otsuseid nagu hävituslendur? Kiiresti muutuvas maailmas on selge mõtlemise oskus üks suurimaid konkurentsieeliseid – ja just seda sellest raamatust õpidki. Raamatu autor, endine USA õhuväe hävituslendur Hasard Lee toob lennuki kokpitis

Vähesed õnnelikud on priid heidutavatest sõnumitest, mida oma peas lõputult kerida. Need mitte ainult ei lükka meid üle mõtlema, vaid takistavad saavutamast kõike seda, mille poole õhkame. Jon Acuffi raamat "Taustahelid" kaardistab oskused, mida vajad oma mõtete ümbersuunamiseks. Tihti kohtleme oma mõtteelu kui midagi, mille üle puudub meil igasugune kontroll, andmata endale sealjuures aru, et kui me ise oma mõtteid ei kontrolli, kontrollivad need meid. Mõttemustrid ehk taustahelid on sinu parimaks sõbraks, kui need võnguvad positiivsel lainepikkusel. Kui sinu päevad mööduvad katkiste taustahelide taktis, mis tagatipuks mängivad automaatselt, on mõtted sinu tigedaimad vaenlased. Kui kuulad ükskõik millist mõtet piisavalt pikalt, saab sellest sinu isikliku playlisti osa, ütleb Acuff. Sul on kindel taustaheli elu iga aspekti – karjääri, suhete, eesmärkide, vajaduste, võimaluste – kohta. Paraku ei jää muusika sellest veel seisma, kui sa ise ei loo, kureeri ega vali oma taustahelisid. Sa lihtsalt kuuled palju sellist, mis sulle ei meeldi. See on üks kalleimaid elamise viise, mis raiskab tohutult aega, loovust, produktiivsust ning potentsiaali. See on takerdumise tsunami, kinnitab Acuff. Kui oled kunagi vaaginud, kas on võimalik muuta oma mõtlemist ja koos sellega oma elu, on raamat "Taustahelid" just sulle.

Raamat pakub praktilisi lahendusi, kuidas võtta kontroll oma tähelepanu üle tagasi tänapäeva pidevate segajate ajastul. Tunnustatud käitumisteadlane Zelana Montminy jagab teaduspõhiseid strateegiaid, mis aitavad tuvastada ja hallata keskendumise kaaperdajaid ning luua isiklik keskendumisplaan. Õpid kasutama aju loomulikke keskendumistsükleid vooseisundi saavutamiseks, seadma piire ning navigeerima digimaailmas, et elada tulemuslikumalt ja olla rohkem kohal oma igapäevaelus.

Kuidas saada paremaks: tugevamaks, targemaks, kiiremaks, tervemaks? Kuidas jõuda tõelise vabaduseni? On ainult üks viis, kinnitab "Distsipliin võrdub vabadus" autor Jocko Willink: selleks on distsipliin. Eesmärkide saavutamine, takistuste ületamine ning kehaline ja vaimne areng ei juhtu iseenesest. See on välistatud, kui lased ülejala, valid otsetee, ütleb Willink, kelle edu juured viivad USA mereväe eriüksuseni SEAL, lahti kodeerituna SEa (meri), Air (õhk) ja Land (maa), kus ta tõusis jäägitu distsipliini ning sihikindluse najal Iraagi sõja enim autasustatud erioperatsioonide üksuse komandöriks. "Distsipliin on kõigi heade omaduste alustala. Igapäevaste soorituste tõukejõud. Alustala, mis aitab üle saada laiskusest ja letargiast ja ettekäänetest. Distsipliin nurjab lõputud ettekäänded, mis ütlevad: mitte täna, mitte praegu, mul on vaja puhata, ma teen seda homme," võtab Willink kokku distsipliini asendamatu rolli teel vabaduseni. Raamatuid, mis räägivad takistuste ületamisest, sellest, kuidas olla vaimselt, füüsiliselt, emotsionaalselt nendeks valmis, on omajagu. Enamus neist jätavad aga tähelepanuta kõige olulisema komponendi: distsipliini. Willinki raamat on rõõmustav erand, käsitledes strateegiaid, millega oma nõrkusi ja hirme ületada, aga ka konkreetseid tehnikaid, mis tagavad parema füüsilise vormi ning une- ja toitumisharjumused. Sihiks vaid üks eesmärk: saavutada tõeline vabadus.

Sõltumata sellest, kas sind teeb murelikus kõrge vererõhk, kolesteroolitase, südameinfarkti või insuldioht, on oluline teada, kuidas see elu jooksul keskmiselt ligi kolm miljardit lööki tegev organ töötab ning millised on elustiili valikud, mis seda keskmist oluliselt pärsivad. Ideaalses maailmas oleksin ma töötu, sest üldsus on omaks võtnud elustiili, mis hoiab 90% juhtudest südame tervena, ütleb raamatu "Hoia oma südant" autor, kardioloog Boon Lim. Kurb tegelikkus on aga see, et doktori tööpäevad on pikad ja pingelised, kuna liigagi paljudel süda jukerdab. Tegu on keeruka organiga ning kõik, mida teeme selle töö lihtsustamiseks, parandab südame funktsioneerimist. Dr Lim ei jaga selles raamatus konkreetseid nõuandeid ravimite ega kirurgiliste tehnikate kohta, küll aga keskendub ta südamehaigustele, mida on võimalik elustiili muutmisega ennetada. Lugeja saab raamatust teada: Kuidas süda töötab, mis on talle raske ja mida ta vajab optimaalseks toimimiseks? Mis võib südamega valesti minna ja kuidas seda teatud ravimeetoditega parandada? Milliseid muudatusi elustiilis teha, et südant tervena hoida ja meditsiinilise ravi korral selle tõhusust suurendada? Kümme nippi terve südame heaks. See raamat on tänuväärt abimees ka neile, keda on mure südame tervise pärast viinud perearsti või kardioloogi juurde: dr Lim aitab kaardistada erinevaid ravivõimalusi, mida doktoriga arutada ning lahti kodeerida mõisted ning protsessid, mis on segaseks jäänud. Dr Lim töötab konsulteeriva kardioloogina Imperial College London and Hammersmith Hopsitalis, mis on üks suurimaid südamehaigustele spetsialiseerunud tervishoiuasutusi Londonis.

Kuulsuskultuur ja lakkamatud pildivood lõputult õnnelikest suunamudijatest annavad sulle lubaduse: kui oled edukas ja ajad kokku kuhjaga raha, saab sinust kõige õnnelikum inimene planeedil Maa, kirjutab Steven Bartlett oma bestselleris "Õnnelik seksikas miljonär". Bartlett, kelle askeldusi sotsiaalmeedias ja mujal jälgib üle 2 miljoni inimese, ütleb, et see lubadus on üks suur ja rasvane vale. Kümmekond aastat tagasi oli Bartlett 18-aastane ülikooli pooleli jätnud nooruk, kes näppas nurgapealsest poest toitu. Kõigest seitse aastat hiljem oli temast saanud börsiettevõtte asutaja ja tegevjuht. "Mul oli miljoneid pangas, miljoneid jälgijaid veebis, ma elasin New Yorgis ja reisisin maailmas kolm-­neli korda nädalas äriasjus ringi. Ma peatusin uhketes hotellides, sõitsin esimeses klassis ja sõin parimat toitu." Pealtnäha oli ta õnnelik seksikas miljonär. Ometi jõudis Bartlett jahmatava avastuseni: õnnelikkusest on asi kaugel. "Tegelikult eksisin ma õnnest mõeldes täielikult. Alles siis, kui ma sain kätte kõik selle, mis pidi mind minu arvates õnnelikuks tegema, sain ma aru nii mõnestki elu muutvast tõest õnne tegeliku olemuse kohta. Ma olin ohver. Ma olin tänapäevaste meedianarratiivide, ühismeedias levivate eksiarvamuste ja ühiskondlike tavade ohver," tunnistab Bartlett oma käänulisele teekonnale tagasi vaadates. Bartlett ütleb, et selle raamatu eesmärk on pigistada lugeja peast välja kogu sotsiaalse ajupesuga kaasnev möga ning asendada see praktiliste teaduslikult tõestatud tavatute ideedega, mis aitavad saavutada rahulolu, armastust ja edu, mida me kõik ju tegelikult pööraselt ihaldame ja otsime. Aafrikas, Botswana külas sündinud Steven Bartlett on maailma ühe mõjukaima ühismeediaettevõtte Social Chain rajaja. Kui Bartlett oma firma 27-aastaselt börsile viis, küündis selle turuväärtus peaaegu 200 miljoni naelani. Paljud peavad Stevenit üheks Euroopa kõige andekamaks nooreks ettevõtjaks ja mõtlejaks. Tema taskuhäälingust "The Diary Of A CEO" ("Tegevjuhi päevik") on saanud elustiili, äri ja mõtteviiside vallas üks kuulatuimaid Euroopas.

Oma bestselleris "12 elu mängureeglit" aitas kliiniline psühholoog dr Jordan B. Peterson miljonitel lugejatel kaosest korda luua. Raamatus "Teispool korda" esitab aga Harvardi ja Toronto ülikooli tunnustatud professor 12 elupäästvat põhimõtet, mille najal vältida liigse turvalisuse ja kontrollimisega kaasnevaid ohte. "Teispool korda" kutsub üles tasakaalustama neid kahte põhiprintsiipi – kaost ning korda –, juhatades lugejat mööda kitsast teed, mis neid lahutab. Igal korrastatud seisundil, olgu ta kui kindel ja mugav tahes, on omad puudused, kinnitab Peterson. "Peale selle võib korrastatus, mida püüame maailmale kohaldada, muutuda kivistunuks – kuna me püüame jätta välja kõik selle, mida me ei tunne." Kui sedalaadi püüdlused lähevad liiga kaugele, hakkab meid ähvardama totalitarism, mida toidab iha täielikult kontrollida seda, mida ei ole põhimõtteliseltki võimalik kontrollida, leiab Peterson. "Meid varitseb oht hakata piirama kõiki psühholoogilisi ja sotsiaalseid muutusi, mis on vajalikud, et kohaneda pidevalt muutuva maailmaga. Ja nii seisamegi paratamatult silmitsi vajadusega liikuda korrast edasi – selle vastandisse, kaosesse." Peterson ütleb, et oma olemuselt on kaos anomaalia, uudsus, ennustamatus, transformatsioon, katkestus, sageli ka langus: see, mida pidasime enesestmõistetavaks, osutub ebausaldusväärseks. "Vahel ilmutab tundmatu end leebelt ja paljastab oma müsteeriumi kogemuses, mis äratab meis uudishimu, tõmbab meid vastupandamatult enda poole ja pakub huvi. See on iseäranis tõenäoline – ehkki mitte paratamatu –, kui läheneme tundmatule vabatahtlikult, distsiplineeritult ja hoolika ettevalmistusega. Vahel teeb ootamatu end ilmsiks kohutaval, äkilisel ja juhuslikul moel, nii et oleme ette valmistamata, laguneme koost ning suudame end koguda vaid läbi suurte raskuste – kui üldse." Sellest ei saa aga mingil juhul järeldada, nagu tuleks kaos elimineerida. Tundmatuga tuleb tegeleda tähelepanelikult ja seda on Peterson ka oma raamatus "12 elu mängureeglit" rõhutanud. "Kõik, mis jääb uuest puutumata, stagneerub ning elu, milles puudub uudishimu – see instinkt, mis tõukab meid tundmatusse –, on kindlasti eksistentsi vaesem vorm."

Esimest korda juhiks saamine on pöörane segu elevusest, vastutusest, kahtlustest ja küsimustest. „Uute juhtide käsiraamat“ on loodud just selleks, et sa ei peaks seda teekonda läbima üksi. See raamat on sinu kõrval nagu mentor – toetav, aus ja praktiline. Tegu on tööraamatuga nii värskelt juhi ametisse astunutele kui ka kogenud spetsialistidele, kes liiguvad esmakordselt juhirolli. Sõltumata sellest, kas töötad idufirmas, suurorganisatsioonis, haridusasutuses või avalikus sektoris, on raamatus käsitletavad põhimõtted rakendatavad igas valdkonnas. Autorid toetuvad kogemusele väga erinevates keskkondades – kiire tempoga idufirmadest kuni rangete struktuuridega suurkorporatsioonideni. Tulemuseks on universaalne, kuid selgelt tulemustele suunatud käsiraamat, mis keskendub sellele, mis juhirollis päriselt loeb. Raamat aitab: mõista oma rolli ja vastutust juhina ning juhtida teadlikult; kaardistada oma tugevused ja nõrkused ning teadvustada käitumismustrid, mis mõjutavad tulemusi; lahendada keerulisi olukordi selgelt, otsustavalt ja konstruktiivselt; seada prioriteete ja hoida fookust olulisel ka igapäevase surve all; saavutada organisatsiooni arenguks ja kasvuks vajalikke tulemusi; suhelda selgelt ja ausalt; tulla toime pinge, ebakindluse ja vastutusega nii, et otsuste kvaliteet ei kannataks; ehitada toimivaid, vastutust võtvaid ja koostööl põhinevaid meeskondi; küsida nii endalt juhina kui ka oma meeskonnalt edasiviivamaid küsimusi. Tegu on tööraamatuga, mis kutsub sind peatuma, reflekteerima ja katsetama. Praktilised harjutused ja mõttekohad ei paku valmis vastuseid ega nn õige juhtimise mudelit, vaid aitavad kujundada just sinu väärtustel põhineva juhtimisstiili, „Loodame, et see raamat annab sulle ruumi peatuda, peegeldada ja kasvada selliseks juhiks, kes sa tegelikult olla tahad. Usume, et juhtimine võiks koosneda vähem kõigi vastuste omamisest ja rohkem paremate küsimuste küsimisest – nii iseendalt kui ka oma tiimilt.“ Helen Maidre ja Helen Paas *** „Mäletan hästi seda tunnet, kui asusin esimest korda tööle tiimijuhina: kalender oli täis lõputuid koosolekuid ja uusi kohustusi ning vastutust rohkem kui aega, et kõigega toime tulla. Just siis oleks olnud mul vaja sellist praktilist raamatut – mitte kuiva teooriat, vaid selgeid ning hõlpsalt rakendatavaid nõuandeid ja lahendusi. Autorid, kes on mulle erinevatel etappidel olnud ka tiimijuhtideks, on raamatusse kokku kogunud kõik selle, mida ühel alustaval juhil vaja läheb. Ja uskuge mind – juhtidena on nad juba kõike näinud!“ Kreet Poolma, hariduskorralduse projektijuht *** „Raamat oli ideaalne leid ajal, mil astusin esimest korda juhirolli. See pakkus just neid praktilisi samme ja selgeid suuniseid, mida uue ja kogenematu juhina kõige rohkem vajasin. Eriti väärtuslikuks osutusid peatükid tõhusatest üks-ühele vestlustest, meeskonna kaasamisest ja arendamisest, pingeliste olukordade lahendamisest ning keeruliste vestluste pidamisest. Nõuanded on praktilised ja hõlpsalt rakendatavad, aidates juba esimesest tööpäevast peale keskenduda olulisimatele detailidele. Raamat on usaldusväärne kaaslane nii neile, kes on alles juhtimisteekonna alguses ning tahavad juhirolli sisse elada, kui ka juba kogenud juhtidele, kes soovivad oma liidrioskusi lihvida.“ Mari Hiie, tarkvaraarendusettevõtte operatsioonide juht

Oled proovinud lõpetada muretsemist, alla suruda viha ja vaigistada ärevust, aga midagi ei muutu? Tundub nagu su enda keha töötaks sinu vastu?

„Aju lahtisõlmimine“ on lihtsasti loetav ja teaduspõhine käsiraamat kõikidele, kes tunnevad, et on depressiooni, ärevuse või viha lõksus, aga ei oska sellest nõiaringist omal jõul enam välja pääseda.  

Tunnustatud neuroteadlane Faith G. Harper selgitab mõnusalt humoorikas võtmes ja justkui hea sõber, mis su ajus toimub, kuidas negatiivsed mõttemustrid tekivad ning kuidas mõtlemist ja käitumist lihtsate ja praktiliste võtete abil samm-sammult muuta.

 

Maailm, kus me praegu elame, ei ole loodud arvestama autistlike inimestega. Aeg on seda muuta. Me ei pruugi ise teadlikudki olla, kui paljusid autiste me tegelikult tunneme – või kui palju neid maailmas üleüldse on –, kuna pea kõik neist on õppinud aja jooksul oma teistsugusust maskeerima. See aga tähendab, et suur osa autistidest ei saa olla nemad ise; pigem võidakse tunda end kutsumata külalise rollis. Eelarvamused ja stereotüübid on visad kaduma; pidev kohanemine ümbritsevate ootustega on autistidele kurnav ja keeruline. Raamat avab lähemalt autistlike inimeste elutunnetust, et aidata neid mõista ja aktsepteerida. Näiteks tutvustab autor neurotüüpiliste suhtlusmaailma kirjutamata reegleid ja seda, miks need pole kõigile iseenesest mõistetavad autistlike meltdown’ide tekkepõhjuseid ja mooduseid nendega toimetulemiseks autistide sõprussuhete eripärasid erihuvide rolli autistide elus sensoorsest ülitundlikkusest tingitud olukordi, mida on võimalik teadlikult tegutsedes ennetada. "Ebatüüpilise" autor Pete Wharmby sai ise autismidiagnoosi alles 34-aastaselt pärast paljusid arusaamatusi ja meelehärmi tekitavaid katseid suruda end neurotüüpilise enamuse seatud raamidesse. Raamat põhineb paljuski tema isiklikul elukogemusel ja tähelepanekutel.

Kas märkad vahel tööl, et sind on tugevad tunded halvanud? Kas ägestud liialt kolleegi või ülemuse kriitika peale? Kas oled edukas ning rabad meeletult tööd, kuid kahtled siiski oma asjatundlikkuses? Sageli viivad nende ja paljude teiste tööeluga seotud murede juured lapsepõlve, kinnitab psühho- ja pereterapeut Naomi Shragai. Üha rohkem kliente astub Shragai kabinetiuksest sisse tööelu puudutava probleemiga: kes ei saa üle sunnist olla meeltmööda oma kolleegidele; kes pelgab, et ta pole vaatamata oma tublidusele ülesannete kõrgusel; kes murrab piike ebaõiglustunde, keelepeksu või kiusuga kontoris; kes on hädas delegeerimisega. Me kõik sipleme oma kasvatuse ja õpitud käitumismustrite lõksus, külvates tööl minevikuga seotud konflikte, dünaamikat ning suhteid taasluues omajagu segadust ja hõõrumisi. Nõnda polegi imestada, et kontorist saab tihti irratsionaalsuse ja lahendamata vaidluste kasvulava. Shragai pakub oma raamatus vastuseid mitmetele tööelu kurnavatele küsimustele ning aitab tekkinud pingeid leevendada. • Kuidas varased kogemused ja teadvustamata motiivid annavad värvi töökohal toimuva tajumisele? • Kuidas meie varased kogemused juhtimist mõjutavad? • Miks reageerid kontoris toimuvale tugevalt, vahel ka irratsionaalselt? • Kuidas leevendada tunnete intensiivsust, langetada paremaid otsuseid, teha tõhusamat koostööd, olla avatum tagasisidele ning võtta kuulda alternatiivseid käsitlusi? • Millised on kolleegide ebaõiglase või suisa hullusena näiva käitumise tagamaad? • Kuidas võib pere varajane probleemsus aidata karjääri teha, kui välja töötada teine, eluterve ning loominguline trajektoor? Tööelu on liiga pikk, et langeda enesehävituse ohvriks. Vaata oma minevikule julgelt näkku, et mitte kukkuda tuttavasse, ent kahjulikku suhtedünaamikasse. Vaid nii saad muuta oma tööelu taas asiseks ning nauditavaks.

Miks tunnen end nii sandisti? Kuidas mõjutavad lapsepõlev, kool, kiusamine, ühiskonna ootused ning sotsiaalmeedia minu emotsionaalset heaolu – suhet iseenda ja teistega? Kuidas selle kõigega toime tulla? Kust leida abi, kui teraapia ja muud tugivormid on muutunud privileegiks või end ammendanud? On üks paganama hea põhjus, miks inimesed pole õnnelikud, ütleb kliiniline psühholoog dr Sophie Mort: meid pole lihtsalt kasvatatud endast aru saama. Juba lapsest saati on meil kästud näole manada vapper ilme, taustal kostmas: "Ole tubli!", "Ära tee välja!", "See on tühiasi!" Nii polegi meil kusagilt võtta tõhusaid toimetulekustrateegiaid, mille najal end kriisist läbi tõmmata, kui hädaolukord ootamatult uksele koputab. Me oleme justkui programmeeritud õnnetud olema. "Kui inimesed tulevad teraapiasse, esitavad nad mulle alati erinevaid versioone kolmest küsimusest: Kuidas ma siia jõudsin? Mis mind siin kinni hoiab? Ja kuidas edasi liikuda? See raamat on kirjutatud selleks, et aidata teil nendele küsimustele täpselt selles järjekorras vastata," ütleb dr Mort. Ta jagab lugejaga teadmisi, mida hoitakse tavaliselt teraapiakabinettide uste taga, akadeemilistes vestlustes ning tolmukorraga kaetud õpikutes. Raamatu esimene osa aitab mõista teekonda inimeseni, kes sa täna oled ning tunda ära elusündmusi, mis sind jätkuvalt muserdavad ja kursilt kõrvale kisuvad. Teine osa osutab sinu mustritele ning negatiivsetele tsüklitele, mis takistavad edasi liikuda. Raamatu viimane osa pakub aga teaduslikult tõestatud tehnikaid, mida kohe praktikasse panna. "Inimeseks olemise käsiraamat" on neile, kes huvituvad inimesest, psühholoogiast ja teraapiast. Neile, kelle jaoks pole teraapia kättesaadav, aga ka neile, kes on järjepidevalt sellesse oma aega ja raha panustanud. Neile, kes soovivad end lõpuni mõista ning neile, kellel pole kuhugi pöörduda, et oma kogemusi lahti mõtestada.

New York Timesi bestseller. Mida aeg edasi, seda kriitilisemaks muutub inimkonna võime ümber mõelda ja õpitut unustada, et turbulentses, pidevalt muutuvas maailmas hakkama saada. Iganenud veendumused aheldavad meid köidikusse ning lahenduseks ei ole aeglasem mõtlemine, vaid kiirem järelemõtlemine, kinnitab organisatsioonipsühholoog Adam Grant. Julgete ideede ja rangete tõendite abil uurib ta oma järjekordses menukis "Järelemõtlemise kunst", kuidas võtta omaks eksimise rõõmu. Enamik meist on uhked oma teadmiste ja asjatundlikkuse üle, jäädes neile vankumatult truuks. Osalt on selle põhjuseks kognitiivne laiskus, ütleb Grant: mugavam on kuulata arvamusi, mis tekitavad meis hea tunde, mitte aga ideid, mis sunnivad tõsiselt järele mõtlema. Naerame nende üle, kelle arvutis jookseb jätkuvalt Windows 95, hoides samas ise kramplikult kinni seisukohtadest, mille võtsime omaks aastal 1995. Me ei mõtle piisavalt tihti teadlaste kombel, toob Grant välja põhjuse, miks kipume jääma kinni mõttemustritesse, mis meid enam ei teeni. See tähendab rohkemat kui lihtsalt avatud meeltega reageerimist. See tähendab aktiivset avatust, mis suisa nõuab, et otsiksime põhjuseid, miks meil ei pruugi õigus olla. Just teadlase kombel mõtlemine aitab meil leida uusi lahendusi vanadele probleemidele ja tuletada meelde vanu lahendusi uutele. Tarkuse tunnuseks on teadmine, millal on aeg kõige kallimaks peetud tööriistad ja kõige armsamad osad oma identiteedist maha jätta. Ja kes oleks parem seda õpetama kui Adam Grant – mees, kelle geniaalsust on hinnatud sedavõrd kõrgelt, et ta on arvatud juhtimiskategoorias maailma kümne kõige mõjukama mõtleja hulka.

Kui keha kogeb vigastust, genereerib aju valutunde. Vahel juhtub aga nii, et ajus kiilub "valulüliti" kinni, tekitades põrgulikku valu, mis keeldub taandumast. Psühhoterapeut Alan Gordoni eestvedamisel välja töötatud valu ümbertöötlemise teraapia aitab kroonilise valu seljatada. Kraadiõppe teisel aastal tabas Gordonit äge alaseljavalu, mis pööras tema elu pea peale. Auditooriumide kõvad istmed tegid talle sellist põrgupiina, et ta oli sunnitud ostma pehme seljatoega tooli ning kärutama seda enda kannul ühest klassiruumist teise. Lõhkuv valu viis ta kolme juhtiva spetsialisti juurde, kellest üks ütles, et valu põhjuseks on lülivaheketta väljasopistus, teine väitis, et sümptomid on tingitud diski degeneratsioonist ning kolmas seletas, et ta on lihtsalt liiga pikk. Lühemaks ta end teha ei suutnud, küll aga sai proovitud kõiki teisi meetodeid: füsioteraapiat, biotagasisidet, nõelravi, punktmassaaži jne. Tolku polnud ühestki. Tegelikult esineb enamikul meist lülivaheketta väljasopistumisi, diski degeneratsiooni ja artriiti. Need on normaalsed struktuursed muutused ega tekita enamasti valu. Ajakirja New England Journal of Medicine üks uurimus tõi välja, et tervelt 64% seljavaluta inimestel esineb lülivaheketta väljasopistusi, degeneratsiooni ja teisi ajaga kaasnevaid paratamatuid muutusi. Vaid imikutel on täiuslikud lülisambad. Gordon on veendunud, et kroonilise valu puhul on enamasti tegu neuroplastilise valuga. Kui tavaline valu on põhjustatud keha kahjustumisest, siis valu, mis püsib ka pärast vigastuse paranemist, või valu, millel selge füüsiline põhjus puudub, on enamasti neuroplastiline. Kusjuures lõviosa kroonilisest valust – olgu see siis pea-, kõhu-, vaagna-, liigese-, närvi-, soole ärritussündroomi või ülekoormusvigastusega seotud valu – on neuroplastilise loomuga. Ja selle raviks tuleb võtta sihikule aju, mitte keha. Raamat "Kroonilisest valust vabaks" räägib kõigest sellest, mida on vaja teada, et end valu ümbertöötlemise teraapia abil aidata. Esmalt selgitatavad autorid neuroplastilise valu olemust ja selle kujunemist. Seejärel võetakse ette konkreetsed tehnikad, mis aitavad valutsüklist välja murda ning sümptomid seljatada. Kõige selle sekka on pikitud hulga näiteid, analoogiaid ja patsientide lugusid. Olgu mainitud, et Gordonil on jätkuvalt väljasopistunud diskid ning kunagi armutut peavalu põhjustanud tserebrospinaalvedeliku rõhk on endiselt kõrge. Küllap pole kuhugi kadunud ka osaliselt rebenenud rotaatormansett. Kuid valust on ta prii ja seda tänu aastate jooksul lihvitud valu ümbertöötlemise teraapia tehnikate kogumile. Usutavasti olete te juba proovinud kõiki teisi võtteid. Sestap pole muud, kui avatud meelega raamat kätte võtta ning vaadata, mis juhtub. Krooniline valu on tänapäeva meditsiinis üks levinumaid probleeme – selle all kannatab iga viies inimene maailmas. Mis aga veelgi masendavam: krooniline valu on väga raskesti ravitav ning süvendab omakorda stressi, meeleoluhäireid, depressiooni ja teisi tervisehädasid. Ent miks on nii, et mitte kõik, kellel on näiteks lülisamba diski väljasopistus või põlveliigese meniski vigastus, ei tunne kroonilist valu, küll aga tunnevad seda sageli need, kes on vastuvõtlikuma natuuriga? Valul ei ole alati kehalist või füsioloogilist põhjust: see võib olla eksikombel loodud närvirada või teisisõnu "õpitud" valu. Autorid keskenduvad raamatus kroonilise valu tekkemehhanismide kirjeldamisele, tutvustades uusi, viimastel aastatel suurt populaarsust kogunud ja teaduslikult tõestatud paradigmasid valu diagnoosimisel ja ravis, pöörates erilist tähelepanu peaajule ja emotsioonidele – ravida tuleb nimelt seda, mis valu põhjustab, mitte seda, mis valutab. "Kroonilisest valust vabaks" annab tõhusaid praktilisi psühhoterapeutilisi nõuandeid, mille eesmärk on mõista valu seost inimese emotsioonidega ning muuta selle tajumist, õpetades ajule, et krooniline valu pole ohtlik. Raamat sobib hästi nii neile, kes kannatavad ise kroonilise valu käes, kui ka neile, kelle lähedane on sellega alatasa kimpus, aga ka tervishoiutöötajatele, kes on huvitatud valu teistsugusest käsitlusest. Sergey Saadi Perearst

Kas naise ja mehe raskete valikute langetamise kogemus on erinev? – Nagu öö ja päev, algusest lõpuni. Meeste ja naiste lähenemine on erinev, kuigi mitte tingimata selle poolest, mida me oleme harjunud arvama. Stress? – See paneb tegelikult naisi rohkem keskenduma. Enesekindlus? – Eluterve annus eneses kahtlemist toob kaasa palju paremad otsused. Ning hoolimata populaarsest väärarvamusest on naised niisama otsustusvõimelised kui mehed – kuigi nad võivad maksta selle eest kallist hinda. Miks aga tekib tõeline veelahe siis, kui otsus on tehtud? Miks me kipume naiste otsustes kiiresti kahtlema, kuid samas meeste omi tunnustama? Miks raiutakse mehe puhul hea otsustaja reputatsioon kivisse juba pärast üht suurt proovikivi, aga naine peab end ikka ja jälle uuesti tõestama? Raamat toetub naiste kaasahaaravatele lugudele ja kogemustele ning samuti faktidele, mida teadus selle teema kohta pakub. Kognitiivpsühholoog Therese Huston murrab müüte ja avab arutelu, kuidas saaksime oma harjumusi, eelarvamusi ja strateegiaid muuta, mitte ainult selleks, et kasutada igaüks oma võimalusi maksimaalselt ära, vaid ka selleks, et muuta kultuuri ning jõuda terves ühiskonnas parimate otsusteni – olenemata sellest, kes neid teeb.

Raamat "Lümfisüsteem ja pikk elu" selgitab, kuidas lümfisüsteem mängib otsest rolli organismi erinevates protsessides ning pakub välja tegevuskava, mis aitab lümfivoolu tugevdada ja toetada. Mida sujuvamalt toimib lümfisüsteem, seda paremini töötab organism. "Lümfisooned" on sõna, mida sageli seostatakse vähiga, sest see on üks peamisi teid, mille kaudu vähk organismis levib. Tegelikult on lümfisüsteem tander, kus võidetakse ja kaotatakse enamus meie igapäevastest bioloogilistest lahingutest: see mängib rolli mitte ainult vähi, vaid ka südamehaiguste, aju ja seedekulglaga seotud probleemide puhul. Olnud aastakümneid südame- ja veresoonkonna haiguste kirurg, on Gerald Lemole tihti märganud südameprobleemidega hädas patsientide ummistunud lümfikanaleid ning hägustunud ja saastunud lümfivedelikku. Ja tervete inimeste lümfivedelik? Kristallselge. Nagu kanalisatsioonivesi võrreldes Kariibi merega. Miks on lümfisüsteemi seisukord nii oluline? Selle kaudu toimetatakse teave toksiinidest immuunrakkudesse, et need saaksid kahjulikud ained hävitada või neutraliseerida. Lümfisüsteemi abil viiakse minema kahjulikud ained ja nende võimalikud jääkproduktid. Lümfisüsteem aitab kaasa organismi puhastumisprotsessile, et organism saaks terveneda ja haiguspiirkonnas molekule taastoota. Ilma tõhusa lümfivooluta on kõik need kolm protsessi surve all, mistõttu tekib kroonilise põletiku ja toksiliste ainete kuhjumise oht, seades nõnda tõsise surve alla meie ainevahetuse ja kogu organismi toimimise. Klaar, puhas ja hästi funktsioneeriv lümfiringlus on üks peamisi tervise garante. Sestap on raamatu autorid võtnud nõuks aidata lugejal tõhustada oma lümfivoolu, et keha saaks toksiinidest ja jääkainetest puhastuda ning päästa organismi väärtalitluse doominoefektist: kroonilistest vigastustest, põletikest ja haigustest.

Meie vaimne tervis teeb elu jooksul palju siksakke. Kas teame, mida keerulisel hetkel tegelikult teha? On meil õrna aimugi, kuidas raskustele mitte alla vanduda? Psühhiaater Sarah Vohra selgitab, kuidas vaimselt terve püsida ning keerulistel aegadel end kokku lappida. Teraapia ja tervenemise tuum seisneb selles, et inimene mõistab oma raskusi ning õpib selgeks võtted, kuidas nendega toime tulla, ütleb dr Vohra, kes on aidanud tuhandetel klientidel jagu saada vaimse tervisega seotud muredest, mille juured viivad tihti suhete purunemise ja tööalase stressini, aga ka depressiooni ja ärevuseni. Tema lihtne viie meele tegevuskava selgitab igapäevaeluga seotud pingete tekkemehhanisme ja pakub välja praktilisi lahenduskäike. Sest just needsamad närvisüsteemi kaudu meie ajuga ühendatud viis meelt – nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine – määravad ära selle, kuidas me konkreetsest kogemusest mõtleme, sellesse suhtume ning, mis peamine, selle ajel tegutseme. "Kõige olulisem suhe meie elus on suhe iseendaga. Hoolitsege selle eest ja kõik muu loksub ise paika," julgustab dr Vohra selle lihtsa kümnenädalase programmiga oma vaimse tervise heaolu eest vastutust võtma ning hoolt kandma.

Immuunsüsteem – miks see mõnikord üle reageerib ja kuidas seda tippvormis hoida? Miks mõned haigustekitajad meie keha ärevaks ajavad ja miks herpesviirus puhkeb õide just siis, mil tahame eriti hea välja näha? Mitu bakterit on meil suus ning kuidas suudlemine meid terveks teeb? Dr Hendrik Streeck selgitab, kuidas meie immuunsüsteem sissetungijatega võitleb ning millist abi meilt vajab. Kuigi immuunsüsteem, organismi üks kõige keerukamaid ja põnevamaid osi, on miljonite aastate jooksul lakkamatult täiustunud, on endiselt tegu tundliku ja haavatava mehhanismiga, mis vajab pidevat meie tähelepanu ning tuge. Immuunsüsteem on justkui tipptasemel orkester, mis juhindub motost "parem karta kui kahetseda", otsustades kärmelt ja sihipäraselt, mis on oma ja mis võõras, mis tuttav ja mis tundmatu, mis tervitatav ja mis ohtlik. Dr Streeck viib lugeja põnevale ekspeditsioonile, et lihtsal, ent teaduspõhisel viisil selgitada immuunsüsteemi imetabaseid tegusid ning mis juhtub siis, kui need siiski tegemata jäävad. Muu hulgas tuleb juttu immuuntolerantsusest, soolestiku kapriisidest, süüfilisest ja AIDSist, malaariast ja haisva jala needusest ehk jalaseenest, allergiatest, autoimmuunhaigustest, kasvajatest, antibiootikumidest, vaktsiinidest, aga õnneks ka talupoja tarkusest, mis teeb meie streikiva immuunsusega teinekord suisa imesid. Dr Streeck on epidemioloogina keskendunud just inimese immuunpuudulikkuse kliinilistele uuringutele. Ta on viroloogia professor ning Bonni ülikooli viroloogia ja HIV-uuringute instituudi direktor.

Paljude New York Timesi bestsellerite autor Ian K. Smith toob teieni kuuenädalase plaani rasva tõhusamaks põletamiseks metaboolset paindlikkust kasvatades: Metaboolne paindlik­kus puudutab keha võimet (või suutmatust) ümber lülituda süsi­vesikute põletamiselt rasva põletamisele ja vastupidi. Mind tabas üks neid heureka-hetki, kui pirni lõpuni keeramine minu ajus lambi süütas. Asi pole tingimata selles, et süsivesikud iseenesest on halvad, vaid inimese keha ei saa hakkama nende tõhusa põletamisega. Met Flexi programm aitab teie keha häälestada nii, et saate kaalust alla võtta, tipptasemel tegutseda ning haigused eemal hoida. Seda kõike on võimalik saavutada hea ööune, söömis- ja joomisharjumuste parandamise ja õiget tüüpi ajastatud treeningu abil. Raamatust leiate selleks põhjaliku sissejuhatuse metaboolse paindlikkuse teooriasse, aga ka praktilised menüüd ja lihtsad retseptid, palju ideid eri tüüpi treeningkavadeks ja üleüldisi soovitusi tervislikuks eluviisiks.

Guy Kawasaki raamat „Mõtle silmapaistvalt“ pakub selgeid ja praktilisi nõuandeid oma tõelise potentsiaali avastamiseks ja unistuste elluviimiseks. See pole tavaline eneseabiraamat, vaid inspireeriv teejuht, mis õpetab, kuidas muuta oma elu ja maailmas midagi korda saata.

Raamat põhineb autori enam kui 40-aastasel kogemusel Apple’is, Google’is ja Canvas ning on inspireeritud ligi 200 intervjuust tähelepanuväärsete maailmamuutjatega. Lugude kaudu jagab ta konkreetseid juhiseid, mis on aidanud silmapaistvatel liidritel oma potentsiaali täielikult realiseerida ning avaldada positiivset mõju ümbritsevale maailmale.

Autor keskendub kolmele põhiteemale:

• Arenguvõime: raamat õpetab mugavustsoonist välja tulema ja avastama oma tõelised anded.
• Südikus: raamat pakub tööriistu, mis aitavad jääda eesmärkidele pühendunuks, isegi kui teekond on raske.
• Suuremeelsus: raamat õpetab looma positiivset mõju ning üles ehitama väärtuslikke suhteid.

„See raamat oleks võinud olemas olla juba siis, kui me Apple’i asutasime.“ Steve „Woz“ Wozniak, tehnoloogiaettevõtja ja Apple’i kaasasutaja

Enamus meist on veendunud, et meie võimetel on piirid. Teadus aga ütleb, et see pole sugugi nii. Jo Boaleri "Piirideta mõistus" pakub ohtralt tõendeid, mis kinnitavad, et tegelikult on meie aju ääretult paindlik ja õpivõimeline. Paljud on kasvanud üles veendumusega, et pea kas võtab matemaatikat või siis mitte. Esimeste raskuste tekkimisel jõutakse kärmelt järelduseni, et ei võta. Iga järgnev kiiva kiskuv katse vaid kinnitab seda. Samas leidub üllatavalt vähe selgeid tõendeid selle kohta, et inimene on jõudnud oma võimete vääramatu piirini. Küll aga pakub teadus hulgaliselt tõendeid sellest, et sageli kipume liiga kärmelt alla andma. Uuringud näitavad sedagi, et kui matemaatikapelguril tuleb arvudega pistmist teha, aktiveerub tema ajus hirmukeskus – seesama, mis erutub, kui näeme madu või ämblikku – samas kui probleemilahendamiskeskuste aktiivsus kukub oluliselt. See selgitab nii mõndagi. Boaler lükkab üheselt ümber meid kammitsevad väärarusaamad ning selgitab, kuidas iseenda ja teiste potentsiaali paremini avada. Lisaks teaduse viimasele sõnale toob Stanfordi ülikooli professor välja kuus õppimise võluvõtit, mis panevad aju teisiti tööle. Need ei muuda üksnes uskumusi tegelikkusest, vaid ka tegelikkust ennast, sest mõistes oma päris potentsiaali, avanevad küljed, mida siiani eitasime.

Üle kahe tuhande aasta tagasi teatas Hippokrates, et kõik haigused saavad alguse soolestikust. Nüüdisteadus paistab seda tähelepanekut lõpuks kinnitavat. Uuringutest ilmneb, et meis pesitsev mikrobioom mõjutab kõike. Näiteks sedagi, milline on meie kehakaal või südame, luu- ja lihaskonna, aga ka vaimne tervis. Kuidas mikrobioom kehas talitleb? Kuidas selle muutmine vananemisprotsessi aeglustab? Millist mõjub avaldab mikrobioom meie immuunsusele? Raamat "Sooleremont" harutab lahti mikrobioomi käsitlevaid hämmastavaid teadusavastusi, et saaksid võrratu välja näha, arukalt vananeda ja paremat elu elada. Mikrobioom on üldmõiste, mis tähistab triljoneid baktereid, viirusi ja seeni, kes askeldavad vilkalt viimase kui ühe kehaosa ja organi peal ning sees: nahast suguelundite ja käärsooleni välja. Isegi kõrvadel ja silmadel on oma mikrobioom. Ainuüksi soolestiku mikrobioomi biomass kaalub ligi kaks kilogrammi, seevastu täiskasvanud aju kõigest 1,3 kilogrammi. Dr Roshini Raj, gastroenteroloog ja sisearst New Yorgi ülikooli Langone'i meditsiinikeskuses, selgitab raamatus "Sooleremont", millist määravat rolli etendab mikrobioom tervise kõigis tahkudes ning kuidas moodne toitumine ja eluviis soolestiku mikrobioomi tasakaalu ohtu seavad. Tema murranguline kava aitab: sisemise ökosüsteemi eest hoolt kanda; rakkude paranemisprotsessi hoogustada; seedetrakti, vaimset tervist ja immuunsust toetada; kroonilisi terviseprobleeme leevendada; vähki ennetada.

Ülemaailmse uuringufirma Gallupi andmetel ei tee 77 protsenti kogu maailma töötajaskonnast tööd hinge ja pühendumusega. Töö juures tuntava igavuse või tülpimuse eest ei maksa inimesed lõivu mitte ainult oma heaolu ja õnnega, vaid see läheb maailmamajandusele maksma üüratuid summasid.

Rahvusvaheliselt tunnustatud tööõnne ekspert Stella Grizont õpetab, kuidas tööst rohkem rõõmu tunda ning kuidas võtta ohjad töisel teekonnal enda kätte. Läbi kaheksa konkreetse sammu saad teada näiteks seda, kuidas edukalt juhtida oma mõtteid, meeleolu ja aega, kuidas pidada keerulisi vestlusi ning toime tulla hirmu ja ebakindlusega.

 

Võime end õnnitleda, et raamat „Tööõnne meetod“ on emakeeles ilmunud. Stella Grizont ei õpeta lugejat muutlikul ajal üksnes tööl õnnelik olema, vaid suunab leebelt elu ohjad enda kätte haarama; väliste edumärkide asemel tuleb otsida vastuseid ja kooskõla enda seest: „Rahulolematus, igavus, õnnetu olek või lihtsalt entusiasmipuudus ei ole ainult teie süü, aga teie asi on sellega midagi ette võtta.“

Tiina Saar-Veelmaa psühholoog ja tööõnne uurija

New York Timesi müügihitt nr 1 Barnes & Noble'i ja Amazoni 2017. aasta parima raamatu nominent "Variant B" on kahe armastatud autori koostöös kirjutatud värske raamat, mis räägib, kuidas kasvatada endas paindlikkust ja sitkust ning liikuda pärast elu paratamatuid tagasilööke ikka edasi. Pärast abikaasa surma oli Sheryl kindel, et tema ja lapsed ei saa enam iial siirast rõõmu tunda. Tema sõber ja Whartoni ülikooli psühholoog Adam Grant ütles talle, et selleks puhuks on olemas kindlad sammud, mis aitavad laastavatest kogemustest välja tulla. Meile pole sündides kaasa antud kindlaks määratud hulka sitkust. See on nagu lihas, mida igaüks saab tugevdada. "Variant B" seob Sheryli isiklikud kogemused Adami uurimistulemuste ja juhtnööridega, mis aitavad tagasilöökide korral jõudu leida. Sitkus ammutab jõudu nii sügavalt sisimast kui ka ümbritsevate inimeste toetusest. "Variant B" näitab, kuidas teisi kriisiolukorras aidata, arendada enesekaastunnet, kasvatada tugevad lapsed ning luua vastupidav perekond, töökeskkond ja ühiskond. Kui plaani A ellu viia ei ole võimalik, siis saab võtta parima sellest, mida pakub plaan B. Me kõik elame ühel või teisel põhjusel ikka ja jälle plaani B järgi. See raamat aitab võtta sellest parima. Sheryl Sandberg on Facebooki operatiivjuht ja ülimenuka raamatu "Lean In" ("Astu ette") autor. Adam Grant on Whartoni ülikooli professor ning kirjutanud menuraamatud "Anna ja võta" ja "Originaalsus", mis on juba ilmunud ka eesti keeles.

Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias „meie aja mõjukaim intellektuaal“. Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna. Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni. Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu, ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab. Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga.

 Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas.

 

Olgu missiooniks puusalt paar kilo maha raputada, esimene maraton läbida või töises plaanis uhke kannapööre korraldada, veename end tihti, et suur edu nõuab suuri samme. Tegelikult taandub aga kogu maagia igapäevaharjumustele, mitte kord elus tehtud muudatusele, selgitab James Clear oma raamatus „Aatomharjumused“.

1930ndatel pakkus V. F. Skinner välja sellised mõisted nagu stiimul, vastus ja preemia. Nimelt mõistsid toonased käitumisteadlased, et õige preemia või karistus lükkab meid kindlal viisil tegutsema. Kuigi Skinneri mudel selgitas suurepäraselt, kuidas välised stiimulid inimeste harjumusi mõjutavad, ei aidanud see mõista, kuidas meie mõtted, tunded ja uskumused sellesse keerulisse võrrandisse paigutuvad. Et seda tühimikku täita, pakub Clear oma „Aatomharjumustes“ välja kognitiiv- ja käitumisteaduse integreeritud raamistiku, mis on üks esimesi, mis võtab arvesse nii väliste stiimulite kui ka sisemiste emotsioonide mõju harjumustele. Ta kirjeldab lihtsalt ning hoogsalt, kuidas ehitada üles paremaid harjumusi ja seda mitte üksnes päevadeks või nädalateks, vaid terveks eluks. Raamatu selgrooks on neljast sammust koosnev harjumuste mudel ‒ signaal, himu, vastus ja preemia, ning neli käitumise muutmise seadust. Kuigi iga tema sõna taga seisavad teaduslikud tõendid, ei ole tegu kaugeltki mitte kuiva akadeemilise uurimuse, vaid ütlemata tõhusa käsiraamatuga.

Aastal 2017 lõi James Clear harjumuste akadeemia, millest sai üks peamisi treeningplatvorme neile, kelle eesmärgiks oli nii isiklikus elus kui ka töises plaanis paremaid harjumusi juurutada. Õigepea asusid Fortune 500 ettevõtted ja plahvatuslikult kasvavad idufirmad oma juhte ja meeskondi just sellesse akadeemiasse koolitustele saatma. Tänaseks on harjumuste akadeemia lõpetanud üle 10 000 juhi, treeneri ja õpetaja.

 

Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, et aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) mõista ja ravida, on teadmatus jätkuvalt suur. Paljud arvavad tänini, et tegemist on lastehaigusega, millest kasvatakse välja. Need, kes näivad olevat seda teinud, on lihtsalt õppinud häiret paremini kompenseerima.

ATH võib olla vaibumatu, terve elu kestev katsumus, mis ilmutab end teinekord alles täiskasvanueas. Sageli siis, kui elu seab nõudmised, millega on raske toime tulla. ATH võib olla põhjus, miks geniaalne inimene ei saavuta kunagi edu, vaid liipab läbi elu, kogedes frustratsiooni, häbi ja ebaõnnestumisi, taustaks rahulolematusehüüded, mis ärgitavad rohkem pingutama, mõne abiprogrammiga liituma, täiskasvanuks saama või muul moel end muutma.

ATH-d puudutav teadmatus läheb maksma sõna otseses mõttes elusid. Valdkonna üks tippspetsialiste, psühholoog Russell Barkley, võtab ATH-ga seotud ohud kokku karmi statistikaga: kui suitsetamine vähendab eluiga 2,4 aastat, suhkruhaigus ja rasvumine paar aastat, kõrge kolesteroolitase 9 kuud, siis umbes kahel kolmandikul ATH all kannatajatel väheneb oodatav eluiga kuni 21 aastat. Ja seda mitte üksnes enesetappude ja erinevate sõltuvuste, vaid ka kuritegeliku elustiili tõttu: vanglad on täis diagnoosimata ATH-ga inimesi.

ATH võib olla lõputute kannatuste, aga ka andekuse ja loovuse allikas, kui vaid osata seda häiret taltsutada. Lisaks traditsioonilisele ravimikapile pakuvad hõlpu käitumise ja elustiiliga seotud strateegiad, kinnitavad raamatu autorid, ATH-diagnoosiga psühhiaatrid Edward Hallowell ja John Ratey, kes on aastatega kogutud teadmiste ja uurimistulemuste põhjal kirjutanud kahepeale kokku seitse raamatut.

Nende tipptasemel teadusuuringutele toetuv „ATH 2.0 lapsepõlvest täiskasvanueani“ keskendub ATH-aju mõistmisele, pakkudes konkreetseid strateegiaid ATH-lastele ning /täiskasvanutele, aga ka -kolleegidele ja -peredele, et minimeerida häirega kaasnevaid negatiivseid külgi ning maksimeerida üüratut potentsiaali ja eeliseid.

 

Dan Ariely on Duke’i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat „Irratsionaalne inimene“ on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema. Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.

 

Järjekindel isiksus on väga töökas, täiust taotlev, sihikindel, pro­duktiivne, energiline, eesmärgikindel, piinlikult täpne ja teovõimas. Harilikult on niisuguse isiksuselaadiga inimesed enda vastu väga nõudlikud, mis puutub asjade elluviimisesse, moraali ja vastutusse. Nad kalduvad olema ambitsioonikad, aga mitte tingimata karjääriredelil tõusmise mõttes, mida ambitsioonikusega tavaliselt seos­tatakse. Järjekindlus võib viia nii kogude viisi luuletamise kui ka tippjuhiks pürgimiseni. Kas tundsite ennast selles kirjelduses ära? Kompulsiivsus on suure saavutusvajadusega inimese relv, mis tasakaalukal rakendamisel toob palju kasu ja toidab ambitsioone, ebaterve intensiivsuse korral aga pöördub tema enda vastu, põlistades jäika ja kontrollivat meelelaadi, mis omakorda hoiab teda pinges, toob kohustused ettepoole kõigest muust, lõhub inimsuhteid jne. Järjekindlus kui isikuomadus võib niisiis sama skaala eri otstes mõjutada teie elu äärmuslikel viisidel. Gary Trosclair aitab jõuda sügavama arusaamiseni sellest, mis üldse on järjekindel või kompulsiivne isiksus, kuidas selliseks kujunetakse ning mis kihtidest see koosneb. Selle raamatu abil õpite teadvustama oma lugu, seadma paremini prioriteete ning juhtima eluterveid muudatusi olulistes eluvaldkondades. Teadvustage oma mina osi, hoidke ohjad kindlalt käes ja võtke enda ülipüüdlikkusest maksimum.

Psühholoogid kasutavad tänapäeval üha enam enesekaastundele tuginevaid meetodeid. Kristin Neff on selle suuna esimesi määratlejaid ja uurijaid, tema on välja töötanud ka paljude psühholoogide kasutatava enesekaastunde skaala. Kui paljud meist on selles meeletult võistluslikus ühiskonnas tõesti enesega rahul? Enesega rahulolu tundub nii habras olevat, iseäranis seepärast, et enese väärtustamiseks peame tundma end erilise ja keskmisest paremana. Kõik, mis jääb sellest allapoole, paistab läbikukkumisena. Soov tunda end erilisena on täiesti mõistetav. Häda on aga selles, et juba määratluse järgi on võimatu, et igaüks oleks keskmisest parem. Me võime nii mõneski asjas silma paista, kuid alati on keegi meist targem, ilusam, edukam. Kuidas me sellega hakkama saame? Mitte kuigi hästi. Endast parema pildi loomiseks kipume oma mina suuremaks puhuma ja teisi alla suruma, et tunneksime end võrdluses hästi. Aga sellel strateegial on oma hind ‒see takistab meil oma täit potentsiaali saavutamast. Miljonid inimesed peavad iga päev ravimeid neelama paljalt selleks, et eluga toime tulla. Ebakindlus, ärevus ja depressioon on meie ühiskonnas uskumatult levinud ning suures osas tingitud enesehinnangust, sellest, et me aina kihutame ennast takka, kui tunneme, et ei tule elumängus võitjaks. Kristin Neffi põhjapanev raamat annab nõu, kuidas vähendada enesekriitilisust ning vältida selle halba mõju. Raamatus leiduvad harjutused ja tegevuskavad toetavad enesesõbralikkuse ja -kaastunde saavutamist ning aitavad toime tulla kõikvõimalike emotsionaalselt kurnavate olukordadega – lastekasvatamise, kaalust alla võtmise või mis tahes muude katsumustega. Enesekaastunne võimaldab saavutada oma täielikku potentsiaali ning elada täiuslikumat elu.

Kas õnnelik olemine on midagi, mille valime ise või otsustab seda meie eest keegi teine? Raamat "Julgus mitte meeldida" aitab elu keerdkäikudes tekkinud sõlmi mõista ning neid lahti harutada. Raamat võtab kokku Austria psühhiaater Alfred Adleri – psühholoogiamaailma ühe suurkuju Sigmund Freudi ja Carl Jungi kõrval – filosoofilised ning psühholoogilised mõtted ja õpetused. Adler oli Freudi juhitud Viini psühhoanalüütilise seltsi esimeste oluliste liikmete seas. Kui tema seisukohad läksid Freudi omadega vastuollu, lõi ta rühmast lahku ning tuli XX sajandi alguses välja oma originaalsetel teooriatel põhineva individuaalpsühholoogiaga, mida tuntakse adleriaanliku psühholoogiana. Raamat on üles ehitatud dialoogile elukogenud filosoofi ning trotsliku noormehe vahel, kes kahtleb võimalikkuses end muuta ning õnnelik olla. Nende kahe vestlusest välja kooruv tõde aitab lahti mõtestada enesele andestamise, iseendast hoolimise ja meele puhtana hoidmise kunsti, et oma eluteed minevikutraumadest, ohvri mentaliteedi painavast ikkest ning teiste ootustest vabastada. Muretsemise asemel asjade pärast, mida me nagunii ei saa muuta, õpetab raamat keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline, kujundades seeläbi suhet nii iseenda kui ka teistega. Muutes pelgalt oma suhtumist, muutub ka elutee. Tõeliselt vabastav mõtteviis, mis annab jõudu murda piiranguid, mida endile ise seame.

Kognitiivne käitumisteraapia on üks kasutatumaid psühholoogilisi ravimeetodeid maailmas, lähtudes arusaamast, et paljud meie vaimse tervise probleemid on tugevalt seotud just meie endi mõttemustrite ja reaktsioonidega eri olukordades. Kui õppida iseend paremini reguleerima ja teadvustama, annab see positiivseid tulemusi ka psüühilistest häiretest (nt ärevus- ja meeleoluhäired, sõltuvushäired, krooniline valu, stress või väsimus) tervenemisel. Michael A. Tompkins

„Kognitiivse käitumisteraapia tööraamatut“ võib kasutada omaette või ka täienduseks psühhoteraapiale ja muule ravile. Raamat pakub tehnikaid mistahes probleemide lahendamiseks – poole sajandi vältel tehtud tuhanded uuringud näitavad, et need tehnikad parandavad enesetunnet ja elukvaliteeti märgatavalt. Tööraamatust leiate võtteid meele ja keha kiireks rahustamiseks ning ka juhiseid selleks, kuidas muuda oma suhtumist probleemsetesse sündmustesse. Kui kipute näiteks asju edasi lükkama või soovite oma asjadega paremini hakkama saada, leiate raamatust asjakohaseid oskusi ajajuhtimiseks ja tegevuste kavandamiseks. On ka suhete parandamise ja tugevate emotsioonide – ärevuse, depressiooni, süü- või häbitunde – leevendamise meetodid.

Tööraamatus puudutatakse järgmisi vaimse heaolu võtmeteemasid:

• Motivatsioonioskused
• Lõdvestumisoskused
• Teadvelolek
• Mõtlemisoskused
• Tulemuslik suhtlus
• Ajajuhtimine ja tegevuste kavandamine
• Emotsioonide läbielamine
• Emotsionaalne heaolu

Kui omandate Tompkinsi kirjeldatud kognitiivse käitumisteraapia oskused ja neid täiendavad emotsionaalset heaolu loovad tehnikad, saate viimase etapina panna paika kindla plaani, kuidas õpitut harjutada ja korrapäraselt praktiseerida ning neist maksimumi võttes oma elukvaliteeti hüppeliselt tõsta.

Sõltuvus on lihtsalt öeldes millegi endast väljaspool oleva kasutamist oma tunnete muutmiseks. Kas tabad end enne magamaminekut TikTokki kerimas, et stress sind kasvõi mõne tunni ei morjendaks? Kas oled jätnud seltskondlikule üritusele minemata, sest tahtsid lõpetada videomängu ja tunda, et oled midagi saavutanud? Kas sa jood suhtlusärevuse leevendamiseks, aga olukord läheb alati käest ära? Tahad niisuguste olukordade üle ehk natuke mõtiskleda – raamat annab juhiseid, kuidas seda teha. Meie aju ei ole veel 21. sajandiga kohanenud. Nii oleme haavatavad täielikuks stimulatsioonirünnakuks, mida soodustavad nt ravimid, nutitelefonid või kaloririkas toit, mis on nüüdseks kaaperdanud miljonite aastate jooksul ajus välja kujunenud ühendused, innustades meid sööma, magama ja seksima. Seetõttu tekib ajus nende stiimulite järele nälg ja ta sunnib meid neid üha uuesti otsima. Millal sa viimati vaikselt, ilma taustamürata istusid või jalutasid? Olla ainult iseendaga tundub nii mõnelegi inimesele üsna võõras. Nõnda tuleb pöörata tähelepanu mõtetele või tunnetele, see aga tähendab, et nendega on vaja silmitsi seista. Märksa lihtsam on raadiot kuulata, taskuhääling mängima lülitada või endale klaasike valada. Pidev tähelepanu eemale juhtimine oma mõtetelt tähendab, et me ei saa üles leida haavu endas ega neile tähelepanu pöörata: muredele, negatiivsetele uskumustele iseenda kohta, endas kantavale ja perekonnas edasi antavale häbile. Kuid sõltuvuskäitumine on ainult plaaster. See nending on esimene samm püsiva ja kasuliku muutuse teel. Tunnetele plaastri peale sättimise asemel laseb harjumuste murdmine haaval paraneda. Asendades kiired sõltuvust tekitavad lahendused pikaajaliste rahuldust pakkuvate tegevustega, jõuab niisuguse füüsilise ja vaimse tervise paranemise ja rahulolutundeni, mida ma ei pidanud isegi võimalikuks. Sellele teekonnale ei pea asuma üksinda. Juttu tuleb abi saamisest, olgu siis kõnelustest pere ja sõpradega, tugirühmadest või terapeutidelt. Mis veelgi tähtsam: räägime sellest, kuidas abi küsida. Raamatus „Konksu otsas“ käsitletakse eri tüüpi sõltuvusi: • armastus ja suhted (armastus, kaassõltuvus, seks, pornograafia, masturbeerimine); • mõnuained (alkohol, uimastid, nikotiin, retseptiravimid); • kulutamine (võlad, ostlemine, internetikaubandus, hasartmängud); • toit (kofeiin, suhkur, piiramine, liigsöömine, söömasööstud, mao tühjendamine); • tehnoloogia (videomängud, sotsiaalmeedia, telefon, uudised, veebis surfamine, televisioon); • välimus (plastiline kirurgia, päevitamine, moonutatud kehataju, füüsiline koormus, augustamine, tätoveeringud); • töö (töönarkomaania); • muud (kogumine/varumine, muusika, lugemine jne). Raamatu autor Talitha Fosh on ise läbi teinud nii alkoholi- ja narkosõltuvuse ravi kui ka seljatanud aastatepikkuse söömishäire. Tal on oma psühhoteraapia nõustamispraksis ning ta on AA tugiisik, töötades igapäevaselt paljude klientidega. Fosh ütleb: „Mõistan omast kogemusest sõltuvustsükli olemust, häbi, mida tunneme probleemi tunnistades, ja seda, kui lihtne on oma kannatusi minimeerida. Tean ummikus olemise ja väljapääsu mitte nägemise tunnet, ja enesepõlgus on olnud ka minu kaaslane. Ma tean, kui valus ja hävitav sõltuvus võib olla. Aga ma tean ka, et tervenemine on võimalik, et saab jõuda uue käsitluse ja eluviisini.“