Valev Uibopuu romaan ilmus paguluses 1948. aastal, seega vaid mõni aasta pärast Teise maailmasõja lõppu. Teose aegruum on selgelt piiritletud: see kirjeldab ühes Eesti väikelinnas aastatel 1939–1941 aset leidnud sündmusi. Kuigi linna nime romaanis ei nimetata, mõistab lugeja kiiresti, et piirilinnakese eeskujuks saab olla üksnes Valga. Just seal oligi Uibopuu 1930. aastate lõpul elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Seda, et kirjanik tunneb väikelinna olustikku ja tüpaaže hästi ning oskab neid ka tundlikult edasi anda, on tunda romaani igal leheküljel.

Kirjanike Liidu sünnipäevaks ilmus uuesti kohendet Valev Uibopuu raamat "Välismaine kirjanike liit", kuhu on lisandunud täiendusi, kommentaare, Janika Kronbergi järelsõna – tuleb välja, et väliseesti kirjanike ajalugu pole miskit muud, kui ikka seesama Eesti ajalugu. Teine trükk.

Elu ja olemasolu põhilised probleemid peidetuna igapäevaste sündmuste argikuube – see on Valev Uibopuu teose väline raamistik. Nendes vormikindla ülesehitusega lugudes elab oma elu

Kümneaastase vaikimise järel astub autor uuesti lugejate ette ilukirjandusliku teosega. Selles leidub jutustusi, novelle ja dialooge, mis on korraldatud kolme tsüklisse: Meie aja muinasjutte, Kahekõned ja Lugusid paradoksaalsest olendist. Sümmeetriliselt üles ehitatud teose üldpealkiri pärineb raamatu pikimast novellist. Teose keskseiks motiivideks on aeg ja inimene. Autori sõrm on pingsalt ajatuiksoonel jälgides inimest ja tema käitumist tänapäeva katsumistes. Otsekui peeglist näeme tegelaste hingeliigutusi ja käitumisajendeid «meie ajas», ükskõik kas Platoni tehnikat meenutavais kahekõnedes või klassikalise tehnika järgi komponeeritud pikemais või lühemais novellides, mille taust on aktuaalne ja kõigile äratuntav. Raamat on samal ajal niihästi autori novellikunsti küpsusnäide kui ka tõetruu ajakujutus.

Silmapaistva proosakirjaniku Valev Uibopuu (1913–1997) romaani peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule mehele ja Eeva elab ühes korteris oma sõjas kaduma läinud mehe õe Iirisega, peavad Markus ja Eeva leppima teineteise külastamisega, mis pingestab nende vahekorda. Sündmuste areng viib lõpuks selleni, et Markusel tuleb otsustada kahe naise – Eeva ja Iirise vahel.