Näitekirjandus
Jean Genet' näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse.
“Toatüdrukud” põhineb tõestisündinud lool, mil 1930ndate Prantsusmaal toatüdrukud oma tööandja mõrvasid. Autorit huvitab, kuidas mõrva plaaniti ja kust solvatud inimene selle meelekindluse võtab.
“Palkon” ehk rõdu asub nimetu linnas, mis kogeb tänavatel revolutsioonilist ülestõusu. Suurem osa tegevusest leiab aset uhkes bordellis, mis toimib väljaspool ohustatud režiimi mikrokosmosena.
„Pikk päevatee kaob öösse“ põhineb suuresti Eugene O’Neilli enda perekonnalool. Selles näidendis püüdis ta oma sõnade järgi väljendada sügavat kaastunnet, mõistmist ja andestust nii oma perekonnale kui ka iseendale.
"Wilhelm Tell" on Friedrich Schilleri viimane lõpetatud teos enne ta varajast surma. See patriootiline draama käsitleb helveetslaste võidukat vabadusvõitlust XV sajandil, aga mitte välisvaenlase, vaid samuti saksa soost Habsburgide despootliku feodaalikke vastu. Kolme suurema metsakantoni Schwyzi, Uri ja Unterwaldeni ühinemine Rütli vandenõuks on ühtlasi autori üleskutse vürstiriigikeste piiridega killustatud saksa rahvale ühinemiseks rahvuslikuks tervikuks. Selle ajaloolise teema on Schiller liitnud vanagermaani legendiga kuulsast vibukütist Wilhelm Tellist, kes foogt Gessleri nõudel oli sunnitud meisterlasuga poolitama õuna omaenese poja pea pealt ja pärast seda türanni surmas.
Raamat koondab väljapaistva saksa kirjaniku, Suure Prantsuse revolutsiooni ideede kuulutaja ja eepilise ning dokumentaaldraama pioneeri Georg Büchneri (1813-1837) loomingu põhiosa: draamad "Dantoni surm" ja "Woyzeck" ning novellifragmendi "Lenz".
Tegelased:
Arbenin, Jevgeni Aleksandrovitš
Niina, tema naine
Vürst Zvezditš
Paruness Strahl
Kazarin, Afanassi Pavlovitš
Mask
Ametnik
Mängijad
Külalised
Teenrid ja naisteenijad
Tegevus toimub Kalinovi linnas, Volga kaldal, suvel. Aleksandr Ostrovski draama keskseks kujuks on kaupmehelese Kabanova minia Katariina, kel jätkub julgust astuda välja perekonnas valitseva despootia ning esiisade-aegsete kommete vastu. Leidmata aga väljapääsu niihästi välisest umbsest õhkkonnast kui ka oma sisemiste vastuolude ummikust, sööstab Katariina Volgasse.
Oma "Orleans'i neitsi" lõi Friedrich Schiller Napoleoni sissetungi aegu Saksamaale. Jeanne d'Arc'i loos nägi ta nii-öelda eeskuju võitluseks välisvaenlase vastu ja püüdis äratada rahvuslikku iseteadvust.
See naiivne romantiline kurbmäng on tõeline ülemlaul lihtrahva patriootilisusele, kuna talutüdruk Domremy'st mõistis paremini kui ülikud, mis teha. Ajaloolise ainega on Schiller talitanud oma äranägemise järgi, lisades niigi keskaegsele legendaarset ja müstilist, lastes konfliktil tekkida Johannas endas ja ära jättes ka ta hukkamise.
Sisaldab näidendeid
- Sõnadeta vaatemäng I
- Krappi viimane lint
- Õnnelikud päevad
Oratoorium üheteistkümnes laulus. Sisaldab laule:
- Laul platvormist
- Laul laagrist
- Laul kiigest
- Laul ellujäämise võimalikkusest
- Laul Lili Tofleri surmast
- Laul unteršaarfüürer Starkist
- Laul mustast seinast
- Laul fenoolist
- Laul punkriblokist
- Laul tsüklon B-st
- Laul lõõmavaist ahjudest
Näidend 2 vaatuses.
Väljavõte näidendi retsensioonist:
"... potentsiaalselt parim sõjanäidend meie vahetust tänapäevast... Ükski teine praegune näidend ei vahendaks järgmise sajandi inimestele nii selget ettekujutust sellest, mida suur hulk ameeriklasi 1960-ndate aastate lõpul seoses sõjaga tundis."
Tänapäeva silmapaistva leedu luuletaja Justinas Marcinkeviciuse draamapoeemi peategelasteks on kuulus leedu arhitekt, Vilniuse katedraali looja Laurynas Stuoka. Keskse probleemina käsitleb autor kunstniku ja ajastu, kunsti ja rahva suhteid.
Draama tegevus toimub Vilniuses aastail 1782-1794.
Sisaldab näidendeid:
- Isa
- Preili Julie
- Mäng tulega
- Gustav Vasa
- Erik XIV
- Surmatants
- Unenäomäng
- Kummitussonaat
- Pelikan
Tegevus toimub ühes Venemaa väikelinnas, mille funktsionäärid saavad teada, et nende linna on saabumas valitsusepoolne revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli komöödia on aktuaalne ka tänapäeval – teeb ju ahnus ja rumalus pesa ikka sinna, kus on võim.
Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist
Molière sädelev komöödia "Naiste kool" viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride "esiema" Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle "teooria" naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab.
Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki "mässuline" oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks.
"Salakavaluses ja armastuses" ründab Schiller ägedalt absolutismi ja seisusevahesid, kõrgema seltskonna jõudeelust tulenevat moraalilagedust ja ta pillamishimu, mille rahuldajaks on rahvas - oma higi ja vere hinnaga. See on Schilleri ainuke draama, mille aine on võetud kaasaegsest tegelikkusest, rünnak ise aga, kuigi paatoslik, on sütitavalt jõuline ja julge nagu ei üheski teises autori lavateoses.
Tolleaegne noorus suhtus sellesse kodanlikku kurbmängu vaimustusega ja teos sai peagi populaarseks. Meile ei paku ta huvi mitte ainult ajaloolisest aspektist. Kuni maailm veel paigutigi jaguneb kahte klassi - rikkad ja vaesed ehk valitsevad ja valitsetavad, jääb draama põhiliselt aktuaalseks, hoolimata mõnest igandlikust seisukohast, mis on tingitud omaaegseist usulistest eelarvamustest. Ennekõike aga köidab see lavateos kahe noore tragöödiana.
Juudi päritolu vene kirjaniku tuntumate teoste kogumik, mis koosneb teostest "Ratsaarmee" (Конармия; 1926), kus ta kujutab lühijuttude vormis ausalt Sergei Budjonnõi 1. Ratsaarmees reporterina teenides nähtut;
"Odessa lood" (Одесские рассказы; 1931), mis on novellivalimik humoorikatest odessalaste juhtumistest;
"Novellid", mis sisaldab autori 8 erinevat novelli ning "Maria", mis on näidend kaheksas pildis.
Raamatu lõpus on peatükk "Kommentaare ja märkusi". Autor Isaak Babel mõisteti surma süüdistatuna nõukogudevastases vandenõulises terroristlikus tegevuses ja spionaažis.
Andres Särev Särevi dramatiseering 5 vaatuses 10 pildis A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osa järgi.
Suure saksa kirjaniku Friedrich Schilleri (1759-1805) draama Šveitsi mägikantonite võitlusest Austria ülemvõimu vastu XIII sajandil.
Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment
Sisaldab näidendeid:
- - Tipp ja Täpp külvavad komme
- - Tipp ja Täpp teevad sporti
- - Trips, Traps, Trulli lood
- - Buratino lendab kuule
- - Uskumatu lugu
- - Naljakas pomm
- - Nõgesed ja kapsad
Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).
Sisu:
- Äike
- Mets
- Lumivalgeke
- Kaasavaratu
Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval.
Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.