I osa kaheosalisest romaanisarjast, mis räägib Vene-Liivi sõjast. 

Romaani esimene jagu algab 1575. aastal Lüübekist Tallinna saabunud palaganiga, mida on tulnud vaatama nii linnakodanikud kui lihtrahvas. Etenduse ajal kohtab mündimeistri poeg Ivo Schenkenberg markitandi tütart Dorothead, kellesse ta esimesest pilgust kiindub. Sel aastal vallutasid Vene väed Paide ja kaks aastat hiljem Pärnu, võitlus käis Padise pärast ja ähvardused ulatusid Tallinna alla. Sündmuste käigus, mis arenevad Tallinna lähistel, saab Ivost eesti talupoegade salga juht, kes lööb edukalt tagasi vaenlase piiramiskatsed.

Müllersonide teine raamat.

Müllersonide mõisa saaga jätkub aastal 1907. Lapsed on saanud täiskasvanuks ja kihlused vahelduvad abieludega, millest ka kõige paremad ei tundu olevat päris õiged. "Valed abielud" on nii Suzi ja Casperi kui ka kaksikute-paaride lugu. Eriti on see aga Frida ja Tomi lugu. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevad ellusuhtumisi, mille tulemusel lähevad ühed armastajad kokku, hüljates tiitlid ja raha, teised aga lahku, loobudes armastusest traditsioonide ja tõekspidamiste pärast. Otse loomulikult, nagu ka esimeses osas, teeb palju pahandust ajakirjandus. Ja otse loomulikult tulevad tänu ootamatutele juhustele lagedale inimsuse pahed, mis on seda värvikamad, mida tuttavamad nad lugedes on.

Kriminaalromaan, mille tegevus toimub aastavahetusel 1937/1938 Toompeal, Kadriorus ja ohvitseride kasiinos Raekoja platsil.

Taskulambi valgusjoas vaatas talle vastu noore naise kaame ja elutu nägu. Naise kasukat, tema ripsmeid, kulme ja juukseid kattis valge härmatis.

„Kas märkasite ka küsida, mida see mees siin Russalka juures teise jaanuari varahommikul veidi enne kella viit tegi?“ päris komissar mornilt. Ta vaatas merel laiuvat lumevälja, kus vasakul kumas paksus udus Tallinna siluett. Abikomissar heitis pilgu mälestussamba tippu. Ta silmitses udust ümbritsetud noore tütarlapse kuju, kes ristiga Aegna taha merele osutas.

„Sama ebamaine, habras ja haavatav... Kas see peab meile midagi ütlema?“ turgatas talle pähe, kuid siis raputas abikomissar endamisi pead ja kutsus end mõttes reaalsusesse tagasi.

Autori eelmises raamatus "Mälestusteta maja" toimetasid naiskodukaitsjad 1938. aasta võidupüha eel Lõuna-Eestis, seekordsed ärevad sündmused leiavad aset aastavahetusel 1937/1938 Toompeal, Kadriorus ja ohvitseride kasiinos Raekoja platsil.

Küllap teab igaüks Põrgupõhja Jürkat. Kui paljud aga teavad, et tal on järglane, kes elab praegu meie hulgas, siinsamas Eestis? Läbi valu ja kaotuste otsib ta oma juuri kui ka oma kohta päikese all. Leides ühe, kaotab ta teise.

52-aastane kirjandusõpetaja, keda kõik tundsid Absaloni nime all, sattus ootamatult tähelepanu keskmesse, kui ta andis tunnis õpilasele kõrvakiilu ja kaotas selle tõttu töö. See ootamatu sündmus šokeeris kõiki, sest Absalon oli tuntud oma leebe ja heatahtliku loomuse poolest. Ta eelistas küll sageli omaette olla, kuid ei paistnud kunagi üleolev ega halvustav ei kolleegide ega muu maailma suhtes. Keegi ei osanud arvata, et temas võiks peituda keerulisi ja varjatud hingeaspekte, mis võiksid sellist käitumist esile kutsuda.

Teos viib sind sügavale inimese sisemaailma, paljastades kihte, mida esmapilgul ei oskaks arvatagi. See on lugu, mis kutsub sind mõtlema inimloomuse keerukuse üle ja paneb küsima, kui hästi me tegelikult oma lähedasi tunneme.