Romaani "Kevadromanss" tegevus toimub 1939. aastal. Loo peategelased õpivad tolleaegse Prantsuse Lütseumi kümnendas klassis. Ajastu, ajalugu ja kool on autentsed, tegelased aga kõik välja mõeldud. Ehkki – iialgi ei saa välistada juhuslikke kokkusattumusi. Romaan on mõeldud kogu perele – eakamaile meenutusteks endistest aegadest, kus muru oli küll rohelisem, ent nagu tänapäevalgi tunti ebavõrdsust ning maadeldi majanduskriisiga. Noortele seevastu on huvitav lugeda oma eakaaslastest, kelle elunormid ja -hoiakud erinesid suuresti tänapäevastest, kuid unistati ja armuti ikkagi samamoodi. Nii võib kohati ehk iseennastki ära tunda.

Romaani minajutustaja on noor naine, kunstnik, kes on tundlik ja kategooriline, leebe ja kangekaelne ühtaegu. Tema sisemonoloogid, millest romaan moodustubki, on natuke kaootilised, nagu elu igapäev ongi, need tegelevad vapustavate väliste sündmustega segiläbi meenutuste, aistingute ja hetkemeeleolude kirjeldamisega.

Mari Saat:
"Püüdsin kirjutada seda lugu vist nii nagu luuletust. Ütlen "vist", sest ma ei tea, kuidas luuletusi kirjutatakse. Aga ma arvan, et oma olemuselt on see pigem luuletus..."

"..lamedalkaldakivil avanevad ligi sajaaastaseks elanud pärlikarbi muhklikud ja kühmulised poolmed. Õrna roosaka varjundiga pärl näeb esimest korda päikesevalgust. Niva-Pekka võpatab ja hakkab värisema, süda jätab löögi vahele. Mehe pilk sihib ainiti pärlit oma peopesal, korrapäraselt ümmargust hernesuurust veatut ja kaunist pärlit. See seal mehe pihus tähendab vähemalt aastat leiba ja leivakõrvastki. Ta meeli haarab erutus. Rinnus pitsitab imelikult, isegi valusalt. Kuid nüüd ei ole aega mingeid tühiseid valusid või pitsitusi kuulda võtta."

Hollandlasest kamraad, tõupuhas dutch, ei saanud jõuluõhtuks koju, sest tal polnud õiget lugu. Ei osanud vastata Tel Avivi lennujaama ametniku küsimusele: „Miks te sündisite Jakartas?“ Lennuk väljus enne, kui relevantne lugu leiti. Kui nüüd ivake järele mõelda, siis jäi tal üks lugu hoopiski üle. Nõelas vastuseks idiootsele küsimusele, et miks Jeesuslaps Petlemmas sündis? Ise küsis, ise vastas, ikkagi jõuluaeg ja Jordani kaldad lähedal ka. Poleks suud laiutanud, küllap oleks lennukile jõudnud. Ainult õiged lood aitavad koju… Inimesed lähevad oma lugude nägu, puuduva ja liigse loo kokkupuutest sündis kolmas, mille läbi Tel Avivi takerdunud Lendav Hollandlane üldse meenubki. Jutud liituvad inimese triipkoodiks, lugudega kolatakse iseendas ja iseendasse, lood teevadki viguri nimega mina.