Tooted
Ukraina on Eestist vaid päevase autosõidu kaugusel ja paljud meist on seal käinud. Seetõttu on kerge tekkima pettekujutelm millestki ootuspärasest, ette teadaolevast. Tegemist on aga väga suure ja eripalgelise maaga, kus elab enam kui 40-miljoniline, pika ning värvika aja- ja kultuurilooga rahvas. Maa ja rahvas, kes võivad igal sammul üllatada millegi uue ja ootamatuga -- ja ongi nüüd üllatanud ning vaimustanud pea kogu maailma.
Heinike Heinsoo on eestikeeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitdotsent. Alates 2019. aasta sügisest on ta Lvivi Ivan Franko nimelise Rahvusliku Ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor.
Kuue luulekogu ja mitmete proosateoste autori neljateistkümnes raamat on pooleldi näidend, pooleldi romaan, milles tegelasteks Catilina, Cicero, Cethegus, Manlius, Crassus, Fabia, Lucius, Sempronia, Clodius jt.
"Elektro" räägib sihi otsimisest ja armastuse hoidmisest elektrit täis ajal, kui usk kindlana tundunud asjadesse on kõikuma löönud. Autor kirjeldab tundmusi ja värelusi siin ja sealpool Atlandi ookeani. Ärevus väljendub kõikjal omal moel, see on naha alla pugenud, see säriseb sügaval närvide niidistikus. Rännak suubub aegajalt kunagise kodupaiga sumedusse ja valgust pakub ka muusika, mis on üks neist asjadest, millest saab pilguga läbi sirutuda, sõrme läbi torgata, hingeõhu läbi puhuda, üks neist õrnadest asjadest, mis usku hoiavad.
Martin Algus on hinnatud stsenarist, dramaturg, tõlkija, kirjanik ja näitekirjanik. Tema proosadebüüt “Midagi tõelist” pälvis 2018. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ning Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. 2020. aastal ilmus Alguse jutukogu “Tagamaa” ning 2021. aastal luulekogu “Paranemine”. “Elektro” on autori teine luulekogu.
Eestis tutvustas Iwan Golli loomingut esimesena Marie Under, kes kirjutas uuemat prantsuse kirjandust üle vaadates temast "Tallinna Teatajas" mais 1920. Samuti on Under tõlkinud kuus luuletust Golli 1919. aasta ekspressionistlikust luulekogust Die Unterwelt ("Valik saksa uuemast lüürikast").
"Eurokoki"-romaaniga üsna sarnane meeleolu ja õhkkond valitseb näiteks luuletuses "Varieteeneeger", mis algab üleskutsega: "Nuuksu end välja Euroopale!" ning lõpeb: "Kelnerid hõljuvad tulipõõsaist nagu ükskord Jumal / ja sinu südame jõehogu möirgab läbi ilma". Sajandi lõpul, uuesti Euroopa teel olles, võib ehk mõndagi kirjandussõpra üllatada, kui ajakohaselt kõlab sajandialguse usu- ja eetikakriisi ekspressiivse kajastaja hingekarje.
Kirjanik Miina Hint on käsitlenud oma uues luulekogus "Köielkõndija" tänapäeva Eesti ja maailma kõige teravamaid probleeme. Samuti ka inimesest üleüldse ja tema elu mõttest.
Miina Hint, kelle sõnakasutus on alati nii täpne kui ka kaalukas, kutsub sind kaasa rännakule inimhinge sügavustesse. "Köielkõndija" ei ole lihtsalt luulekogu – see on peegel, mis peegeldab meie endi elu mõtteid, dilemmasid ja igapäevaseid valikuid.
Luulekogu on ühtaegu nii isiklik kui universaalne, pakkudes äratundmist ja uusi perspektiive. Miina Hint ei karda puudutada valusaid teemasid, kuid teeb seda delikaatsuse ja sügava inimliku mõistmisega.
Koosolekud peavad olema loovad ja osalejaid inspireerivad ettevõtmised. Ideaalne oleks, kui inimesed lahkuksid koosolekutelt selgete eesmärkide, uue energia ja sisemise kindlustundega. Sellised koosolekud toimuvad aga harva juhuslikult. See raamat pakub juhiseid, kuidas planeerida ja läbi viia tulemusrikkaid koosolekuid.
Raamat kroonitud peadest ja troonil olevatest monarhidest
Valimikule nime andnud luuletuses öeldakse, et maalides on peaasi, et pildile püütud lind lõpuks nõuks võtab laulda – see on hea märk.
Valimikus on linnud lipsanud mõnesse teissegi luuletusse, nõnda on juttu lüürasabalinnust, armastuslindude rahvalauludest, mälestuste pääsukestest ja majakavahist, kellele linnud liialt meeldisid. Üks tekst aga hoiatab mõtlematult paberiks tegema metsa.
“HINGA END LIGI
JA ME HÕIKA SULLE SALA,
KUIS SAADA KERGET LEIBA
EI MULLA EGA JUURETA…”
"Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest.
Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.
Sisu:
- "Poeet rändas"
- "Pooles vardas"
- "Adagio"
- "Igatsus"
- "Hilineja"
- "Koolibri"
- "Illusioon"
- "Scherzo"
- "Näkineiu"
- "Mustlanna"
- "Ootel"
- "Üksindus"
- "Henrik Visnapuule mõeldes"
- "Millal?"
- "Mesilane"
- "Foorum"
- "Kaaren"
- "Nimetu"
- "Panteon"
- "Tobe lugu"
- "Jaapanlikku"
- "Robaiyat"
- "Buddha"
- "Anathema"
- "Eile-täna-homme"
- "Ecce homo"
- "Vaakum"
- "Tundmatu"
- "Tornid"
- "Liivaliitene"
- "Karavan"
- "Pommid"
- "Cumulus Nimbus"
- "Ründajad"
- "Triumf"
- "Tänapäev"
- "Finita"
- "Neetud"
- "Mustad luiged"
- "Muumiate laevad"
- "Ratsanik ja hobune"
- "Vanitas"
MINU tulek ja minek MINU jälgi täis rajad MINU hingust täis majad ja aastaajad MINU tulek ja minek viiv RUUMIS ja AJAS
Eda Ahi on tundliku keelekasutusega ja enamasti rütmilis-riimilist luulet kirjutav luuletaja ja tõlkija. Ta on saanud oma loomingu eest Betti Alveri kirjandusauhinna, Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna ja 2018. aastal ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. „Maailma avastamine” on Eda Ahi kuues luulekogu, mis püüab näidata üht võimalikku emadusekogemust. Krossilt laenatud pealkirjaga kogu räägib tavapärasest retkest, mille jooksul üks inimene avastab muutunud maailma eufooria, ahastuse, väikeste rõõmude ja suure pidetuse saatel. Luulekogu koosneb 49 tekstist, mille hulgas on nii luuletuse mõõtu välja andvaid tekste kui ka lühikesi mänglevamaid salme ja argipäevakilde.
Sisukord:
- Monelle'i sõnad
- Monelle'i õed:
- Egoist
- Ihar
- Perversne
- Petetu
- Metsaline
- Ustav
- Pühendatu
- Unistaja
- Armu leidnu
- Tundetu
- Ohverdatu
- Monelle:
- Tema ilmumisest
- Tema elust
- Tema põgenemisest
- Tema kannatusest
- Tema kuningriigist
- Tema ülestõusmisest
"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.
Härra Hüplik armastab proua Hõbekest. Proua Hõbeke armastab kilpkonn Alfiet. Vahel tahaks härra Hüplik ise kilpkonn olla. Ühel päeval leiab mees läbi ime ja tänu kapsale tee proua Hõbekese südamesse …
Roald Dahlile omase huumoriga puudutab raamat suuri tundeid: üksindus ja teineteise leidmise rõõm. Suurepärased illustratsioonid toetavad teksti. „Nokk Plikk“ on kerge ja lustakas lugemine.
Aastal 2001 ilmunud „Normaalsuse etalon“ kandideeris Kultuurkapitali luuleauhinnale. Tuntud on Morti piktograafilised, kõikvõimalike anumate kujulised luuletused.