Näitekirjandus
Siin majas on muidu ilus valgus,
aga langeb kuidagi valesti.
(näidendist „Valguse põik”)
Äsja ilmus kirjastuselt SE&JS Paul-Eerik Rummo draamatekstide valikkogu „Kogutud mänge”. Töökeeli öelduna: sajandi suurkogu. Seda avades me justkui kuuleksime klassiku häält. 624-leheküljelisest raamatust leiate enamiku P.-E. Rummo näidendeid, kuuldemängu ja filmistsenaariumi. Raamatut „Kogutud mänge” võib võtta kui järge või teist köidet Paul-Eerik Rummo luuleraamatule „Kogutud luule” (kirjastus SE&JS, 2005). „Minu dramaturgiliste mängude tekkeimpulsid on olnud needsamad, mis luuletustelgi,” kirjutab P.-E.R. saatesõnas.
„„Tuhkatriinumänguga” alustas Paul-Eerik üht teekonda, mis viis teda järgmisse sihtpunkti, järgmisse peatusse, mille nimi on „Saatja aadress”. Ja siin kaob ära žanrivahe. Pole enam oluline, kas sõnumi toob luuletus või näidend. Kas „Saatja aadress” või „Fuuga halvasti tempereeritud kohvrivirnale”, kas „Valguse põik” või „L-hunt”.” – – Viivi Luik raamatu järelsõnas.
Sisaldab näidendeid:
- Isa
- Preili Julie
- Mäng tulega
- Gustav Vasa
- Erik XIV
- Surmatants
- Unenäomäng
- Kummitussonaat
- Pelikan
Sisukord:
Kuningas John
Kuningas Richard Teine
Kuningas Henry Neljas I osa
Kuningas Henry Neljas II osa
Kuningas Henry Viies
Kuue luulekogu ja mitmete proosateoste autori neljateistkümnes raamat on pooleldi näidend, pooleldi romaan, milles tegelasteks Catilina, Cicero, Cethegus, Manlius, Crassus, Fabia, Lucius, Sempronia, Clodius jt.
Ajaloolase ja ajakirjaniku dramatiseeritud nägemus Läti Henrikust, "Liivimaa kroonika" autorist, kes jutustab oma versiooni Eesti alade kristianiseerimisest ja kohtub virtuaalses plaanis mitmesuguste kõrvaltegelastega.
Dante Alighieri (1265-1321) „Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.
„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. „Jumaliku komöödia” teine raamat „Purgatoorium” esitab hingede puhastumise tüpoloogia ning jutustab Dante ja Vergiliuse kohtumisest tähelepanuväärsete isikutega tõusul purgatooriumi mäele, kus Dante valmistub oma noorpõlvearmastuse Beatrice suunamisel teekonnaks paradiisi.
Romaan/näidend "Keelatud uks" räägib ühe kõrgseltskonna maskeraadipeost, kus juhtub nii mõndagi naljakat ja veidrat. Alates maskidest, mis kujutavad reaalselt elanud inimesi ja nende tegemisi kuni tänapäeva inimeste ja nende probleemideni välja!
Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval.
Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.
Sisaldab näidendeid:
- - Tipp ja Täpp külvavad komme
- - Tipp ja Täpp teevad sporti
- - Trips, Traps, Trulli lood
- - Buratino lendab kuule
- - Uskumatu lugu
- - Naljakas pomm
- - Nõgesed ja kapsad
Sisaldab näidendeid
- Sõnadeta vaatemäng I
- Krappi viimane lint
- Õnnelikud päevad
Juudi päritolu vene kirjaniku tuntumate teoste kogumik, mis koosneb teostest "Ratsaarmee" (Конармия; 1926), kus ta kujutab lühijuttude vormis ausalt Sergei Budjonnõi 1. Ratsaarmees reporterina teenides nähtut;
"Odessa lood" (Одесские рассказы; 1931), mis on novellivalimik humoorikatest odessalaste juhtumistest;
"Novellid", mis sisaldab autori 8 erinevat novelli ning "Maria", mis on näidend kaheksas pildis.
Raamatu lõpus on peatükk "Kommentaare ja märkusi". Autor Isaak Babel mõisteti surma süüdistatuna nõukogudevastases vandenõulises terroristlikus tegevuses ja spionaažis.
Tegevus toimub Kalinovi linnas, Volga kaldal, suvel. Aleksandr Ostrovski draama keskseks kujuks on kaupmehelese Kabanova minia Katariina, kel jätkub julgust astuda välja perekonnas valitseva despootia ning esiisade-aegsete kommete vastu. Leidmata aga väljapääsu niihästi välisest umbsest õhkkonnast kui ka oma sisemiste vastuolude ummikust, sööstab Katariina Volgasse.
Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).
Sisu:
- Äike
- Mets
- Lumivalgeke
- Kaasavaratu
Kuulsaima inglise nüüdisdramaturgi Peter Shafferi sulest on ilmunud hulk suure ülemaailmse publikumenuga näidendeid. Nende kõrge kirjanduslik tase teeb nad ka laiale lugejaskonnale huvipakkuvateks. „Musta komöödia“ (1965) tõi Tallinna Draamateatri peanäitejuhiks saamisel oma esiklavastusena välja Voldemar Panso. Sügavat psühholoogilist draamat „Amadeus“ (1979, esiettekanne Eestis 1989) võime Draamateatris Kalju Komissarovi haaravas, pingerohkes lavastuses nautida praegugi. Mõlemat näidendit seob veel seegi, et neil on sama tõlkija.
„Antigone“ on üks mõjuvaimaid ja läbi aegade suurimat huvi pakkunud antiiktragöödiaid. Näidendi tegevus algab siis, kui vennad Eteokles ja Polyneikes on tapnud teineteist lahingus võimu pärast ja uus valitseja Kreon käsib esimese kui linna kaitsja matta austusavalduste saatel, teise aga jätta matmata. Nende õde Antigone otsustab Kreoni keelust hoolimata matta ka Polyneikese. Konfliktis on ühelt poolt vastamisi võim, kirjutatud seadused ja patriotism ning teiselt poolt vennaarmastus, tunded ja kirjutamata seadused. Traagiline vastasseis toob lõpuks hukku mõlemale poolele.
XVIII sajandi teisest poolest alates on „Antigone“ olnud üks enim loetud, tõlgitud, etendatud ja adapteeritud tekste Antiik-Kreeka kirjanduspärandist. Ka Eesti teatrites on seda mugandatud kujul korduvalt mängitud. 27. aprillil 2024 esietendub näidend Vanemuise teatris Priit Strandbergi lavastuses esimest korda otse vanakreeka keelest tõlgituna.
Tõlge on varustatud tõlkija Anne Lille kommentaaridega ja raamatu lõpust leiab ka põhjaliku saatesõna, kus on lähemalt juttu autori elust, loomingust ja antiikteatrist laiemalt ning selgitatud teksti puudutavat mütoloogilist, lavastuslikku ja teatriloolist tausta.
Raamat koondab väljapaistva saksa kirjaniku, Suure Prantsuse revolutsiooni ideede kuulutaja ja eepilise ning dokumentaaldraama pioneeri Georg Büchneri (1813-1837) loomingu põhiosa: draamad "Dantoni surm" ja "Woyzeck" ning novellifragmendi "Lenz".
Kogumikku on võetud järmised näidendid:
Vladimir Beekman "Hunditubakad"
Ardi Liives "Tormihoiatus"
Kersti Merilaas "Kaks viimast rida"
Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"
Jüri Tuulik "Hübriidgloobus"
Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist
Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment
Dante Alighieri (1265–1321) „Paradiis” on „Jumaliku komöödia” (u 1307/8–1320) kolmas ning ühtlasi viimane osa.
„Jumaliku komöödia” kolmandas raamatus „Paradiis” kohtub Dante-tegelane õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb. Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernard’i eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi „valemisse” ning Jumala ja inimese suhte saladusse.
„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.
Oratoorium üheteistkümnes laulus. Sisaldab laule:
- Laul platvormist
- Laul laagrist
- Laul kiigest
- Laul ellujäämise võimalikkusest
- Laul Lili Tofleri surmast
- Laul unteršaarfüürer Starkist
- Laul mustast seinast
- Laul fenoolist
- Laul punkriblokist
- Laul tsüklon B-st
- Laul lõõmavaist ahjudest
Tänapäeva silmapaistva leedu luuletaja Justinas Marcinkeviciuse draamapoeemi peategelasteks on kuulus leedu arhitekt, Vilniuse katedraali looja Laurynas Stuoka. Keskse probleemina käsitleb autor kunstniku ja ajastu, kunsti ja rahva suhteid.
Draama tegevus toimub Vilniuses aastail 1782-1794.
Ajalooline tetraloogia koosnes kolmest tragöödiast ja ühest saatürmängust. Jüri Kaldmaa "Kolmainsuse" puhul oleks tragöödiateks "Surnud liblikate tants", "Delirium tremens", "Askeet ja Libu" ning saatürmänguks "Kolmkõla(d)", mis peab leevendama kolmest esimesest tingitud ängistust ja masendust.
Tegelased:
Arbenin, Jevgeni Aleksandrovitš
Niina, tema naine
Vürst Zvezditš
Paruness Strahl
Kazarin, Afanassi Pavlovitš
Mask
Ametnik
Mängijad
Külalised
Teenrid ja naisteenijad
Näidend 2 vaatuses.
Väljavõte näidendi retsensioonist:
"... potentsiaalselt parim sõjanäidend meie vahetust tänapäevast... Ükski teine praegune näidend ei vahendaks järgmise sajandi inimestele nii selget ettekujutust sellest, mida suur hulk ameeriklasi 1960-ndate aastate lõpul seoses sõjaga tundis."
Sisukord:
- Esimene viinapõletaja
- Pimeduse võim
- Hariduse vili
- Elav laip
- Ja pimeduses paistab valgus
- Temast see kõik tuleb