Näitekirjandus

Neljavaatuselise näidendi tegelasteks on väikekäsitöölised, pätid, öömajapidaja oma sugulastega ning hulk teisi. Tegevuspaigaks troostitu keldrikorrus.

Edmond Rostandi heroiline värsskomöödia viies vaatuses. «Cyrano de Bergerac’i» nimikangelane on ajalooline isik, kelle üldistest tüübijoontest ja eluloo põhimomentidest on näidendis enam-vähem kinni peetud.

Kuulsaima inglise nüüdisdramaturgi Peter Shafferi sulest on ilmunud hulk suure ülemaailmse publikumenuga näidendeid. Nende kõrge kirjanduslik tase teeb nad ka laiale lugejaskonnale huvipakkuvateks. „Musta komöödia“ (1965) tõi Tallinna Draamateatri peanäitejuhiks saamisel oma esiklavastusena välja Voldemar Panso. Sügavat psühholoogilist draamat „Amadeus“ (1979, esiettekanne Eestis 1989) võime Draamateatris Kalju Komissarovi haaravas, pingerohkes lavastuses nautida praegugi. Mõlemat näidendit seob veel seegi, et neil on sama tõlkija.

 

Oscar Wilde’i ühevaatuseline tragöödia „Salomé“ ilmus esmalt 1893. aastal Pariisis ja prantsuse keeles, pärast tõlkis autor selle ise inglise keelde. Sada aastat hiljem etendus „Salomé“ Vanemuises ja selle tarvis tegi lavastaja Linnar Priimägi uue tõlke just inglise keelest.

Nüüd ilmub see viimistletult ja näidendi ingliskeelset esitrükki kaunistanud Aubrey Beardsley illustratsioonidega ka raamatuna.

Järelsõnas vaatleb tõlkija Wilde’i teed dekadentliku estetismi, tema pärisesteetika juurde, mis ilmneb kõige selgemini autori tähtteostes: essees „Valetamise kiituseks“, romaanis „Dorian Gray portree“ ja näidendis „Salomé“.

„Pikk päevatee kaob öösse“ põhineb suuresti Eugene O’Neilli enda perekonnalool. Selles näidendis püüdis ta oma sõnade järgi väljendada sügavat kaastunnet, mõistmist ja andestust nii oma perekonnale kui ka iseendale.

Vana-kreeka tragöödia Oidipusest, kes vastavalt ennustusele tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi ta püüab ennustust vältida.

Oma "Orleani neitsi" lõi Schiller Napoleoni sissetungi aegu Saksamaale. Jeanne d'Arc'i loos nägi ta nii-öelda eeskuju võitluseks välisvaenlase vastu ja püüdis äratada rahvuslikku iseteadvust.See naiivne romantiline kurbmäng on tõeline ülemlaul lihtrahva patriootilisusele, kuna talutüdruk Domremy'st mõistis paremini kui ülikud, mis teha. Ajaloolise ainega on Schiller talitanud oma äranägemise järgi, lisades niigi keskaegsele legendaarset ja müstilist, lastes konfliktil tekkida Johannas endas ja ära jättes ka ta hukkamise. Seetõttu ei kujune tragöödia masendavaks süüdistuseks ei tahtejõuetu valitseja ega katoliku kiriku vastu, kes vabastaja nii kergel käel vaenlase meeleheaks ohverdasid, vaid kõlab pigem optimistliku üleskutsena võitlusele.

Sisukord:
Kuningas John
Kuningas Richard Teine
Kuningas Henry Neljas I osa
Kuningas Henry Neljas II osa
Kuningas Henry Viies

Juhan Smuuli esimene näidend neljas vaatuses vaimukate ja eluliste karakterite ning inimlike probleemidega.

Jean Genet' näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse.

“Toatüdrukud” põhineb tõestisündinud lool, mil 1930ndate Prantsusmaal toatüdrukud oma tööandja mõrvasid. Autorit huvitab, kuidas mõrva plaaniti ja kust solvatud inimene selle meelekindluse võtab.

“Palkon” ehk rõdu asub nimetu linnas, mis kogeb tänavatel revolutsioonilist ülestõusu. Suurem osa tegevusest leiab aset uhkes bordellis, mis toimib väljaspool ohustatud režiimi mikrokosmosena.

Statistika järgi on "Preili Julie" kirjaniku draamadest kogu maailmas kõige rohkem mängitav, Rootsis on selle põhjal tehtud film (mille eest Alf Sjöberg sai peaauhinna Cannes'i festivalil 1951), ballett (mis tõi koreograaf Birgit Cullbergi moodsale balletile rahvusvahelise tunnustuse), TV-lavastus ja kuuldemäng.

Ajalooline tetraloogia koosnes kolmest tragöödiast ja ühest saatürmängust. Jüri Kaldmaa "Kolmainsuse" puhul oleks tragöödiateks "Surnud liblikate tants", "Delirium tremens", "Askeet ja Libu" ning saatürmänguks "Kolmkõla(d)", mis peab leevendama kolmest esimesest tingitud ängistust ja masendust.

Soome kirjandusklassiku Aleksis Kivi (1834-1872) esikteos, 1859. aastal kirjutatud ja 1860. aastal Soome Kirjanduse Seltsi auhinna saanud näidend, mis žürii nõuannete kohaselt ümbertöötatuna ilmus esmakordselt 1864. aastal. Näidendi esietendus toimus Soome Teatris 1885. aastal, eesti laval – Draamateatris – esietendus "Kullervo" 1985. aastal. Esialgu kange Kullervo läheb vennaviha tõttu orjaks, tapab oma armukese, võrgutab õe ja sööstab mõõga alla. Rahutu nooruk külvab enda ümber vihkamist ja hävingut ning loob samal ajal oma elust kirgliku ja kurva loo.

Näidendi tegelasteks on abikäitise direktor, pearaamatupidaja ja ametnikud. Tegevus toimub abikäitise kontoris.

Näidend kolmes vaatuses. Näidendi tegevus toimub enne Esimest maailmasõda Laiksaare talus.

Sisaldab näidendeid:

• - Tipp ja Täpp külvavad komme
• - Tipp ja Täpp teevad sporti
• - Trips, Traps, Trulli lood
• - Buratino lendab kuule
• - Uskumatu lugu
• - Naljakas pomm
• - Nõgesed ja kapsad

Näidendikogumik Ants Kõivult, mis sisaldab võrukeelseid näidendeid, sealhulgas näitemängu "Perändüs", mis kujutab elu sõjaeelses külas.

Tänapäeva silmapaistva leedu luuletaja Justinas Marcinkeviciuse draamapoeemi peategelasteks on kuulus leedu arhitekt, Vilniuse katedraali looja Laurynas Stuoka. Keskse probleemina käsitleb autor kunstniku ja ajastu, kunsti ja rahva suhteid.

Draama tegevus toimub Vilniuses aastail 1782-1794.

Näidend 2 vaatuses.

Väljavõte näidendi retsensioonist:
"... potentsiaalselt parim sõjanäidend meie vahetust tänapäevast... Ükski teine praegune näidend ei vahendaks järgmise sajandi inimestele nii selget ettekujutust sellest, mida suur hulk ameeriklasi 1960-ndate aastate lõpul seoses sõjaga tundis."

Kuuldemäng. Vaimukas kirjeldus kevadpäevast Walesi rannikulinnas.

Andres Särev Särevi dramatiseering 5 vaatuses 10 pildis A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osa järgi.

Raamatus on eesti esimene postmodernistlik romaan "Mõrv hotellis" ning näidend "Phaethon, Päikese poeg".

Näiden neljas vaatuses. Kui Canterbury peapiiskop sureb, sunnib Henry II oma seltsilist Thomas Becketit tema asemele. Becket ütleb oma kuningale: "Kui minust saab peapiiskop, lakkan ma olemast sinu sõber." Becekt, kes koos Henry II oli võidelnud kiriku eest riigi hüvanguks, tundis nüüd vastutust Jumala au ees. Konflikt oli paratamatu.

Oratoorium üheteistkümnes laulus. Sisaldab laule:

• Laul platvormist
• Laul laagrist
• Laul kiigest
• Laul ellujäämise võimalikkusest
• Laul Lili Tofleri surmast
• Laul unteršaarfüürer Starkist
• Laul mustast seinast
• Laul fenoolist
• Laul punkriblokist
• Laul tsüklon B-st
• Laul lõõmavaist ahjudest

Sisaldab näidendeid

• Sõnadeta vaatemäng I
• Krappi viimane lint
• Õnnelikud päevad

Luuletaja Paul-Eerik Rummo poeetiline näidend "Tuhkatriinumäng" võtab värvikas teatraalses vormis kokku autori põlvkonna elu- ja tõeotsingute ängistuse, vürtsitades seda absurdihuumori ja iroonilise optimismiga. Näidend toetas uue laadi läbimurdu eesti teatris ja eesti dramaturgia läbimurdu maailmalavadel.

Juudi päritolu vene kirjaniku tuntumate teoste kogumik, mis koosneb teostest "Ratsaarmee" (Конармия; 1926), kus ta kujutab lühijuttude vormis ausalt Sergei Budjonnõi 1. Ratsaarmees reporterina teenides nähtut;

"Odessa lood" (Одесские рассказы; 1931), mis on novellivalimik humoorikatest odessalaste juhtumistest;

"Novellid", mis sisaldab autori 8 erinevat novelli ning "Maria", mis on näidend kaheksas pildis.

Raamatu lõpus on peatükk "Kommentaare ja märkusi". Autor Isaak Babel mõisteti surma süüdistatuna nõukogudevastases vandenõulises terroristlikus tegevuses ja spionaažis.

Ajaloolase ja ajakirjaniku dramatiseeritud nägemus Läti Henrikust, "Liivimaa kroonika" autorist, kes jutustab oma versiooni Eesti alade kristianiseerimisest ja kohtub virtuaalses plaanis mitmesuguste kõrvaltegelastega.

Dante Alighieri (1265-1321) „Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.

„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. „Jumaliku komöödia” teine raamat „Purgatoorium” esitab hingede puhastumise tüpoloogia ning jutustab Dante ja Vergiliuse kohtumisest tähelepanuväärsete isikutega tõusul purgatooriumi mäele, kus Dante valmistub oma noorpõlvearmastuse Beatrice suunamisel teekonnaks paradiisi.

Dante Alighieri (1265–1321) „Paradiis” on „Jumaliku komöödia” (u 1307/8–1320) kolmas ning ühtlasi viimane osa.

„Jumaliku komöödia” kolmandas raamatus „Paradiis” kohtub Dante-tegelane õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb. Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernard’i eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi „valemisse” ning Jumala ja inimese suhte saladusse.

„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.

Artklikogumik "teater | tekstid. Eesti näitekirjanduse 20 aastat" on mõtteline jätk raamatule "Eesti dramaturgia 10 aastat" (2005). Kui varasem käsitles isikuportreede kaudu olulisemaid näitekirjanikke ning nende loomingut, siis uus kogumik vaatleb laiemat perioodi ning läheneb Eestis teatrilavale kirjutatud teksidele temaatilise vaatenurga alt. Raamat annab hea tausta nii teatrihuvilisele kui on sobiv lugemismaterjal ka kooliõpilastele.

Kogumik sisaldab 20 aasta jooksul Eestis lavale jõudnud algupäraste näidendite loetelu, nimekirja preemiatest ja Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluste auhinnatöödest ning nimeregistrit.

Sisukord:
Luule Epner, "Teoreetilisi vaateid nüüdisdramaturgiale: autorid, praktikad, strateegiad"
Riina Oruaas, "Tekstitehnikate muutumine postdramaatilise teatri ja performatiivsuse esteetika suunas"
Margit Tõnson, "Raha pärast. Teleteater, telefilm ja uus dramaturgia. Hierarhiad ja edenemised"
Ene Paaver, "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua"
Meelis Oidsalu, "Komöödiavõte ühiskonnakriitikana"
Madis Kolk, "Lavastajadramaturgiast autoriteatrini"
Sven Karja, "Deemant ja Dungal. Dramaatiline etüüd ühes osas"

Kogumikku on võetud järmised näidendid:

Vladimir Beekman "Hunditubakad"

Ardi Liives "Tormihoiatus"

Kersti Merilaas "Kaks viimast rida"

Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"

Jüri Tuulik "Hübriidgloobus"

Sisukord:

• Esimene viinapõletaja
• Pimeduse võim
• Hariduse vili
• Elav laip
• Ja pimeduses paistab valgus
• Temast see kõik tuleb

"Salakavaluses ja armastuses" ründab Schiller ägedalt absolutismi ja seisusevahesid, kõrgema seltskonna jõudeelust tulenevat moraalilagedust ja ta pillamishimu, mille rahuldajaks on rahvas - oma higi ja vere hinnaga. See on Schilleri ainuke draama, mille aine on võetud kaasaegsest tegelikkusest, rünnak ise aga, kuigi paatoslik, on sütitavalt jõuline ja julge nagu ei üheski teises autori lavateoses.

Tolleaegne noorus suhtus sellesse kodanlikku kurbmängu vaimustusega ja teos sai peagi populaarseks. Meile ei paku ta huvi mitte ainult ajaloolisest aspektist. Kuni maailm veel paigutigi jaguneb kahte klassi - rikkad ja vaesed ehk valitsevad ja valitsetavad, jääb draama põhiliselt aktuaalseks, hoolimata mõnest igandlikust seisukohast, mis on tingitud omaaegseist usulistest eelarvamustest. Ennekõike aga köidab see lavateos kahe noore tragöödiana.

Molière sädelev komöödia "Naiste kool" viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride "esiema" Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle "teooria" naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab.

Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki "mässuline" oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks.

Schilleri esikdraama "Röövlid" kajastab autori protestitunnet ülekohtuse ühiskonnakorra vastu. Peategelane asub, relv käes, omal käel õiglust teostama, kuid pettub oma kavatsustes, sest ta abimehed, röövlid, on kurjategijad ega tegutse sotsiaalsete kättemaksjatena.

Oma "Orleans'i neitsi" lõi Friedrich Schiller Napoleoni sissetungi aegu Saksamaale. Jeanne d'Arc'i loos nägi ta nii-öelda eeskuju võitluseks välisvaenlase vastu ja püüdis äratada rahvuslikku iseteadvust.

See naiivne romantiline kurbmäng on tõeline ülemlaul lihtrahva patriootilisusele, kuna talutüdruk Domremy'st mõistis paremini kui ülikud, mis teha. Ajaloolise ainega on Schiller talitanud oma äranägemise järgi, lisades niigi keskaegsele legendaarset ja müstilist, lastes konfliktil tekkida Johannas endas ja ära jättes ka ta hukkamise.

Näidendid, kuuldemängud, monoloogid.

Sisukord:
NÄIDENDID
- Pulmad Abruka moodi 
- Hübriidgloobus 
- Anderson 

KUULDEMÄNGUD 
- Kahekesi kulliga 
- Luigetapja 
- Viimased kotkad 
- Hirvesarvetuba 
- Kolm päeva Kreekas 
- Margit ja Maria 
- Sajandi lõpp 
- Oktoober, kastanid kukuvad katusele 
- Hõbepaju 
- Tuulepealsel rannikualal 
- Linnusita 

MONOLOOGID 
- Tisainer 
- Õhtu suurmeestega 
- Vastu lõugu 
- Kui otsast alata 
- Benjamin Üleaiakargaja, tüürimees 
- Sõber Jaagup! Tervitus! 
- Kena keik! 
- Patsiilius 
- Timmu Lakaluuk, tüürmeister

Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment

Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist