Rangesse inglise pansioni tuleb teisi hämmastav Victoria Raven. Ta koob prohvetlikult saatusekangast kolmele ilusale endaga rahulolevale sõbratarile. Igaühele neist ennustab ta suurt tulevikku: Jessist saab kuulus kunstnik, Gwynnethist tippmodell, Catriona saavutab fantastilist edu ja õnne südamevalu hinnaga. Ent ennustus ütleb ka, et nad kohtuvad uuesti 20 aasta pärast ja siis üht nendest enam ei ole. Kakskümmend aastat hiljem on suurem osa Victoria ennustusi täitunud. Kooliõed on sädelevas luksuse- ja võimumaailmas saavutanud kõike, mida rikkus saab anda ning kirg pakkuda. Nüüd, mil need vaprad, ent haavatava südamega naised ootavad kardetud taaskohtumist, jõuavad nad arusaamisele, et kõigel on oma hind ja kogu maailma raha ja iluga pole võimalik osta armastust.

1771. aastal püsib Põhja-Carolina koloonias habras tasakaal, kus ühel vaekausil on rikas koloniaalaristokraatia, teisel sisemaa vaesed uusasukad. Nende kahe rahvakihi vahel seisab aumees, ent nüüd juba ka varakas mees Jamie Fraser. Armsalt Šotimaalt väljasaadetuna on ta siin saanud lõpuks maad, mida on alati ihaldanud. Tema kõrval on ebatavaline teekaaslane, oma ajast ja kohast väljakistud naine Claire, kellel lasub õnnistuse, kuid paraku ka raske koormana imetabane võime teada, mida toob tulevik. Varem on säärane teadmine tõuganud Jamie ja Claire'i ohtudesse, ent aidanud neil ühtlasi pääseda. Nüüd võib see saada vilkuvaks tõrvikuks, mis valgustab neile teed läbi eelseisvate ohtlike aastate, või süüdata tulekahju, mis põletab tuhaks kogu nende ühise elu. "Leegitsev rist" on ühtaegu südantliigutav ja põnev, ajalootruu ja põletavalt kirglik.

Theodor Fontane (1819-1898) romaanides on huvikeskmes harilikult naistegelane, "Krahv Petöfys" seevastu meessoo esindaja. Laitmatu käitumisega šarmantne krahv Adam - vanapoiss - on täitnud oma elu teatrietendusi jälgides ja kunstigaleriisid külastades, kannatab aga üksinduse pärast. Seitsmekümneaastasena teeb ta katse elutühjust täita ja abiellub noore võluva näitlejatari Franziskaga.

Tema nimi oli Alex Wolff. Tema koodnimi oli Sfinks. Tema ülesandeks oli saata teateid Rommeli üha edasitungivale armeele – teateid, mis avaksid Kairo väravad ja aitaksid saavutada võidu kogu sõjas. Kogu Kairos oli vaid kaks inimest, kes võinuksid peatada selle andeka, nägusa, julge ja julma natsist meisterspiooni tegevuse. Üks neist oli inglise ohvitser, kellel ei olnud viimasel ajal just eriti vedanud ning keda keegi ei suvatsenud tõsiselt kuulata. Teine oli ilus noor juuditar, keda ohvitser veenis saama seksuaalseks lõksuks spioonile... See oli aga lõks, millesse ta ka ise hõlpsasti võis sattuda...