Tooted

Inimesena oli Adele Reindorff sirgjooneline. Ta on kasvanud ja arenenud koos oma ajaga, koos teda ümbritseva ajaga, sest ta on alati elanud avara südamega ja käinud oma kunstnikuteed lahtiste silmadega.

Sisu:

• "Tasuja"
• "Villu võitlused"
• "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"

Romantilise noorsoojutustuse "Tasuja" tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele. See on üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme.

“Villu võitlused” on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. aastal. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.

“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.

Nobeli preemiad on maailmas jätkuvalt kuulsaimad. Neid antakse saavutuste eest, millest on inimkonnale kõige enam tulu. Alfred Nobeli elu oli materiaalselt piisavalt kindlustatud, et nautida kõiki hüvesid. Teda tunnustati teenitult, pärjati mitmete tiitlitega, tema kuulsus levis kogu maailmas juba ta eluajal. Aga Nobeli saatis geniaalse inimese üksildus ja võimetus leida endale võrdväärset partnerit, elukaaslast. Teda vaevas kartus elusalt maetud saada. Ta oli haavatav ja labiilne. Ometi sümboliseeris dünamiidi-kuningas paljudele kaasaegsetele surma ja õudust. Nobeli toonaste kirjade kaudu avanevad veel mitmedki suurmehe ootamatud tahud.

Andrei Jegorovi maastikumaalid on rahulikud, elurõõmsad, päikesepaistelised.

Tõlgitud vene keelest. - Osa teksti vene keeles 

Uhke perekond. David Oliver unistab päevast, mil ta avaneb võimalus kätte maksta aristokraadist naabrile lord Framptonile, kes on teda hinge põhjani solvanud.

Isepäine tütar. Ilus ja särtsakas Laura Oliver armub endisse itaalia sõjavangi Giovannisse, kes töötab nüüd lihtsa kokana. Snoobist isa vastuseisu ja raevu trotsides põgeneb Laura kallimaga Londonisse.

Valguskiir pimeduses. Suurlinn, kuhu Giovanni ja Laura jõuavad, ei ole veel toibunud Teise maailmasõja traumast. Meeleheitlikku olukorda sattunud noored saavad loota ainult oma armastusele ja unistusele avada enda restoran.

Olgu juttu Cotswoldsi talu põldudest või Londoni kalaturgudest, kõrgklassi ballisaalidest või trööstitutest rentslitest – ennekõike räägib see raamat eelarvamustest ja pürgimustest, võimust ja kirest ning kahe noore inimese püüdlusest viia kõigi takistuste kiuste ellu oma ühine unistus.

See on eelkõige lugu kahest lapsepõlvesõbrast, kes kasvasid unistusega arstiks saada, kuid ka nende kursusekaaslastest Harvardi ülikoolis, nende hilisematest kolleegidest. Rohkemal või vähemal määral on kõigi nende otsuseid mõjutanud isiklik elu, kunagi kogetu. Barney oli sunnitud pealt nägema, kuidas arstiteadus osutus võimetuks päästma tema isa elu, ning otsustab pühenduda teiste inimeste aitamisele. Tema parim sõber Laura jätkab arstist isa elutööd. Bennett, hiilgav mustanahaline meedik, peab ühel kriitilisel hetkel riskima kõige saavutatu ja paljutõotava tulevikuga. Seth, kes on olnud tunnistajaks oma venna traagikale, suudab siiski lõpuks lapsepõlve painetest vabaneda. Segal on oma panoraamses raamatus paeluvalt põiminud arstiteaduse probleemid ja inimsaatused.

Raamatus on rohkesti elavat, konkreetset materjali, mis illustreerib kujukalt inimkultuuri arengukäiku. Erilist huvi pakuvad loomulikult autori enda isiklikud etnograafilised tähelepanekud, kuid ka teiste etnograafide uurimustest võetud materjalid annavad palju uut. Kogu faktilise materjaliga tahab autor näidata üht: inimese loovate jõudude rikkust ja mitmekesisust, kõigi maade ja aegade inimeste tööarmastust ning leidlikkust, kõigi rahvaste osavõttu maailma kultuuri loomisest. Raamat õpetab austama kõiki rahvaid, sõltumata sellest, millisel arengutasemel nad asuvad, austama nende tööd ja loomingut.

Raamat Jansen, Augustist (1881-1957), eesti maalikunstnikust ja kunstipedagoogist. Sisaldab portreesid ja maastikumaale. Tegemist on kunstialbumi/monograafiaga.

Ricardo Güiraldes (1886-1927) alustas oma kirjanikuteed poeedina, kuulsuse tõida talle aga romaanid. Sügavast armastusest oma maa ja rahva vastu on kantud kirjaniku silmapaistvam romaan "Don Segundo Sombra", mida võib pidada omamoodi ülistuslauluks Argentiina loodusele, tema lihtsatele inimestele ja nende igapäevastele raskele tööle. Romaani süzee ei ole keeruline: lugu noorukist, kes põgeneb oma kitsarinnaliste tädide ängistavast kodust ning töötab ja rändab viis aastat vana gautśo Segundo Sombraga Argentiina pampas.

Fotoalbum Eesti balletist

Heliloojad ja muusikud avavad aknaid meie argireaalsusest eraldi elava Muusika juurde. Ja muusika on nende jaoks tõepoolest suure algustähega suur ja imetabane maailm. Fotograaf püüab pikendada hetke, tabada emotsiooni, vaadata portreteeritava mõtetesse.Fotokunstnik Kaupo Kikkas on jäädvustanud eesti muusika loojaid ligi 20 aastat ja aeg on esimeseks senise elutöö kokkuvõtteks. Ajakirjanik Neeme Raud kõneles muusikutega Muusikast, uurides, kuidas nemad näevad ja tunnetavad müstilist ja imelist helide maailma.Koostöös valmis esinduslik fotoalbum, mis tutvustab uhkusega meile ja maailmale eesti kultuuriloo üht võimsamat peatükki, eesti muusikat, ja selle kirjutajaid – eesti heliloojaid ja muusikuid.Nagu maestro Neeme Järvi on öelnud: "Mis on veel parem Eesti tutvustus kui meie oma eesti muusika ning meie suurepärased heliloojad ja muusikud! See on parim viis, kuidas tutvustada üht väikest riiki maailmas!""Heliga võib tappa, heliga võib elustada, heli võib terveks teha, mida inimene nii kergesti pidevalt lõhub." – Arvo Pärt"Fotol ei ole kunagi tõde, vaid hetk. Fotograafi ülesanne on leida kaameraga just see silmapilk, milles on midagi suuremat. Samas oleks äärmiselt ebaaus mõelda, et üks sajandik- või tuhandiksekund suudab tabada tervet inimhinge või isiksust – ei, see ei ole võimalik. Aga võimalik on tabada moment, mil saab tegelikuks see vahe, mis on pildil ja pildil, aga ka hetkel ja hetkel. Kui korraks tekib paus, korraks väheneb kaamera ees olija pingsus, tuleb väike ohe, pudeneb eest metafüüsiline mask ning inimene on hoopis rohkem tema ise. Nende hetkede tabamine on alati kõige suurem unistus." – Kaupo Kikkas

Teos annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialaks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.

Käesolev raamat jälgib eesti teatrilugu (täpsemalt: sõnalavastusteatri arengut) 20. sajandi kolmanda ja neljanda kümnendi vältel, s.o kodanliku riigi päevil. Toetudes keeruka ja vastuolulise ajajärgu teatriloomingu uurimisel leninlikule õpetusele kahest kultuurist igas rahvuslikus kultuuris, huvitub tänapäeva teatriloolane eeskätt muidugi selle kunstipärandi eesrindlikust, väärtuslikust osast, demokraatliku ja sotsiaalse kultuuri elementidest, milleta poleks saanud rajama hakata eesti nõukogude teatrikultuuri.

Nelikümmend aastat on möödunud ajast, mil Eesti vabaduse eest võitlevad eesti sõdurid pidid maha panema relvad, olles võidelnud oma rahva ja inimsoo õiguste eest. Neist mitteolenevatel põhjustel ei õnnestunud neil hoida meie kodumaast eemal vaenlast, kes ainult üheaastase okupatsiooni vältel oli hävitanud peaaegu ühe kümnendiku meie rahvast ning nüüd ähvardab tervet maailma viia tagasi orjapõlve. Aastasadade jooksul olid balti parunid oma ülbusega tekitanud Eestis viha sakslaste vastu ning poleks olnud mõeldav, et eestlane oleks ühinenud saksa sõduriga Teises maailmasõjas, kui vene kommunism poleks näidanud varem oma verist, alatut, valelikku nägu ning oleks rahule jätnud meie rahva ja riigi. Eestlastel polnud mingit teist võimalust. Nad pidid võitlema koos sakslastega, kes sõdisid nende vastu, kes tahtsid hävitada Eesti olemasolu. Võttes arvesse mõnede saksa juhtide sihilikke takistamisi eesti väeosade varustamisel ning vastuseismist meie suuremate üksuste loomisele, võitlesid meie üksused siiski tähelepandava vaprusega, olles laiali pillatud üle kogu idarinde. Selle peame jäädvustama tulevastele põlvedele. Käesolev teos ongi mõeldud selleks. Koostatud küll hilinenuna, kuid palju on juba ununenud ja materjali saamisega on olnud raskusi. Siiski annab see raamat kokkuvõtliku pildi Eesti vabadusvõitlejate väeosade võitlustest kommunismi vastu Teises maailmasõjas. August Jurs koostaja

 

2. trükk

Kogumikku on koondatud eesti autorite emateemalised luuletused.

Raamatus vaadeldakse erinevate endokriinsete näärmete anatoomiat ja haiguslikke seisundeid.

Rohkete reprodega illustreeritud põhjalik monograafia annab ülevaate tunnustatud vanameistri Evald Okase elust ja rikkalikust loomingust.

Sisu:
Saateks
Noorus
Sõja-aastad
Kaksteistkümmend sõjajärgset aastat
Temaatiline avardumine ja isikupärase kunstikeele selgumine graafikas
Uuesti värvid
Veel kord graafikast
Lõpuks veel kord maalist
Lõpetuseks
Kirjanduse loetelu
Biograafilisi andmeid
Reproduktsioonide nimestik
Резюме
Список иллюстраций
Summary
Lists of illustrations
Reproduktsioonid

Käesolevaga on ühiste kaante vahele koondatud kümme Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud teost aastaist 1971-1975.
Sisukord:
Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
Paul Kuusberg "Roostetanud kastekann"
Friedebert Tuglas "Helloi maa"
Jaan Kross "Pöördtoolitund"
Arvo Valton "Ohtlik leiutis"
Rein Saluri "Mälu"
Heino Väli "Veri mullal"
Mari Saat "Katastroof"
Uno Laht "Meie, tippkutid, üle kogu maakera"
Mats Traat "Kohvioad"

Bibliograafia ja novelliauhinna žürii

Giorgione, kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco (1477–1510) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes Suur Jüri. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 1508–1510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina. Ta maalis Veneetsia paleedele freskosid, mis on kahjuks hävinud. Ta suri kolmekümne kolme aastasena 1510. aastal katku. Hoolimata lühikesest elueast oli tal palju õpilasi, kellest tuntuim on Tizian, ja veel rohkem jäljendajaid, mistõttu tema tööde autorsuse määramine ei ole lihtne. Ainult 6 maali kohta on kindlalt teada, et need on tema omad, ülejäänud on talle omistatud stiili põhjal.

Põhjalikult fotodega illustreeritud ülevaade-kataloog gooti perioodi puuskulptuuridest (ehk nikerduskunstist) Eestis.

VALLAVANEM Minu priinimi oli Kivi. Mu maja oli kivist. Ja süda oli kivist. Miks siis rist on puust?

Heini Paasi koostatud monograafia „Herman Halliste 1900–1973. Skulptor” on põhjalik käsitlus eesti skulptori elust ja loomingulisest pärandist, mis avab kunstniku teekonna 20. sajandi keerulisel ja muutlikul kultuurimaastikul. Raamat annab ülevaate Halliste kujunemisest kunstnikuks, tema õpingutest, töödest ning ideelistest ja vormilistest otsingutest. Teos käsitleb nii tema monumentaalskulptuure kui ka väiksemaid plastilisi vorme, tuues esile nende isikupärase stiili ja ainestiku mitmekesisuse, mis ulatus rahvuslikust temaatikast portreeloomini

Teos pakub Hiiumaa maastikukirjeldust, tuues esile saare geograafilise ja kultuurilise eripära.

Inglise kirjaniku ja kriitiku Edward Morgan Forsteri (1879–1970) «Howards End» (1910) on kirjaniku mainekaim romaan. See on vaimukas jutustus, mille sündmused leiavad aset ühes väikeses Inglise külas. Forster kirjeldab kahe naabri vahelisi suhteid, milles põrkuvad pisut boheemlaslik kunsti- ja kirjandusmaailm ning karm realistlik ärimaailm. Ühel poolel on õed Margaret ja Helen Schlegel ning teisel Wilcoxide perekond. Õhkkonna muudavad pingeliseks nende keerukalt põimunud suhted. Heleni impulsiivne abielu Paul Wilcoxiga, Margareti soojad suhted kadunud mrs. Wilcoxiga, ning kahe perekonna muud kokkupuuted moodustavad raamatu edenedes tervikliku loo. Siin on peategelaste läbimõtlematuid tegusid, kiirelt vahelduvaid tundepuhanguid, vääritimõistmisi ning tegude paratamatuid tagajärgi – teisiti ei saakski, kui omavahel vastandatakse kaine mõistus ja südame hääl. 1991. aasta samanimelises filmis tegid kaasa Hollywoodi tippnäitlejad Emma Thompson ja Anthony Hopkins. Kokku on Forsteri teoste põhjal valminud viis Hollywoodi ekraniseeringut.

Sisukord: Venekeelse väljaande eessõna Eessõna. Tulevikuväljavaated Esimene peatükk. Liikidevahelise suhtlemise võimalused Teine peatükk. Minu tutvus vaalaga Kolmas peatükk. Minu esimesed katsed delfiinidega Neljas peatükk. Uued uurimismeetodid Viies peatükk. Esimesed tulemused Kuues peatükk. Eelarvamustest lahtiütlemine Seitsmes peatükk. Delfiinide dresseerimine Kaheksas peatükk. Minu laboratoorium St. Thomasel Üheksas peatükk. Lizzie ja Baby Kümnes peatükk. Elvar ja Tolva Üheteistkümnes peatükk. Delfiinide häälitsused Kaheteistkümnes peatükk. Mõningad väljavaated Lisad Järelsõna

Käesolev värsivihik on Jaan Kaplinski esimene raamat.

Et jõgi on ise endale tee
et meri ei tea oma nime
ja kuslapuu lõhn üle pimeda vee
on laulus kui imede ime

Et leidjate taldu ei põleta vaev
et valges võib elada pime
et janusest minust sai jooja ja kaev
on laulus kui imede ime

Johann Köler biograafia aastatest 1826-1899

Monograafia kunstnik Johannes Greenbergist (1887-1951). Kokkuvõte inglise ja vene keeles.

1954. a. sooritas inglise loomapüüdja Gerald Durrell matka Lõuna-Ameerikasse. Elavalt ja köitvalt jutustab ta raamatus "Joobnud mets" oma seiklustest Argentiina pampas ja Paraguais Chaco väheuuritud piirkondades, jutustab nende paikade loodusest, Lõuna-Ameerika kontinendi loomade ja lindude elust, kirjeldades neid mitte ainult teadusliku täpsusega, vaid ka laitmatu kunstimeisterlikkusega. Jätkates haruldaste loomade otsimist, suundub Durrell Patagooniasse ja seejärel Andide eelmäestikku. Oma teises raamatus "Sahisev maa" kirjeldabki autor sellel reisil läbielatud seiklusi.

"Kaitsekiht" sisaldab 50 luuletust, kõik pisikesed pildikesed, tugeva atmosfääritunnetusega.

Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat.

Lühijuttude raamatul "Kingitus" on teatud sarnasus ta esikromaani pealkirja "Südame rahu" taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud ning osav käsi kirja pannud. Kaugelt rohkem kui pooles sajas loos manab autor meie silme ette maailma särava ning huvitavana. 

Naeltega löödi palett kõvasti risti külge kinni. Kiri ristil teatas inimese nime, kuid vihmad uhuvad selle varsti maha. Palett aga kõneleb sellest, et siia on maetud kunstnik. Tundmatu kunstnik, kes väärib samasugust austust nagu tundmatu sõdur. Ta polnud rabanud maailma šedöövritega, tema nime ei maini isegi kõige täpsemad uurijad, kuid ometi pole ta elu möödunud jälgi jätmata - ta on süüdi selles, et maailmas on üks kunstnik rohkem. Kui poleks olnud teda, oleks arvatavasti tallanud maakamarat inimene, kes vahest polekski halb, võib-olla ehk inimestele omamoodi kasulikki, kuid ometi ilma kutsumuseta. Suur ülesanne on avastada kutsumus - maailm saab ühe loove inimese võrra rikkamaks.

Kristjan Raua nimega seostub peaaegu pool sajandit eesti kultuuri, eeskätt rahvusliku kunsti, kunstilise mõtte ja kunstielu ajalugu.

Sisu:

• "Kuldlind"
• "Peeglite vahel"
• "Terra incognita"
• "Ürgöö"
• "Ummikpimedus"
• "Veritähised"
• "Virmalised"

XIX sajandil mängis Eesti kunstielus Tartu kõrval olulist osa ka Tallinn.
Käesolevas teoses on püütud käsitleda kõiki kunstnikke, kes üldse kuidagi olid seotud Tallinnaga. Kuna teenimisvõimalused olid Tallinnas piiratud ja kuna puudusid ka olulised ergutavad tegurid, pole siin pidevalt töötanud kunstnike arv kuigi suur. Valdav enamik maalijatest ja graafikutest tegutses siin lühemat aega, et siirduda siis mujale; on ka neid, kes siin veetsid oma elu viimased aastad.
Andmete puudumisel on nii mõnegi teoses käsitletud meistri eluloos lünki ja küsitavusi; kuna autoril polnud võimalik saada ka täielikku ülevaadet kõikide kunstnike produktsioonist, on nii mõnegi meistri loomingu käsitlus jäänud paratamatult pealiskaudseks.

Sisukord: Eessõna Ürgaja kunst Mesopotaamia kunst Egiptuse kunst Egeuse kunst Kreeka kunst Etruski kunst Rooma kunst Varakristlik kunst Bütsantsi kunst Vanavene kunst Merovingide ja karolingide kunst Romaani kunst Gooti kunst Renessanss Barokk Rokokoo Klassitsism Romantism Realism Impressionism Postimpressionism JuugendstiilSümbolism Moodne kunst Naivism 20. saj. skulptuur 20. saj. arhitektuur Nõukogude kunst Kaardid ja kunstilised tabelid

Romaan kirjeldab Vändra ümbruse talurahva rasket elu teoorjuse ajal, alates sündmustega 1841. aastal, inimeste igatsust oma maalapi järele ning talurahva rahutusi.

Kaheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustegs 1841. aastal, igatsusest oma maalapi järele ning talurahva rahutustest. Romaan pohineb ajajärgu uurimisel ning on rikas olustikulistest piltidest ja tihedalt seotud autori esivanemate ning tolleaegsete haritlaste (J. V. Jannsen, K. Körber jm) elu ja tegevuse valgustamisega. Kokkuvõttes omab teos tõsist kultuuriloolist kaalu ning on ka ilukirjanduslikult õige mitmepalgeline, tõsiste sündmuste vaheldudes lõbusate episoodide ning rahvatraditsioonis säilinud lugudega. Ka väljendustes esineb rohkesti rahvapäraseid ütlusi ning keelendeid.

Romaan kirjeldab Vändra ümbruse talurahva rasket elu teoorjuse ajal, alates sündmustega 1841. aastal, inimeste igatsust oma maalapi järele ning talurahva rahutusi.

II köide jätkab Vändra ja selle ümbruse talurahva elu-olu ning võitluste üksikasjalikku kirjeldamist teoorjuse ajal, haarab aga I köite 1841. aasta 6-kuulise ajalõiguga võrreldes hoopis pikemat ajajärku – aastast 1845 kuni 1858. On säilinud olustiku detailne vaatlus, rahvapärased dialoogid, tegelaste, sealhulgas eriti tolleaegsete haritlaste ning mõisnikkonna esindajate osav karakteristika nende kõneluste ning tegude kaudu, millele lisaneb ajalooliste sündmuste ulatuslikum käsitelu.

"Laul kõrgel kaldal" on autori nn. Kaldametsa-triloogia teine raamat. Selle romaani peategelane on mõisaaednik Martin Vennarti vanem poeg Oskar. Koolitee ja kunstiõpingud viivad ta Kaldametsalt linna. Kangust ja hakkamist täis noormehe tavalisedki ettevõtmised muutuvad huvitavaiks ja põnevaiks, mässuaastal 1905 aga lausa ohtlikeks.