Tooted
Sisu:
- "Tasuja"
- "Villu võitlused"
- "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"
Romantilise noorsoojutustuse "Tasuja" tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele. See on üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme.
“Villu võitlused” on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. aastal. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.
Rohkete reprodega illustreeritud põhjalik monograafia annab ülevaate tunnustatud vanameistri Evald Okase elust ja rikkalikust loomingust.
Sisu:
Saateks
Noorus
Sõja-aastad
Kaksteistkümmend sõjajärgset aastat
Temaatiline avardumine ja isikupärase kunstikeele selgumine graafikas
Uuesti värvid
Veel kord graafikast
Lõpuks veel kord maalist
Lõpetuseks
Kirjanduse loetelu
Biograafilisi andmeid
Reproduktsioonide nimestik
Резюме
Список иллюстраций
Summary
Lists of illustrations
Reproduktsioonid
Lühijuttude raamatul "Kingitus" on teatud sarnasus ta esikromaani pealkirja "Südame rahu" taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud ning osav käsi kirja pannud. Kaugelt rohkem kui pooles sajas loos manab autor meie silme ette maailma särava ning huvitavana.
Sisu:
- "Kuldlind"
- "Peeglite vahel"
- "Terra incognita"
- "Ürgöö"
- "Ummikpimedus"
- "Veritähised"
- "Virmalised"
Romaan kirjeldab Vändra ümbruse talurahva rasket elu teoorjuse ajal, alates sündmustega 1841. aastal, inimeste igatsust oma maalapi järele ning talurahva rahutusi.
Kaheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustegs 1841. aastal, igatsusest oma maalapi järele ning talurahva rahutustest. Romaan pohineb ajajärgu uurimisel ning on rikas olustikulistest piltidest ja tihedalt seotud autori esivanemate ning tolleaegsete haritlaste (J. V. Jannsen, K. Körber jm) elu ja tegevuse valgustamisega. Kokkuvõttes omab teos tõsist kultuuriloolist kaalu ning on ka ilukirjanduslikult õige mitmepalgeline, tõsiste sündmuste vaheldudes lõbusate episoodide ning rahvatraditsioonis säilinud lugudega. Ka väljendustes esineb rohkesti rahvapäraseid ütlusi ning keelendeid.
Romaan kirjeldab Vändra ümbruse talurahva rasket elu teoorjuse ajal, alates sündmustega 1841. aastal, inimeste igatsust oma maalapi järele ning talurahva rahutusi.
II köide jätkab Vändra ja selle ümbruse talurahva elu-olu ning võitluste üksikasjalikku kirjeldamist teoorjuse ajal, haarab aga I köite 1841. aasta 6-kuulise ajalõiguga võrreldes hoopis pikemat ajajärku – aastast 1845 kuni 1858. On säilinud olustiku detailne vaatlus, rahvapärased dialoogid, tegelaste, sealhulgas eriti tolleaegsete haritlaste ning mõisnikkonna esindajate osav karakteristika nende kõneluste ning tegude kaudu, millele lisaneb ajalooliste sündmuste ulatuslikum käsitelu.
Kuigi Peter on juba viis aastat surnud, elab Myfanwy ikka endiselt vaid mälestustes koosoldud aastatest. Ta pole isegi enam kurb, vaid lihtsalt tuim ja tundetu ning saadab mööda oma üksildast elu endises ühises suvekodus Walesi rannikul, kujutledes lakkamatult Peterit enda kõrval. Ta suhtleb vaid lähimate sugulastega, kuni... saabub David. Mees, kes on küll üsna noor, ent samuti oma mineviku kütkes, kuigi sootuks teistel põhjustel. Samm-sammult ja ettevaatlikult saavad nad aja jooksul lähedasteks ja aitavad teineteisel oma koormast vabaneda ning suuta taasleida oma elule sisu.
Stevie Morgan on Nicola Davis pseudonüüm.
Tegevus toimub Jaapanis ilmselt viiekümnendatel. Üks eraklik mees, kelle huviks on putukad, satub oma putukaotsimisretkel tillukesse liivaluidetel asuvasse rannakülla, kus elanikud peavad pidevat ja rasket võitlust pealetungiva ja kõike hävitava liivaga. Kuna töökäsi on tarvis, vangistavad külaelanikud mehe ja panevad ta tööle. Järgnevad mehe siseheitlused ja põgenemisplaanid, tema suhe naisega, kelle juures ta elab. Mõned erootilised stseenid. Palju saab teada liivast - teadusliku kiretusega. Tegevuse sisse on pikitud pikad arutlused seksuaalsuse ja töö üle. Esimene oli igav ja arusaamatu, teine tuletas meelde nõuka-aja retoorikat - ainult töö teeb inimeseks! Nii et lõpp oli juba ette aimatav. Jah, on võimalik hakata armastama pidevat liiva kühveldamist ja elamist augus, kust välja ei saa ega tahagi.
Romaani peategelane Charles Arrowby, tuntud teatrilavastaja on tulnud elama üksikusse majja mere kaldal. Aga tema nii igatsetud üksildane ja lihtne elu ei kujune nii rahulikuks, nagu ta oli lootnud. Majas paistab kummitavat, naised, kelle eest ta lootis pääseda, ei jäta teda rahule, samuti Londoni sõbrad, aga kui ta avastab, et lähedases külas elab tema noorpõlve armastus, siis ta pühendab kogu oma energia sellele, et teda «päästa». Nii algab meistrisulega kirja pandud romaan, milles elab omaenda iseseisvat elu meri, igavese ja muutliku elu sümbol.
„Muutlik vikerkaar“ on Friedebert Tuglase päevikuvormis teos, kus autor põimib tähelepanekuid, mõtisklusi ja isiklikke kogemusi. Tekstid liiguvad ajas ja ruumis, puudutades nii kirjanduse kui ka elu nähtusi, vaadeldes maailma läbi isikliku ja samas üldistava pilgu. Tuglas käsitleb inimese sisemaailma, loomeprotsessi ja tõe ning kujutluse vahekorda, tuues päevikumärkmete kaudu esile mõtete muutlikkuse ja hetkemeeleolude rolli. Kirjutatu ei järgi kindlat sündmuste jada, vaid lähtub vabast seosest ja tunnetusest.
Teoses põimuvad argised tähelepanekud kultuurilooliste ja filosoofiliste arutlustega. Tuglas vaatleb elu väikese vahemaa tagant, püüdes jäädvustada seda, mis sageli jääb pealispinna alla. „Muutlik vikerkaar“ annab võimaluse jälgida, kuidas autor mõtestab oma aega, isiklikke kogemusi ja loomingulisi otsinguid. Tekst on üles ehitatud rahulikus tempos, kus tähtsal kohal on meeleolud ja mõttearendused, mis avavad lugejale autori sisemaailma ja tema vaadet ümbritsevale.
Raamatus on alljärgnevad muinasjutud:
- Metsaisa ja metsaema
- Sääsk ja hobune
- Konna pulmatants
- Ämblik ja vähk
- Miks siil turtsub
- Siili ja jänese võidujooks
- Siil praeb sitikat
- Vaskuss
- Teistre tüdruk ja ussikuningas
- Haugi loomine
- Sipelgas ja ämblik
- Uss ja angerjas
- Ööbik ja vaskuss
- Kana ja prussakas
- Kaval konn ja edev kurg
- Hiir, vähk ja sitikas
- Varese naisevõtmine
- Vares käib tihasel kosjas
- Mehiku laul
- Varblane teeb kalja
- Laisk kull
- Hiir ja varblane
- Kust sai kalkun punase pea
- Kuidas kullid laulma õppisid
- Lehmalüpsja-lind
- Miks vares talvel ära ei lenda
- Vares ja rebane
- Hunt ja rebane pulmas
- Rebase uued silmad
- Kust sai rebane Reinuvaderi nime
- Rebane ja hunt
- Rebase raha
- Rebane, hunt ja karu
- Piibuga rebane
- Karu ja rebase kalapüük
- Rebane, hunt ja hobune
- Patukahetsejad
- Hundi ja jänese talvekorter
- Hunt ja põder
- Hunt ja Karja-Eku
- Hunt ja teder
- Miks hunt kardab inimesi
- Oi-oi, oi-oi oinalugu
- Huntide söök
- Miks karu kardab inimest
- Mees ja karu jagavad saaki
- Karu ja lammas
- Tänulikud metsloomad
- Jänes astub keelust üle
- Miks jänese huul on lõhki
- Miks jänes külma ei karda
- Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
- Miks hobune alati sööb
- Karjase kolm koera
- Mõisahobune ja taluhobune
- Miks koerad ei salli metskitsi
- Koer, kass ja hiir