Tooted

Österlenis on südasuvi ja Degeberga suur antiigilaat hakkab hoogu sisse saama, kuid väravad on vaevalt lahti tehtud, kui külastajaid vapustab kurikuulsa antiigikaupmehe jõhker mõrv. Kriminaalkomissar Peter Vinston kavatseb peagi Stockholmi naasta, sellest hoolimata segatakse teda keerulisse uurimisse. Tema kolleeg Tove Esping näeb Simrishamni politseis oma positsiooni hoidmiseks kõvasti vaeva, Vinstoni sekkumisse ei suhtu ta seepärast ülearu rõõmsalt. Sel ajal, kui kummaline paar mõrva uurib, valmistub kogukond antiigisaate salvestuseks Gärsnäsi lossis. Vinston ja Esping taipavad peagi, et antiigimaailm kubiseb ekstsentrilistest inimestest, vanadest konfliktidest ja erakordselt raskesti lahendatavatest mõistatustest. Küsimus on vaid selles, kes on valmis eriti hinnalise eseme nimel tapma.

„Antiigikaupmehe surm“ on Anders de la Motte ja Måns Nilssoni kiidetud krimisarja „Österleni mõrvad“ teine osa. Sarja esimene raamat „Maakleri surm“ ilmus 2021. aastal ja võeti lugejate poolt väga soojalt vastu.

Salmik-päevaraamat kannab endas sajanditagust romantilist ja vana hea aja hõngu. Aasta iga päeva kohta on salmirida, vanasõna või argitarkus. Selle juures on aga parasjagu nii palju ruumi, et märkida üles just need sündmused, mis on teinud selle päeva mäletamist väärivaks. Pane kirja head mõtted ja soovid, sõbra sünnipäev või aastapäev, mil esmakordselt kohtusid oma armastatuga! Ilus, romantiline ja praktiline märkmik.

Aususe võlu

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Kui arvate, et finantsvabaduse teekonnal alustamiseks peab omadega enne kuhugi jõudma või mingitele tingimustele vastama, siis eksite. Säästmist pole mõtet alustada siis, kui teenite rohkem raha, ega siis, kui olete vanem, ega homme või kahe nädala või aasta pärast.

Raamatu autor Grant Sabatier alustas 2,26 dollariga arvelduskontol ja 1 sendiga säästukontol. Viis aastat hiljem oli tema puhasväärtus üle miljoni dollari: "Ma ei võitnud loteriiga ega saanud mingit ootamatut pärandust. Ma ei saanud rikkaks mõne uue äpi abil, mille oleksin Google’ile miljardi dollari eest maha müünud. Ma ei sahkerdanud maffia heaks ega röövinud ühtegi panka. Ma lihtsalt õppisin kõike, mida sain, seadsin kahtluse alla kõik raha kohta käivad populaarsed nõuanded, millega kokku puutusin, ja maksimeerisin oma aja väärtust isikliku rahanduse, ettevõtluse ja investeerimise kombinatsiooni abil. Need on kolm asja, mida absoluutselt igaüks, isegi kui tal on pangas ainult 2,26 dollarit ja puuduvad turustamisoskused, saab õppida iseseisvalt tegema."

Sabatier jagab lugejatega täpset raamistikku ja konkreetseid samme, millega ta ise enda eesmärkideni jõudis. Kõige keskmes on küsimus: kuidas teenida võimalikult palju raja võimalikult lühikese ajaga? Ta näitab, miks ei ole eelarve tegelikult vajalik, kuidas aidata ennast rahahalduri palkamise asemel ise, miks ei ole alati otstarbekas jälgida toodete kilohinda või kuidas saab nii, et käite ikkagi sõpradega väljas või haarate kinni viimase hetke reisipakkumistest.

Plaan on lihtne: samm: 

1. samm: arvutage välja oma number.

2. samm: arvutage välja, kus te täna olete.

3. samm: muutke radikaalselt oma mõtlemist rahast.

4. samm: lõpetage eelarve koostamine ja keskenduge sellele, mis mõjutab teie säästmist kõige rohkem.

5. samm: kasutage ära oma „üheksast viieni“ tööd.

6. samm: hakake tegelema mõne kasumliku kõrvaltegevusega ja mitmekesistage oma sissetulekuvooge.

7. samm: investeerige nii palju raha nii vara ja sageli kui võimalik.

Rahaasjad ei pea olema keerulised ega eelda finantsharidust, tuleb lihtsalt olla meelekindel ja alustada kohe. Ärge magage maha väärtuslikke hetki oma perega, avastage maailma ja otsustage ise oma elu üle.

Kui välja arvata fakt, et nad on vennad, ei paista Peter ja Ivan Koubekil suurt midagi ühist olevat.

Peter on kolmekümnendates eluaastates advokaat – edukas, kompetentne ja pealtnäha võitmatu. Kuid isa surma järel uinutab Peter end käepäraste vahenditega ja näeb ränka vaeva, et säilitada suhteid kahe väga erineva naisega. Sylvia on tema esimene armastus, Naomi aga tudeng, kelle silmis elu on üksainus naljamäng.

Ivan on kahekümne kahe aastane maletaja. Ta on end alati pidanud kohmetuks üksiklaseks, oma sundimatu vanema venna vastandiks. Isa surma järgsetel nädalatel tutvub Ivan Margaretiga, vanema naisega, kel on seljataga tormiline minevik. Ivani ja Margareti elud põimuvad üleöö ja tuliselt.

Kahele leinavale vennale ja nende armastatutele on see uus vahemäng – iha, meeleheite ja võimaluste ajajärk, võimalus teada saada, kui palju mahub ühteainsasse ellu, ilma et see puruneks.

Raamatu minajutustaja, 45-aastane looja, otsustab kulutada ühe reklaamlause eest saadud raha New Yorgi reisile. Abikaasa kommentaarist tuld võttes otsustab ta minna autoga, ent jääb toppama juba poole tunni kaugusel oma kodust Los Angeleses.

Füüsiliselt naine kaugemale ei jõuagi, ometi paiskab reis ta paikadesse, kuhu ta ei arvanud ealeski sattuvat. See on pöörane minek, kaasteelisteks naise, ema ja abikaasa rollid ja ihad, nende omavaheline sobivus ja/või sobitamatus; eluvalikute universaalsus.

Turnides jumala (või universumiga) peetava elukestva jutuajamise teravatel sakmetel ja (mitte just kõige paremini) tasakaalu hoides laseb minajutustaja oma raha eest renoveerida motellitoa ja elab sellessamas toas ja lähikonnas läbi ühe ühtaegu kõige kirglikuma kui ka kõige vaoshoituma armuloo.

Ja see on alles algus.

July viib oma lugejad, ka mehed, rajule sõidule.

Raha teenimine on oskus, selle kulutamine nauding. Suure raha teenimine on peen kunst, seevastu kulutamine tõeline kirg. Saatuse tahtel valdavad seda geniaalset kunsti kõigest üksikud väljavalitud, seevastu sooviksid kulutamise kirest osa saada praktiliselt kõik siia päikese alla loodud.

Hiiglaslike numbrite udupeene maailma värskeimaks loovgeeniuseks ihkab saada ka noor elukunstnik Adrian Aus. Lahtise peaga kutt, kes ülikooli asemel valib ettearvamatute käikudega elukooli ja unistab suurelt – ärgata ühel ilusal hommikul tõeliselt jõuka mehena. Suurte saavutuste ellu viimiseks tuleb suurelt mõelda, suure raha hankimiseks piiritult, seab ta oma elufilosoofiaks. Tema kindel siht, elu ainueesmärk on omakasupüüdlik ja läbini materiaalne, kuid suuremeelne on see, et ühena vähestest julgeb ta viimast häbenemata tunnistada – rikkaks saamisest unistame tegelikult ju kõik.

Hulljulgelt, iga hinna eest ennast kehtestades läbi karmi ja ebaõiglase elu tormates viib pime juhus noore mehe ühtäkki infoni, mille enese kasuks pööramisel saaks temast plaani õnnestumisel ainsa ööga konkurentsitult Eesti rahakaim mees. Sellist eluvõimalust ambitsioonikas noormees käest lasta ei kavatse!

Eessõna: Urmas Sõõrumaa

Sisukord:
Dominiiklased Vana-Liivimaal: linnastumisest ja arhitektuurist (Anneli Randla)
Valgevälja (Kiltsi) kindluselamu (Kalvi Aluve)
Kahest kadunud karikast (Anu Mänd)
Märkmeid Niguliste kiriku Kannatusaltari kohta (Helena Risthein)
Endise Huecki maja portreekogu 17. sajandist (Pia Ehasalu)
Rootsiaegne mõisaarhitektuur Eestis: hinnanguid ja ümberhinnanguid (Ants Hein)
Naturalismi retseptsioonist baltisaksa kirjasõnas 1880. ja 1890. aastatel (Juta Keevallik)
Juugendstiilne üürimaja Tallinnas: kaks põhitüüpi (Karin Hallas)
Baltisakslaste kunstivarad Poznani Rahvusmuuseumis. Peatükk ühe rahvusgrupi ajaloost (Anne Lõugas)
Stalinism kohtab gootikat. Sõjajärgsest arhitektuurist Tallinna vanalinnas (Mart Kalm)
Monument 1990. aastatel (Heie Treier)
20. sajandi ikonoklasmi ideelistest allikatest (Jaak Kangilaski)
Vana testamendi teine käsk ja kunsti mõiste (Boris Bernstein, vene keeles, eestikeelne resümee)
Soomekeelse Juhan Maistega mööda Eestimaa mõisaid (Ants Hein)
Poolel teel monograafiani (Jüri Hain)
In memoriam Villem Raam (Kersti Markus)
Aino Kartna 6.07.1927--4.06.1996 (Lehti Viiroja)
Resümeed inglise ja saksa keeles.

Leksikonis selgitatakse põhilisi, kõige rohkem kasutatavaid mõisteid ja termineid, mida esineb filosoofiaõpikutes ja populaarses kirjanduses.

 

"Maailm suurfirmade haardes" arutleb murettekitava tõsiasja üle: kui suurfirmad mõjutavad poliitiliste otsuste langetamist, siis demokraatia vundament võngub. Rikkad isoleeruvad oma piirkondadesse ja vaeste olukord halveneb veelgi. Korten toob välja sellise arengu tagajärjed. Analüüsides veenvalt finants- ja börsiskeeme, majanduspoliitikat ning abiprogramme mahajäetud piirkondadele, näitab Korten majanduse megatrende. Kasumikeskse mõtlemisviisi üheks tagajärjeks on vaimse tunnetuse kaotamine: see viib sotsiaalsete ja isiklike kriisideni. Pilt pole siiski nii lohutu: Korten visandab lahendusena pildi inimkesksemast maailmast.

"Maailm suurfirmade haardes" on hea ülevaade firmadekeskse maailmapildi kujunemise ajaloost ja tänapäeva maailma sõlmprobleemidest, mis annab vastuseid nii ärimaailma inimestele kui ka tavakodanikele. Raamat on ilmunud juba rohkem kui kümnes keeles. 

David Korten on ük juhtivaid globaalteemadel kirjutajaid. Ta on õpetanud Harvardis ja töötanud arengumaade abiprogrammide juures. 

Financial Times kirjutab: "Faktide ja numbrite muljetavaldav kombinatsioon- tema väited on veenvad. See peaks kuuluma ka kõige hõivatuma firmajuhi "kohustusliku kirjanduse" tippu.

Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes

See õpik on kolmas raamat keskkooli matemaatikast üld- ja humanitaarklassidele.

Artiklite kogu, mille keskne märksõna on viidatud raamatu pealkirjas.

Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse „Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? „Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. Ürikutest ja uurimustest kokku korjatud infokildude põhjal maalib autor pildi Geirmundri isikust ja elukäigust, kasutades lünkade täitmiseks nn teadmistepõhist fantaasiat. Geirmundri isiku kaudu avaneb ka senituntust erinev pilt Islandi asustamisest. Rännakud Geirmundr Mustnaha jälgedes viivad neljale maale: Norrasse, Siberisse, Iirimaale ja Islandile. Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise ja muu kohta, mida on oluline teada, et mõista, kuidas Geirmundr saavutas rikkuse ja mõjuvõimu uuel kodumaal. Lisaks põimib autor Geirmundr Mustnaha saaga vahele ka omaenda saaga – Geirmundri saaga kirjutamise loo, oma läbielamised, mõttekäigud ja seletused, kuidas ta jõudis oma julgete hüpoteesideni.

Kohtumine täiusliku partneriga toob ellu sära ja muudab kire sinu alatiseks kaaslaseks. Autori pakutuid strateegiaid armastuse võitmiseks on edukalt kasutanud paljud mehed ja naised kogu maailmas. Raamat puudutab järgmisi teemasid: kuidas, kus ja millal oma ideaalpartneriga tuttavaks saada, kuidas saada vastupandamatuks flirtijaks, mida võib oodata kaasaegsetelt tutvumisteenistustelt, nõuandeid kire sütitamiseks, „romantiseerimisharjutused", kasulikud nõuanded romantika ja rahaliste võimaluste seisukohalt.

Kuigi romaani tegevustikust suurem jagu areneb Nana elu- ja magamistoa intiimsustes ning Nana ümber herilasparvena tiirlevate meeste armukihu ei näi ruumi jätvat millekski muuks, ei huvitanud eraelu Zolad põrmugi. Tema peasiht oli analüüsida teadlase-arsti kombel ühiskonna ihu, paljastada selle vigasuse lätted ja äratada vaim uuele teadvusele. Napoléon III Teises keisririigis (1852–1870), oli Prantsusmaa langenud sügavaimasse moraalikriisi. Seda lahkaski Zola. Et lugejat köita, on vaja kujundit. Zola valdab meisterlikult nii groteski kui ka irooniat, toob ridamisi värvikaid võrdlusi. Nana ise säilitab endas midagi tütarlapselikust naiivsusest ja heasüdamlikkusest. Mehi paneb indlemine aga sõgestuma. Tegelikult Nana vihkab tiirast meestekampa, kes ta maja täidab. Ent ta ei suuda endas vaigistada ka kihku meessugu ja nende juhitud ühiskonna ladvikut alandada, neile kätte maksta. Omal moel on "Nana" feministlik romaan. Labasusemülkasse langenud, hinge kaotanud ühiskond ei valitse oma keha. Siis otsitakse välisvaenlasi, lahendusi toore jõu abil. Sõjakäik Saksamaa vastu sai Prantsusmaa ajaloo suurimaks läbikukkumiseks ja häbiks.

16. sajandil avastas noor kirurg Fabricius ab Aquapendente ühe kana saba alt kotitaolise organi. Arst ei osanud veel aimata, et selles leius peitub ellujäämise saladuse võti ja tema tähelepanek koos muude avastustega paneb aluse immuunsüsteemi mõistmisele. Immuunsüsteem on meie keha asendamatu valvur, kes võitleb haiguste vastu, ravib haavu ja hoiab organismis tasakaalu. Evolutsioon on seda nutikat süsteemi lihvinud, et aidata kehal silmitsi seista lõpmatu hulga ohtudega. Kogu hämmastava keerukuse tõttu on see imerelv aga habras. Stress, toksiinid, vale toitumine või isegi liigne hügieen võivad põhjustada tänapäeval laialt levinud autoimmuunhaigusi. New York Timesi teadusreporter Matt Richtel jutustab raamatus "Nutikas immuunsüsteem" nelja inimese kogemuse kaudu immuunsüsteemi toimimisest ning kirjeldab teekonda selle teadusliku mõistmiseni. Inimeste kogetu panevad laiemasse konteksti intervjuud kümnete tunnustatud teadlastega.

Romaanis näidatakse, kuidas peategelane Jakob Kadarik, püüdlik ja vaga kirstutegija poeg, tõuseb vaesest poesellist oma leivaisa väimeheks ja lõpuks äriomanikukski, tehes seda aga järkjärgulise lahtiütlemisega oma paremast minast. Tõusutee lõpeb nii varalise kui vaimse pankrotiga. Ajaliselt ulatub tegevus möödunud sajandi lõpust kuni käesoleva sajandi kolmekümnendatesse aastatesse.

Pedagoog Peep Leppik on töötanud kümmekond aastat üldhariduskoolis, 37 aastat kutseõppeasutuses, olnud koolidirektor ja õppealajuhataja ning 15 aastat külalislektor Eesti kõrgkoolides. Oma kogemustepagasit on ta püüdnud mõtestada läbi teaduseprisma ja uuringute. Peep Leppiku sulest on ilmunud 15 raamatut. Käesolev kogumik sisaldab nii varemilmunud artikleid kui reisikirju, andes ülevaate autori suhetest kooliilmaga ja ilmakooliga.

“See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei lõpeta” on lennukas lugu kodust, surmast ja maailmalõpust, mis heidab humoorikaid varjundeid seesugustele lõppnaljakatele tegelastele nagu sugulased, naabrid, vennad, sõbrad ja inglid. Romaani sündmustik toimub Antwerpenis, aga külastab ka üksikuid saari, saunasid ja olümpiamänge.

Andreas Kübar on oma kirjanikuteel astunud paar esimest sammu ja proovinud viisakamate kausside asemel ilusatesse ämbritesse astuda. Tema esikromaan on mõeldud lugejale, kes teab, et kõik on võimalik ja et ilu nägemist koolis ei õpetata.

Jaan Sudaku ja Sten-Erik Tammemäe koostatud raamat viib lugeja paljude inimeste mälestuste kaudu rännakule läbi sinimustvalge lipu loo, alates selle kasutusele võtmisest ja riigilipuks valimisest, läbi sõdade ja okupatsiooni kuni tänapäevani välja. Autorid ütlevad: "Sinimustvalge lipp teeb koos eesti rahvaga kaasa käänulise ja kareda tee. Ta saadab meid kord varjatumal, siis taas selgemal kujul alates ärkamisajast, annab lootust, kinnitab ja koondab rahvuslikku meelsust ning jätab jälje paljudesse südametesse." See imekaunis kujunduses ja suures formaadis raamat jutustab sinimustvalge lipu loo mitme põlvkonna suu läbi. Ja lipu lugu jutustab omakorda killukese ühe rahva loost.

Õpik sisaldab grammatikaosa (eesti ja vene keeles), ladinakeelseid tekste, sealhulgas katkendeid rooma autoreist tõlkimise harjutamiseks, ning on varustatud paladejärgse ja tähestikulise ladina-eesit-vene, samuti lühikese eesti-ladina ja vene-ladina sõnastikuga. Teine trükk.

Õpik sisaldab andmeid auto ekspluatatsioonimaterjalide, autode ehituse ja tehnilise teenindamise ning autotranspordi ekspluatatsiooni põhialuste kohta.

Suure tšiili luuletaja, Nobeli laureaadi Pablo Neruda (1904-1973) postuumselt avaldatud memuaarides kajastub autori sündmusterohke elukäik, reisid paljudesse maadesse, arvukad kokkupuuted väljapaistvate riigitegelaste, kirjandus- ja kunstiinimestega, hinnangud, sageli poleemilisedki, paljudele ühiskondliku elu ja kunstinähtustele.

Käesolev raamat on esimene algupärane skandinaavia kirjandusi käsitlev teos eesti keeles.

Filmiprodutsent Becky Carlyle on uppumas uue filmiga seotud probleemidesse. Kord algavad staarist peaosalisel joomahood, kord armub temasse meeletult noor lavastaja. Tema kogu jõud on koondunud sellele, et film ikkagi valmis saaks. Samal ajal on tal kodus kuueaastane poeg Adam ja töötu filminäitlejast mees, kes teda samuti hädasti vajavad. Alles siis, kui mees hakkab veetma peaaegu kõiki oma õhtuid ööklubides, mõistab Becky, et tal tuleb kiiresti midagi oma eluga ette võtta.

„Vaimude labürint“ on ohtralt tunnustust pälvinud Hispaania kirjaniku Carlos Ruiz Zafóni tetraloogia „Unustatud raamatute surnuaed“ neljas ja viimane osa. Eelnevalt on romaanisarjas ilmunud „Tuule vari“, „Ingli mäng“ ja „Taeva vang“ (tlk Kai Aareleid). Salapolitseis töötatud kakskümmend aastat on jätnud Alicia hinge armid ning ta palub oma ülemuselt Leandrolt luba erru minna. Enne aga tuleb tal lahendada viimane juhtum ja leida üles saladuslikul moel kadunud Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Too oli Teise maailmasõja ajal vanglaülem Montjuïci kindluses, kus kandsid karistust paljud kirjanikud, nende seas lugejale romaanisarja varasematest osadest tuttavad David Martín ja Víctor Mataix. Nende kirjanike otsinguil kohtub Alicia Barcelona vanaraamatukaupmeeste Semperetega, kes, nagu selgub, tundsid kunagi ammu tema vanemaid. Koos elutormidest räsitud politseiniku Vargasega asub Alicia lahendama inimröövide ja mõrvadega pikitud salapärast juhtumit, mille käigus tuleb ilmsiks üha uusi võikaid üksikasju, kõik seotud Franco režiimi korruptsiooni ja kuritöödega.