Raamat sisaldab tõlgituna Jaan Kaplinski kolm viimast venekeelset luulekogu „Kolmas raamat värsse” (2018), „Tiivulise sõrme jälg” ja „Teiste jõgede taga” (2021).

Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi "kaasajastatud". Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutada tohtis. Järgemööda on vaatluse alla võetud stalinism ja selle pärand, tärkava neofašismi oht, Moskva keskvõimu repressioonid iseseisvusele püüdlevate rahvaste vastu, meie intrite tegevus, Lääne "gorbimaanide" soovimatus mõista eestlaste iseseisvuspüüdlusi, lahkhelid, rahvusradikaalide ja rahvarindelaste vahel. Tasakaalukalt, filosoofilisele ja kultuuriloolisele taustale tuginedes osutab Jaan Kaplinski hetke peamistele vastuoludele ja meie iseseisvumist ähvardanud ohtudele.

Luuletaja ja esseisti kaheksas luulekogu paistab silma oma rahu- ja harmooniataotlusega, sisemise selguse ja puhtusega; selles kõneldakse igapäevasest elust, ent hariliku ja üksiku tagant tõuseb seos üldise, suurega. Autori luuleteksti vaheldavad mõned luuletõlked (Li Bo, Harry Martinson, Bo Carpelan, Petronius, Sappho) ja eesti rahvalaulud, aidates luua luulesilda eri aegade ja mõttesarnasuse vahele.

Käesolev värsivihik on Jaan Kaplinski esimene raamat.

Et jõgi on ise endale tee
et meri ei tea oma nime
ja kuslapuu lõhn üle pimeda vee
on laulus kui imede ime

Et leidjate taldu ei põleta vaev
et valges võib elada pime
et janusest minust sai jooja ja kaev
on laulus kui imede ime