Kadi Pajupuu
Tunne Kelami portree-raamat, kus pikk kogu tema elu lahkav intervjuu Urmas Otile, katkendid päevaraamatust ja mitmed sõnavõtud. Palju fotosid. Miguel Angel Martinez, Euroopa Nõukogu president 1993-1996, aastast 1997 Parlamentidevahelise Liidu president, Hispaania parlamendi liige: Olen olnud Tunne Kelamiga tihedas koostöös viimased kümme aastat ja meie minevikus leidub ühiseid jooni. Me mõlemad oleme kogenud, mida tähendab olla diktatuuri all dissident. Veelgi enam: me mõlemad oleme mõistnud, et mitte igaüks, kes oli võimeline totalitaarsele režiimile vastu hakkama, ei suuda kasvada ümber demokraatlikus süsteemis tegutsevaks konservatiivseks poliitikuks. Tunne Kelam on vaieldamatult üks neist, kes sellise metamorfoosi edukalt läbi on teinud. Olles ise ammune sotsiaaldemokraat, olen olnud temaga kui veendunud konservatiiviga eriarvamusel paljudes konkreetsetes küsimustes. Oma parlamendigrupi liikmena on Tunne Kelam tugev väitleja vastaspoole argumentide kummutamisel. Sõbrana on ta usaldusväärne ja siiras inimene. Nõnda siis eelistangi temaga vestelda pigem vabadusest, inimõigustest ja muusikast kui majandus- ja sotsiaalküsimustest.
Kaitseliidu ajalugu ei ole senini meie ajaloolaste poolt põhjalikumalt uuritud, ainuke tõsine uurimus puudutab Kaitseliitu aastatel 1918-1924 ja seegi on ilmunud Soome ajaloolase sulest. Senini on põhjalikumalt uurimata ka Kaitseliidu laialisaatmine ja organisatsiooni liikmete edasine käekäik. Paljud kaitseliitlased langesid punaterrori ohvriteks? Milline oli kaitseliitlaste roll võitluses okupantidega? Milline oli nende roll Omakaitses? jne. Need on kõik küsimused, mis vajavad vastamist. Eesti on niivõrd väike ja meile on iga inimene väärtus, seega oleme oma eelkäijatele võlgu, meie kohus on välja uurida, milline oli Kaitseliidu liikmete käekäik ja mis oli see just selline. Käesolev kogumik sisaldab allikmaterjale, mis on seni olnud kättesaadavad valdavalt vaid ajaloolaste kitsale ringile. Ometi on need dokumendid esimene samm selgitamaks välja, mis siis ikkagi toimus esimestel okupatsiooniaastatel. Siin on mõtlemisainet nii tänastele kaitseliitlastele kui ka igale Eesti hea käekäigu eest muret tundvale lugejale. Meil on minevikust palju õppida, see mis olnud ei tohi enam iial korduda. See on ka tänase Kaitseliidu ülesanne.