Tooted

Need on kossumeistrid, kel on kõik olemas: pallikäsitlusoskused, loovus, platsinägemine, jõud ja kiirus. Tutvume Michael Jordani, LeBron Jamesi, Larry Birdi, Luka Dončići ja paljude teistega. Raamatus on juttu 30-st maailmaklassiga mängijast, kes korvpalli ajalugu ümber kirjutasid. Lõbusate faktide ja statistika abil kõneldakse lugusid fantastilistest ja legendaarsetest mängijatest ja matšidest, mis läksid ajalukku.

Päeviku vormis esitatud tagasivaade kirjastuskooperatiivi "Kupar" loomise kännulisele teele ja esimesele tegevusaastale ärkava Eesti ühiskondlikus õhustikus.

MTÜ Loodusajakiri käivitas uue raamatusarja Looduse Raamatukogu. Aastal 2012 ilmub neli järgmist raamatut. Raamatusari toetub ajakirjades Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul pikemat käsitlust leidnud teemadele. Raamatu "Aasta puud" koostaja Ann Marvet: "Taasiseseisvumise esimese kümnendi isamaaliste meeleolude ajel sugenes muude algatuste kõrval soov valida oma rahvuslinnu, -lille ja -kivi kõrvale ka rahvuspuu. Ajakirja Eesti Loodus lugejate lemmikuiks osutusid kadakas, kuusk, mänd ja pärn, ent lõplikku valikut teha oli raske. Ja siis, 1995. aastal, soovitas professor Viktor Masing rahvuspuu asemel järgida põhjanaabrite eeskuju ning valida igal aastal üks puuliik – puude perekond, et sellega lähemalt tuttavaks saada. Esimene aasta puu (1996) oli kadakas, temale järgnesid kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab (2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010) ning perekonnakaaslased jalakas ja künnapuu (2011)." Raamatu "Aasta puud" 1. osa ilmus 2011. aasta juunis, mis käsitles aasta puid 1996–2002. Raamatu 2. osas leiate aasta puud aastail 2003–2011. Iga puu – puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas.

Ajaloo võimsaimad riigid on olnud eripalgelised. Mõni, näiteks maiade tsivilisatsioon, koosnes omavahel konkureerivatest ja sõdivatest riigikestest, mida ühendas ühine kultuur. Mõni, nagu Pärsia impeerium, rajati relva jõul. Osa riike – Rooma, Hiina, Vana-Egiptus – võis uhkustada tsentraliseeritud valitsuse ja arenenud riigiaparaadiga. Seikleme ajaloo kõige võimsamate riikide territooriumidel ning vaatleme kadunud impeeriumide tugevaid ja nõrku külgi.

Raamat kaasneb näitusega "Alati moes. Käekottide 100 aastat" Adamson-Ericu muuseumis (07.10.2022‒12.03.2023).

Näitus "Alati moes. Käekottide 100 aastat" Adamson-Ericu muuseumis ja käesolev raamat toovad vaataja ette käekottide saja aasta pikkuse loo.

Tutvustatakse iga aastakümne märgilisi käekotte ning vaadeldakse, kuidas on aja jooksul muutunud nende stiil, laad, funktsioon ja materjal. Käekott kui üks püsivamaid aksessuaare peegeldab hästi naise rolli muutust ühiskonnas.

Väljapanek uurib ka popkultuuri ja -muusika ning kuulsuste mõju käekotimoele. Näha saab nii nostalgilisi ja tugevalt oma ajastu märki kandvaid kotte kui neidki, mis on kujunenud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks. 

Väljas on mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.

Kataloog kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve” (17.09.2016–19.02.2017).

Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele.

Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed.

Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje.

Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. "Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.”

(G. Perec, tlk A. Saar)

Raamat annab ülevaate Walesis aastatel 1904-1905 toimunud ärkamisliikumisest.

Nii nagu looduse aastaringis, on ka siin tärkamist, õitsemist, viljumist ja ühe teekonna ilusnukrat lõpetatust. Ühtaegu tugev ja habras, ilus ja valus, vahe kui välgunool, õrn nagu liblikatiiva värelus, väärtustab „Armastuse aastaring” meie loomuomast soovi armastada ja olla armastatud. Need lood on kantud ürgsest tarkusest, et armastaja on ennekõike andja ja tänulikkus südame särav teejuht. Sügavalt naiselik, aus, avameelne ja inspireeriv teekond. – Heidi Raba, kirjanik ja luuletaja *** Tõsi, ühest küljest räägib see raamat ühe naise ja mehe loo. Aga palju enam räägib ta armastusest endast – jõust, mis ei kao ega haihtu, vaid on alati meiega, ükskõik mis ei juhtuks, kui vaid valime sedasi mõelda ja tunda. Kui usaldame. Need lood on pühendatud kõigile, kes usuvad armastuse energia tervendavasse jõusse. Ja kõigile, kes veel ei usu, aga kelle hinged ometi teavad. – Ursula Zimmermann

Raamat kaasneb Niguliste muuseumi näitusega "Asjade võim" (19.10.2018–12.08.2019).

Näituse ja raamatu fookuses on mitmed hiliskeskaegsed ja varauusaegsed teosed Niguliste muuseumist, nagu Lübecki meistri Bernt Notke suurteos "Surmatants” või Brugge püha Lucia legendi meistri loodud Maarja altari retaabel Suurgildile ja Mustpeade vennaskonnale. Kõrvutades kunstiteoseid esemetega Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi kogudest, luuakse kõnekas dialoog maalitud ja kehastunud asjade maailma vahel.

Keskaja inimese jaoks oli asjadel tähtis koht nii elus kui ka surmas. Ehkki enamik retaableid ehk maalitud või nikerdatud altarikaunistusi oli loodud Jumala auks ja hiilguseks, võimaldasid kujutatud kallihinnaliste esemete ansamblid võita prestiiži kogukonnas ning selle kaudu kinnitada suhteid ja mõjuvõimu. Asju iseloomustab kõigil aegadel tarbimis- ja vahetusväärtus, mis saab ilmseks ka paljude luksusesemete puhul, mida retaablitel armastati kujutada.

Tehke iseenestest valgus.
Toetuge sellele ja ärge sõltuge teistest.
Tehke minu õpetusest endale valgus.
Toetuge sellele.

Õpik on lastele vanuses 4–7. Õpikusse on valitud teemad, millega selles vanuses 
laps oma igapäevaelus kokku puutub.

Pärast õpiku läbimist oskab laps eesti keeles 
tervitada ja hüvasti jätta; öelda, mis on ta nimi, kui vana ta on ja mis kell on; rääkida
 oma perest; küsida lihtsamaid küsimusi ja rääkida muustki.


Peale keeleliste väljendite on õpikus veel suured tähed, mida on soovitatav õpetada
 paralleelselt koos õpikus olevate teemadega. Selle tarvis on õpikuga kaasas tähekaardid.
 Õpikumaterjali aitavad hästi meelde jätta lihtsad ja mängulised harjutused.
 Suureks abiks on kuulamisharjutused ning vahvad videod, mille toel saab õpitut
kuulata, vaadata ja korrata.


Õpiku viimasesse peatükki on autorid kirja pannud metoodilised näpunäited,
 kuidas õpikut kasutada.

Õpik on lastele vanuses 4–7. Õpikusse on valitud teemad, millega selles vanuses 
laps oma igapäevaelus kokku puutub.

Pärast õpiku läbimist oskab laps eesti keeles 
tervitada ja hüvasti jätta; öelda, mis on ta nimi, kui vana ta on ja mis kell on; rääkida
 oma perest; küsida lihtsamaid küsimusi ja rääkida muustki.


Peale keeleliste väljendite on õpikus veel suured tähed, mida on soovitatav õpetada
 paralleelselt koos õpikus olevate teemadega. Selle tarvis on õpikuga kaasas tähekaardid.
 Õpikumaterjali aitavad hästi meelde jätta lihtsad ja mängulised harjutused.
 Suureks abiks on kuulamisharjutused ning vahvad videod, mille toel saab õpitut
kuulata, vaadata ja korrata.


Õpiku viimasesse peatükki on autorid kirja pannud metoodilised näpunäited,
 kuidas õpikut kasutada.

koostamisel osalesid Agnes Aaslaid, Alo Adamson, Maire-Liis Hääl, Jaanus Kiili, Kaie Lehtla, Heino Levald, Olev Liik, Enn Loigu, Tiit Metsvahi, Tiina Randla, Enno Reinsalu, Marit Seepõld, Vello Selg, Valdu Suurkask, Mihkel Veiderma, Harald-Adam Velner, Raivo Vilu, ... jt

Tsiviliseeritud ühiskonna vajadused iga laadi hüvede järgi on pidevalt kasvanud ja kasvavad veelgi. Kõikide hüvede esmaallikaks on aga loodus. Nagu inimlik rõõm ja mure on kaksikvennad, nii on ka inimese ja looduse kokkupuudetel kaks poolust - negatiivne ja positiivne. Ja on inimmõistuse enda teha, kumb neist saab ülekaalu. Inimese ja looduse suhete probleem pole Eesti NSV-s uudne. Inimmõju Eestimaa loodusele on muutunud järjest tuntavamaks. Meie tegevusväljad on nähtavad kõikjal - õhus, vees, maapõues. Alljärgnev on lühike ülevaade Eesti NSV looduskaitse tänapäevast ja probleemidest, tehtust ja tegemist ootavast, tegelikkusest ja prognoosidest.

Raamat tutvustab rahvuslikke hõbeehteid, mis on talletatud Eesti Rahva Muuseumi kogudesse. Need enamasti talupoegadele kuulunud rinnarahad, sõled, preesid ja krõllid polnud pelgalt rõivakaunistused või maagia ja uskumustega seotud esemed, vaid ka varapaigutus pangahoiuste ja väärtpaberite eelsel ajal.

Käesolevasse teosesse on koondatud põhjalik Eesti Vabariigi müntide ja paberraha kataloog 1991–2010, mida ilmestab rikkalik pildimaterjal. Teos on mõeldud tavalugejale ja autor ei ole teoses kirjeldanud müntide ega paberraha erimeid – vigatrükke jne. Paberrahade proovid on võimaluse piires siiski ära toodud.

Isetehtud ehe on palju enam kui lihtsalt iluasi. See on Su eneseväljendus ja looming, mõtted ja tõekspidamised. See on Su olemuse peegeldus. Enda tehtud ehe räägib lugu Sinust, kordumatust ja erilisest...

Raamat sisaldab Johannese evangeeliumit, mis on üks Piibli osadest. Siin leidub ka neli piiblitundi, mis lähtuvad Johannese evangeeliumist ja mujal Piiblis leiduvatest salmidest.

Raamat koosneb kolmest osast: ühise tegelasega proosatsüklist "Marju hetked", näidendist "Kirjand pea peal seistes" ja viiest lühijutust-proosakillust, mis on koondatud tsüklisse "Flöödiviis". Selles kogus püsib autor juba eelmisest raamatust "Ränd tuttaval tänaval" tuntud ainevallas - meil vähekäsitletud teismeliste maailmas (tütarlapse pilguga nähtuna), oma õhkkonna, vaatenurga ja psühholoogiaga. Reet Kudu palad on psühholoogiliselt usaldust äratavad.

“Grafomaania III. Korje” on Eesti Kirjanike Liidu noorte sarja kolmas almanahh, mis oma hiliskevadisel ilmumisel on tumepunane ja küps, valmis korjamiseks. Kuus tuumiku liiget korjasid kokku 20 noore luuletaja ja kahe prosaisti tekstid ning köitsid need tervikuks koos fotode ja illustratsioonidega. Lugeda saab näiteks vuntsmõtetest, pasknääridest, mao sünnipäevast, Kaarsillast, telekineesist, konnade tiigi vabariigist ja Bussijaama-Jaanist. Almanahhi kolmas osa anti välja Eesti Kultuurkapitali abiga.

"Fifty years ago, when this Guide was originally published, Estonia had enjoyed 17 years of independence and there were another 5 years to come."

"The Estonians have been an imprisoned nation in their own country since the Russian take-over on June 17, 1940. Since the beginning of the second Soviet occupation in autumn 1944 the Estonian borders have been hermetically sealed off to the West."

- Einar Sanden

Sisukord: I - Uurimusi ja mälestusi -- Mati Mandel - Arheoloogilistest uurimistöödest Keila väikelinnusel -- Aivar Põldvee - Rahvaharidusest Harjumaal rootsi ajal (1561-1710) -- Monika Nevalainen - Kirjastusühisus "Külvaja" trükikoja asutamine ja tegevus -- Ludmilla Kasmann - Mälestusi Kloogalt 1938-1950 ¤ II - Aruandeid ja kokkuvõtteid -- Harju Muuseumi loomisest ja tegevusest 1988-1993 -- Ülevaade muuseumi kogudest 1989-1993 -- Ajaloolise pärimuse kogumise võistlus 1990-1993 -- Näitused 1989-1993 -- Keila muinsuskaitsepäeval peetud ettekanded 1986-1993 -- Kirjandust Harjumaa kohta 1988-1993 -- Annetajad 1989-1993

Vahetult enne suurettevõtte raamatukoguhoidja ametikohalt pensionile jäämist abiellub 62-aatane aastane härra Stone lesknaise Margaret Springer, et vältida üksindust ja vananemist.

2001. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi nimi ei tulnud maailmale üllatusena - Inglismaal elav India päritolu prosaist V. S. Naipaul on koos Jaan Krossiga figureerinud võimalike nobelistide nimekirjas juba aastaid. 69-aastane Trinidadis sündinud Naipaul, kelle kodanikunimi on Vidiadhar Surajprasad Naipaul, on oma teostes kujutanud postkoloniaalsete riikide vastuolusid ning analüüsinud kultuurilisel ja usulisel pinnal tekkinud konflikte.

29. aprillil Lions 100 sünnipäeva puhuks korraldatud konkursi „Heategu läbi minu mõtete" tulemusena koostatud raamat. Kokku laekus õpilaskonkursile 254 kirjutist. Parimatest kirjutistest ja 50 parimast pildist koondati raamat, mida esitleti 29. aprillil 2017.

Sisukord: Lugu väikesest loost, Lugu hiireke Vabikõrvast, Lugu õnnetusekanast, Lugu ustavast siilist, Lugu kuldsest taalrist, Lugu jubedast külaskäigust, Lugu rotist, kes end parandas.

Ballaad pole just sagedane luuležanr, mida aga L. Hainsalu on varemgi viljelenud. Käesolev kogumik sisaldab tosinkond nimetust, mille valdavaks aineks on Aeg, sekka ka konkreetsemast sündmusest ajendatuid – "Vabaduse valvaja" (Rõuges asuva Vabadussõja monumendi varjamise lugu), "Pronksmehe teisaldamine" (J. Smuuli mälestussamba saatusest), "AD 1944" (kirjanikest paadipõgenikest). Kogumiku kaks pikemat ballaadi on "Priiuse pulmad ehk Vabaduse varrud" (Eesti taasiseseisvumise sündmustest) ja "Laul vaprast kanneldajast" (Vanemuise Seltsi ja teatri lugu).

Õpik on lastele vanuses 4–7. Õpikusse on valitud teemad, millega selles vanuses laps oma igapäevaelus kokku puutub.

Pärast õpiku läbimist oskab laps inglise keeles tervitada ja hüvasti jätta; öelda, mis on ta nimi, kui vana ta on ja mis kell on; rääkida oma perest; küsida lihtsamaid küsimusi ja rääkida muustki.

Peale keeleliste väljendite on õpikus veel suured tähed, mida on soovitatav õpetada paralleelselt koos õpikus olevate teemadega. Selle tarvis on õpikuga kaasas tähekaardid. Õpikumaterjali aitavad hästi meelde jätta lihtsad ja mängulised harjutused. Suureks abiks on kuulamisharjutused ning vahvad videod, mille toel saab õpitut kuulata, vaadata ja korrata.

Õpiku viimasesse peatükki on autorid kirja pannud metoodilised näpunäited, kuidas õpikut kasutada.

XV sajandil ilmunud trükiseid nimetatakse hällitrükisteks ehk inkunaabliteks. Kataloogis esitatakse inkunaablid tähestikulises järjekorras. Iga inkunaabli kohta antakse bibliokirje, annotatsioon ja kommentaarid. Kataloogi täiendavad trükiste kronoloogiline, linnade ja trükkalite, endiste omanike ning üldine isikunimede register. Teksti näitlikustamiseks on lisatud fotosid inkunaablite tiitel- ja alguslehtedest, ilmekamatest illustratsioonidest ja ehiselementidest.

Vaimukalt ja humoorikalt kirjutatud raamatus viib autor väikese lugeja raamatute maailma, tehes seda sümpaatse ja teadmishimulise isahiire Huberti suu ja silmade kaudu. Lugeja saab ettekujutuse sellest, mis on raamat, kuidas temaga ümber käia ja milliseid huvitavaid lasteraamatuid lugeda. Teises osas läheb väike lugeja koos Hubertiga raamatukogusse ja saab hüva nõu, kuidas seal hakkama saada. Rikkalikult illustreeritud raamat nooremas koolieas õpilastele.

Ülevaade Jaan Koorti elust ja loomingust. Reprodel on esitatud ülevaade kunstniku skulptuuridest, maalidest ja pisiplastikast.

Autor on omal ajal Jänkimehe nime all populaarsust kogunud teravapilgulise vestekirjanikuna j andeka dramaturgina. Käesolev väljaanne esitab Tammlaane mahukast publitsistlikust loomingust väikese valiku, milles pearõhk on pandud Jänkimehe vesteloomingule, satiirilistele ja humoristlikele paladele. Kompaktsust taotledes tuuakse üksikud palad kärbitult, keelt on ühtlustatud ja ajakohasemaks kohandatud.

Raamatus on üht-teist lõbusat nii jõuluvanale ette lugemiseks kui niisama lugemiseks.

Sisaldab ka: Šokolaadi- ja kastanitäidisega "jõuluhalg" (prantsuse) ; Inglise vahukoore puding

Käesolev raamat räägib sellest, kuidas ühed inimesed võivad kohelda teisi, kui demokraatlikud vaated jalge alla tallatakse ning vihkamise ja vägivalla ideoloogiaga asendatakse. Raamat toob lugejani fakte holokausti kohta ja üritab seletada, kuidas mõeldamatu võimalikuks sai. Raamatule kirjutas eessõna president Arnold Rüütel. Eesti ajalugu käsitleva peatüki autor on Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.

Juutide kuningas oma jüngritega Eestis! Mida arvasid sellest meie esivanemad ning rahvaluule sangar Kalevipoeg - ja mida arvame meie ise? Autori mõtiskleb esseedes järgmiste küsimuste üle: Mis oleks saanud siis, kui Jeesus oleks sündinud hoopiski Eestis, kas oleks siis ta elu olnud teistsugune? Kas Kalevipoeg käis Jeruusalemmas, kuidas ta oleks seal hakkama saanud ja mida teinud? Juutide kuningas ja eesti keel ehk kuidas oleks Jeesus eesti keelega hakkama saanud? Kalevipoja ateismi küsimus Meie esivanemate võimalikud kõned juutide kuningaga Kalevipoja kõnelusi juutide kuningaga Luuletaja kõnelused Issandaga

Sisaldab kolme novelli:
Marrastus - 1939. aastal, kui Hitler kutsub sakslasi koju, otsustab Eestist ära sõita ka Ventselite pere, olgugi et nad pole sünnipärased sakslased. Peretütar Flora ja temasse armunud üliõpilane Peeter saavad veel viimasel õhtul enne ärasõitu kokku, kuid paraku juhtub siis saatuslik eksitus.
Toru - Lugu kõneleb ühest niisugusest torust, mida mööda sai Saksa okupatsiooni ajal pageda Tallinnast Helsingisse, pakku Saksa armeesse mobiliseerimise eest. Tegelikult polnud see toru sõna otseses mõttes, vaid pigem ülekantud tähenduses.
Stahli grammatika - Novelli tegevus toimub 1944. aastal Patarei vanglas. Peeter Mirk istub kinni ebaõnnestunud katse pärast põgeneda paadiga Soome.

On jälle mu päevadest kadunud rahu. Üks soovide soov aina hoiab mind kihkvel - et minustki midagi järele jääks. Ei varjuna kivil, ei kivisse tahut - ma tahaksin olla (tean, see pole lihtne) veel lauluna pärast-mind-tuleja käes.

Raamat tutvustab lugejat tänapäeval saada olevate kaminate ja ahjude uskumatult suure valikuga, sisaldades üle 150 värvifoto. Raamatus selgitatakse eri tüüpi kaminate ja ahjude peamisi tööpõhimõtteid.

Käesolevas teoses on esmakordselt eestikeelses kirjanduses rohkete aerofotode abil tutvustatud soode maastikulisi iseärasusi ja loodusliku taimkatte struktuuri. Pildid on kolmekümnelt sookaitsealalt, mis annavad võrdlemisi esindusliku ülevaate Eesti soode, eriti rabade looduse kohta, tutvustades neid vähetuntud looduspiirkondi.