Tooted

On 1980ndate keskpaik ja nelja teismelist tüdrukut – mustad juuksed, must meik, mustad tüllseelikud, kassettmakis Joy Division ja The Cure – vaevab igavus. Nende kodupaik Ateena äärelinnas, mida nad poolnaljaga põrgu eeskojaks kutsuvad, on palav ja tüdimuseni tavaline. Siis kuulevad nad Ateena maa-alustest jõgedest ja nende seni argisesse ellu tormab tulvaveena tõotus põrutavast põnevusest.

Paarkümmend aastat hiljem teeb noor antropoloog doktoritööd Ateena linnalegendidest ja tuleb nelja naisega vestlema Erinnyosest, mütoloogilisest jõest, mis põrgu eeskoja all voolavat, ja katastroofist, mis toonaste tüdrukute ellu igaveseks jälje jättis.


Angela Dimitrakaki (s 1968) on kreeka kirjanik, tõlkija, esseist ja akadeemik, kes on seni kirjutanud seitse romaani, ühe novellikogu ning avaldanud novelle paljudes kogumikes ja ajakirjades. Tema ilukirjanduslik looming on mitmele auhinnale kandideerinud ja neid ka võitnud.

Dimitrakaki elab vaheldumisi Kreekas ja Šotimaal, kus ta töötab Edinburgh’ ülikoolis nüüdiskunsti ajaloo ja teooria professorina. Lisaks ilukirjandusele on ta avaldanud terve rea kunstiteoreetilisi raamatuid ja artikleid. Üheksakümnendatel külastas ta Eestit ning on senimaani kursis sellega, mis toimub Eesti kunstis.

“Grafomaania III. Korje” on Eesti Kirjanike Liidu noorte sarja kolmas almanahh, mis oma hiliskevadisel ilmumisel on tumepunane ja küps, valmis korjamiseks. Kuus tuumiku liiget korjasid kokku 20 noore luuletaja ja kahe prosaisti tekstid ning köitsid need tervikuks koos fotode ja illustratsioonidega. Lugeda saab näiteks vuntsmõtetest, pasknääridest, mao sünnipäevast, Kaarsillast, telekineesist, konnade tiigi vabariigist ja Bussijaama-Jaanist. Almanahhi kolmas osa anti välja Eesti Kultuurkapitali abiga.

Pika ja viljaka, edust palistatud kirjanikutee lõpul haarab Armand Boisier´d topeltmure. Ta kogeb oma loova fantaasia kadumist ja kardab armastatud tütre Sandy võõrdumist, kellest talle pärast abikaasa surma on saanud viimane abi üksinduse vastu. Sandy on armunud noorde moodsasse autorisse, kelle romaan seisab müügitabelite eesotsas, samas kui Boisier´ oma seal üldse ei esinegi.Henry Troyat, Prantsuse Akadeemia liige ja Goncourt´i preemia laureaat (1938), on üks vanimaid ja ka viljakamaid prantsuse tegevkirjanikke.

On täpsemalt teadmata, millal Lahemaa rannakülad Viinistu, Kasispea, Vihasoo, Tammispea, Eru ja teised asutati. Kohanimedena on mõnda mainitud küll juba 13. sajanadi ürikutes. Raamat sisaldab mälestusi alates 19. sajandi lõpust - kalameeste, maaharijate, kaupmeeste, meresõitjate ja salakaubavedajate nii nende endi kui raamatu koostaja poolt kirja panduna. Raamat põhjaranniku külaelust läbi aegade on kodu-uurimusliku sisuga ja ei ei pretendeeri teaduslikule käsitlusele.

Kui keegi tuleks tänapäeval lagedale jutuga, et metsas elavad haldjad ja järvesügavuses sulistab mingit laadi vetevana, naerdaks ta päris kindlasti välja. Ometi on olnud ajaloos pikki ajajärke, kus üleloomulike nähtuste olemasolus sugugi ei kaheldud. Need moodustasid nähtamatu, salapärase, ent eksisteeriva osa maailmapildist.

Usk varjatusse ei ole kuhugi kadunud. Müütiliste tegelaste asemel on nüüd paljude mõttemaailmas koha sisse võtnud vandenõuteooriad. Osa neist on lihtsasti ümber lükatavad kui täiesti ebausutavad, ent need võivad teha ikkagi palju kahju. Halb on see, kui need tõmbavad tähelepanu tegelikelt, reaalsetelt probleemidelt.

Selles raamatus vaatleme eri teooriaid ning esitame fakte ja vastuargumente, mida vandenõu­teoreetikud sageli unustama kipuvad, kui nad end selle salapärase maailma mõttelõngadesse mässivad.

Vahetult enne suurettevõtte raamatukoguhoidja ametikohalt pensionile jäämist abiellub 62-aatane aastane härra Stone lesknaise Margaret Springer, et vältida üksindust ja vananemist.

2001. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi nimi ei tulnud maailmale üllatusena - Inglismaal elav India päritolu prosaist V. S. Naipaul on koos Jaan Krossiga figureerinud võimalike nobelistide nimekirjas juba aastaid. 69-aastane Trinidadis sündinud Naipaul, kelle kodanikunimi on Vidiadhar Surajprasad Naipaul, on oma teostes kujutanud postkoloniaalsete riikide vastuolusid ning analüüsinud kultuurilisel ja usulisel pinnal tekkinud konflikte.

“Lumine maa” on väga lüüriline teos, milles on tunda kirjaniku taidurlikku stiilimeelt. See on napi süžee ja väheste tegelastega romaan geisha Komako ja linlase Shimamura armastusest lumise maa taustal. Loodus ei ole romaanis sugugi kõrvaline ega teisejärguline, vaid moodustab tegelaste tundemaailmaga orgaanilise terviku. Juhtides tegelaste tundeid samavõrd või isegi suuremal määral kui tegelased ise, omandab loodus teoses muinasjutulise sügavuse.

Uurijad peavad Shimamura prototüübiks kolmekümnendate aastate jaapani haritlast. Komako kuju on loodud tõsielu ainetel, kolmas tegelane Yoko aga oli kirjaniku kujutluse vili. Oma raamatus “Modern Japanese Writers an the Nature of Literature” (Standford, 1976) kirjutab Jaapani kirjandusteadlane Makoto Ueda: “Yoko armastab parandamatult haiget Yukiot. Yukio haigus loob nende vahele ületamatu kauguse. Mida tugevamini Yoko püüab aramastuse kaudu seda kaugust ületada, seda tormilisemaks muutub tema elu. Ka Yoko armastus oma venna Saichiro vastu on kaunim ja puhtam just seetõttu, et selle objekt viibib temast kaugel. (—) Esmalt aramastab Komako Shimamurat sama puhtalt, nagu ta armastab Yukiot: just sellepärast veetlebki ta nii Shimamurat. Tema meelest on Shimamura kauge ja kättesaamatu nagu mõni kabukinäitleja. Õnnetuseks on Shimamura aga vägagi lähedal ja Komako, ehhki ta püüab kiusatusele vastu seista, alistub lõpuks. Hetkel, kui saavutamatu muutub kättesaadavaks, minetab aramastus puhtuse. …

Raamat sisaldab Johannese evangeeliumit, mis on üks Piibli osadest. Siin leidub ka neli piiblitundi, mis lähtuvad Johannese evangeeliumist ja mujal Piiblis leiduvatest salmidest.

Kaks mängulist ja koomilist, ent ka mõtlemapanevat näidendit Andrus Kivirähu sulest, mõlemad esietendusid Eesti teatrilavadel 1990ndate esimesel poolel.

Me kõik oleme võimelised ennast ise tervendama. Raamat „Tervendav maalimine" on suurepärane teejuht energiamaalide tegemise põnevasse maailma – läbi sellise meditatiivse loomingu võib pääseda ligi väga olulisele ja isiklikule infole, lahendada minevikuprobleeme, tasakaalustada ja tervendada ennast, õppida isegi kutsuma oma ellu soovitut ja pealegi on see lõbus. Selleks, et teha energiamaale, pole vaja perfektseid tehnilisi oskusi ja võtteid, pigem on oluline olla avatud, tundlik ja loominguline.

Luulerühmituse "Õigem valem" ühiskogu, kus teevad kaasa Jan Kaus ja Kalju Kruusa - võluvalt eksperimentaalne luule.

Teatud lilledel on eriline külgetõmbejõud, võludes lõhna ja iluga. Mõnikord ei suuda kaugelt vaadates vahetki teha, kas aias õitsevad imelised roosid või pojengid. Selles raamatus on juttu pojengide ajaloost ning sellestki, kuidas need imelised õied on leidnud tee põhjamaistesse aedadesse. Leiate palju sorte ning õpetusi, kuidas neid kasvatada ning õieilu pikka aega nautida.

Raamat annab ülevaate Walesis aastatel 1904-1905 toimunud ärkamisliikumisest.

Kogumik erinevate autorite unejutte, mille tegelasteks on džungliloomad. Siin kohtud maoga, kes kaotas oma saba, saad tuttavaks kaelkirjakuga, kes kartis kõrgust ja õpid tundma orangutangi, kes oli hirmul, et jääb ilma oma uhkest parukast.

Jäädvustuseks tulevastele põlvedele ja mälestuseks kaasaegsetele valmis raamat „Kooraste 500“, kus on kirjas meenutusi ja mälestusi möödunud aegadest ning killukesi tänapäeva elust. Eriliseks teevad raamatu seal olevad Kooraste järvede põhjakaardid, illustreerituna 3D-piltidega

6. juunil 1944 toimus sõjaajaloo suurim dessantoperatsioon. Inglismaa lõunaranniku sadamatest väljunud laevastik tõi liitlasväed tagasi Mandri-Euroopasse. Stephen Badsey kokkuvõtlik ülevaade nn D-Day mere- ja õhudessandist, dramaatilistest kokkupõrgetest, Caeni vallutamisest, „Cobra” ofensiivist ja sakslaste tõrjumisest Seine’i jõeni annab hea ettekujutuse II maailmasõja otsustavast operatsioonist läänerindel, misjärel jäi õhku veel vaid küsimus, kui kiiresti Saksamaa kapituleerub.

1991. aastal langes aastakümneid rahumeelset kooselu nautinud etniliselt mitmekesine regioon peaaegu üleöö metsikust vihkamisest haaratuna kaosesse. Kogukonnad lõhenesid etnilise ja religioosse kuuluvuse piirjooni mööda ning järgnes sügavalt isiklik võitlus. Sellega kaasnes julmus, vägistamine ja piinamine ning lõppkokkuvõttes tuhandete inimeste surm. „Jugoslaavia lagunemine" uurib endise Jugoslaavia sisekonflikte ja nende rahvusvahelisi tagajärgi. Muuhulgas käsitletakse Vance-Oweni rahuplaani läbikukkumist, NATO esmakordset kasutamist lahingutegevuses ja rahu jõustamisel ning ÜRO poolt sanktsioneerimata sõda Kosovos, millesse sekkusid NATO väed piirkonna etnilise puhastamise ennetamiseks.

koostamisel osalesid Agnes Aaslaid, Alo Adamson, Maire-Liis Hääl, Jaanus Kiili, Kaie Lehtla, Heino Levald, Olev Liik, Enn Loigu, Tiit Metsvahi, Tiina Randla, Enno Reinsalu, Marit Seepõld, Vello Selg, Valdu Suurkask, Mihkel Veiderma, Harald-Adam Velner, Raivo Vilu, ... jt

Teatmik on teejuhiks nii tartlasele kui Tartu külalisele. Raamat tutvustab linna ajalugu, elustiili ja vaatamisväärsusi – tuntud hooneid, paiku ja monumente.

Kas olete vahel mõelnud, et lõpututes lõdvestuspoosides, mida teie koer päeva jooksul võtab, võiks olla midagi enamat, midagi hoopis sügavamat? Ja ongi! Raamat, mida te käes hoiate, dokumenteerib esimest korda vaimset õpetust, mida otse meie karvutute ninade all on juba sajandeid harrastatud: koerajoogat. See pole sugugi lihtsalt laisk ringutus -- teie koer etendab alandlikkust! Gerry Greengrass pakub siin koertele täielikud juhised kõigi põhiliste koera-asana'de võtmiseks (ja muidugi neis püsimiseks). Lugege raamatut valjusti oma koerale ette ja aidake tal avastada maailm, mis rikastab koera meelt, keha ja vaimu. Ja teie ise: hingake sügavalt sisse, manage naeratus näole ja hoidke poosi.

Raamat "Väike päike" on päikesemeditatsioon, mille idee sai alguse Helin Mari Arderi samanimelisest imelisest laulust.

Lumehelveste autoportreede kogumik. Tegu on looduse meistriteostega, mille on üles võtnud fotomikroskoop. Raamat tutvustab lumehelveste tekkimist ja nende erilisi omadusi, kus ükski lumekristall ei ole teisega sarnane.

XV sajandil ilmunud trükiseid nimetatakse hällitrükisteks ehk inkunaabliteks. Kataloogis esitatakse inkunaablid tähestikulises järjekorras. Iga inkunaabli kohta antakse bibliokirje, annotatsioon ja kommentaarid. Kataloogi täiendavad trükiste kronoloogiline, linnade ja trükkalite, endiste omanike ning üldine isikunimede register. Teksti näitlikustamiseks on lisatud fotosid inkunaablite tiitel- ja alguslehtedest, ilmekamatest illustratsioonidest ja ehiselementidest.

Käesolevas teoses on esmakordselt eestikeelses kirjanduses rohkete aerofotode abil tutvustatud soode maastikulisi iseärasusi ja loodusliku taimkatte struktuuri. Pildid on kolmekümnelt sookaitsealalt, mis annavad võrdlemisi esindusliku ülevaate Eesti soode, eriti rabade looduse kohta, tutvustades neid vähetuntud looduspiirkondi.

„Naadimetsast paradiisiks tööraamat” on loodud selleks, et aidata samm-sammult rajada oma unistuste aed. See täiendab raamatut „Naadimetsast paradiisiks” (Varrak 2023) praktiliste juhiste, küsimuste ja ülesannetega, mis on abiks nii aia kujundamisel kui ka selle rajamisel. Olgu sul aed juba olemas või alustad täiesti nullist – tööraamat on loodud nii, et saaksid luua just sellise aia, mis vastab sinu vajadustele ja soovidele. Aed on midagi isiklikku, mis peegeldab sinu elustiili ja väärtusi. Lisaks oma aeda ise kujundada soovivatele hobiaednikele on tööraamat soovituslik ka haljasalade rajamise ja hooldamise kursustele kutsekoolides, ülikoolides ja erialakoolitustel.

Vahetult enne oma vaimset murdumist 1889. aasta jaanuari esimestel päevadel Torinos valmis saksa filosoofil Friedrich Nietzschel (1844–1900) viis teost, millest kaks olid pühendatud helilooja Richard Wagnerile, näitamaks tema alustrajavat rolli mitte ainult muusika, vaid kogu Euroopa kunsti allakäigus. Miks otsustas Nietzsche, kes oli filosoofina tuule tiibadesse saanud just Wagneri isiku ja loomingu innustusel, lõpetada selle vaimse suhte nii ränga akordiga? Nietzsche ideoloogilisi põhjendusi analüüsib ja täiendab psühholoogilise nurga alt tõlkija Jaan Unduski järelsõna.

Noor naine Liine sõidab üksinda maale, tal on vaja vaadata iseendasse, et tõmmata joon alla mürgiseks muutunud ja ummikusse jooksnud kooselule. Tema sees toimuvatele lahingutele kõlab kaasa sõjamüra naabruses asuvalt polügoonilt, mille laiendus ähvardab hävitada vana talukoha ja terve küla. Poeetilistest fragmentidest põimub lugu hirmust ja tervenemisest, ängistusest ja lootusest, äraminekutest ja kohalejõudmistest. Carolina Pihelgas (snd 1986) on peamiselt kirjutanud luulet, tema kogumik „Valgus kivi sees“ (2019) pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. „Lõikejoon“ on tema teine proosaraamat.

Inimene on loomult uudishimulik. Meie liigi esindajad on ette võtnud uurimisretki nii kaua, kui me oleme olemas olnud. Umbes kaks miljonit aastat tagasi liikusid varajased inimesed oma sünnikodust Aafrikast välja teistele mandritele. Tänapäeva inimese maailmavallutuste algusest on möödunud ainult 60 000 aastat. Tõelistele, sihipärastele avastusretkedele, mis algasid umbes 5000 aastat tagasi, ajendasid meid seiklushimu, huvi võõraste kultuuride vastu ja majanduslikud tegurid, nagu kaubavahetus ja aardejaht. Selles Imelise Teaduse raamatus käsitleme varaseid, juba enne meie ajaarvamist toimunud uurimisretki. Heidame pilgu julgete portugallaste mereretkedele. Uurime vürtsikaubandust ja selle tähtsust kaugretkede kontekstis. Heidame põhjaliku pilgu Uue Maailma avastamise loole ja selle mõjule. Ehitame koos muistsete laevaehitajatega kaugretkedeks sobivaid aluseid. Läheme reisidele koos James Cookiga. Paneme end proovile maakera kõige karmimates paikades. Otsime Niiluse lätet. Kirjeldame maadeavastajate rasket argipäeva ning võtame ette matkad poolustele.

Mõnusalt muhedad lood muhulaste elust ja tegemistest, mille kirjanik Eesti kirjandusklassikasse kirjutanud. Nüüd on uues kujunduses jäädvustatud Ärni ja Mihkli monoloogid, mis oma aktuaalsust pole tänaseni kaotanud.

"Valgus teel" on oma algupäralt väga vana palmilehtedele kirjutatud käsikiri, mis hõlmab endas sügavaid õpetusi vaimsel teel kulgejale. Algsele tekstile lisatud selgitused aitavad mõista õpetuse sisu. Siiski tuleb pidada meeles, et nii nagu iga õpetus, nii hakkab ka see elama ainult siis, kui seda siiralt järgitakse. Ainult sellisel juhul on võimalik, et sõnades väljendatud juhistest saab tõesti valgus teel.

Tehke iseenestest valgus.
Toetuge sellele ja ärge sõltuge teistest.
Tehke minu õpetusest endale valgus.
Toetuge sellele.

Raamat sisaldab paarkümmend lugu autori lapsepõlvest. Tegevus toimub tolleaegses Kuressaares. Majanduskriisi survel on maainseneri perekond sunnitud pidama loomi. Peategelane, eelkooliealine tüdruk, tunneb sellest suurt rõõmu -- on ta ju ainuke laps ja loomadest saavad tema mängukaaslased. Aga vahel mõtleb tüdruk neid enesele välja: peeglis elab Peegliplika, kusagil naabruses ideaalne tüdruk Salle ja aeg-ajalt ilmub nende korterisse ohvitser Trimm, kes kõigilt korda nõuab.

Fotoalbum Tallinna vanalinnast, tekst ja pildiallkirjad on eesti, saksa, soome, inglise ja vene keeles.

Kolmeteist-aastase Sigridil on kummaline sõber härra Q, kellele ta kirjutab kõigist oma muredest ja rõõmudest. Ühel päeval saabub Sigridi juurde ootamatult väike tüdruk, kes ütleb end olevat Sigridi poolõde ja nõuab, et Sigrid peab aitama nende ühist vanaema vanadekodust "ära päästa". Nii satub loomult tagasihoidlik ja kartlik Sigrid põnevatesse seiklustesse-sekeldustesse, mille tulemusena lähebki kahel tüdrukul korda vanaema vanadekodust ära tuua ning ka Sigridi ema ja isa taas kokku viia.

Tallinna 7. Keskkooli õpilasalmanahh Tallinna 7. Keskkool on inglise keele kallakuga erikool. Võõrkeele õppimine hõlmab suurema osa õpilaste ajast. Aga meie õpilased on kirjanduslembelised, armastavad muusikat, võtavad osa paljude ringide tööst. Õpilased on agarad kirjutama ja luuletama oma kaasajast. Palju auhinnalisi kohti on kooli toonud osavõtt eesti keele ka kirjanduse konkurssidest. 1986/87. õ.-a. vabariiklikul kirjanduse olümpiaadil said I koha Piibi-Kai Kivik XI-a kl. ja II koha Leelo Keevallik XI-b kl. ning kõnevõistluses II koha Kadri-Rutt Allik XI-b kl. (Juhendajaks õpetaja Aino Niinemäe.) Lisaks tuli veel mitmeid esikohti ja preemiaid muinsuskaitsealaste kirjandite, loodusteemaliste kirjandite jt. eest. Traditsioonilised omaloomingupäevad on andnud võimaluse kokku seada kooli uus almanahh. Erksa mõttelennuga õpilaste tööd räägivad koolirõõmudest, meie argipäevast. Eks ole ju Tallinna 7. Keskkooli vilistlaste hulgas arvukalt tunnustatud kirjanikke nagu Arvi Siig, kelle rahuluuletusega algab kooli kevadkontsert, Aino Pervik, Doris Kareva, Tiia Toomet, Rein Raud, Astrid Reinla jt. Noored autorid, jätkugu teil jõudu oma loomingu alged välja arendada ja lootustandev kevadkülv kirjanduspõllule lisada. – Linda Murs, Tallinna 7. Keskkooli direktor

Martal on igav. Multikaid on ta täna juba vaadanud ja väikevenna mängud tunduvad titekad. Tema igavust otsustavad peletada lapsed minevikust. Nad näitavad, milline oli nende lapsepõlv ja kuidas elu võis olla põnev ka ilma multikateta. Raamat põhineb 1930. ja 1990. aastate laste mälestustel. Lugeja saab teada, kuidas lapsed vanasti karjas käisid, mida seal ajaveetmiseks tehti, miks lakas magamine oli lõbus, millised olid Eesti-aegsed lastemängud ja miks mõni eestlane eelistas rääkida saksa keeles. Samuti tuleb juttu taasiseseisvunud Eesti laste lapsepõlvest, kus olulisel kohal olid Soome TV ja esimesed läänest pärit mänguasjad. Raamatu autor Kadri Bank on ajaloohuviline ajakirjanik ja raamatutoimetaja.

Ajaloo võimsaimad riigid on olnud eripalgelised. Mõni, näiteks maiade tsivilisatsioon, koosnes omavahel konkureerivatest ja sõdivatest riigikestest, mida ühendas ühine kultuur. Mõni, nagu Pärsia impeerium, rajati relva jõul. Osa riike – Rooma, Hiina, Vana-Egiptus – võis uhkustada tsentraliseeritud valitsuse ja arenenud riigiaparaadiga. Seikleme ajaloo kõige võimsamate riikide territooriumidel ning vaatleme kadunud impeeriumide tugevaid ja nõrku külgi.

Need olid väga karvased kuuejalgsed olevused. Kaks keskmist jalga olid tagavarajalad, sest need rippusid niisama ning tulid arvatavasti tarvitusele ainult siis, kui mõni esimestest või tagumistest murdus. Neli otsmist jalga sibasid väga kiiresti. Vaenlasel oli kaks pead ja üks saba. Suurem pea oli ees, väiksem keskel, rippuvate jalgade kohal. Tagumise pea alaosast väljusid kaks kaitsesarve, ühe sarve otsas oli ümmargune kilp, teises pikk terav ora. Kui need olevused kindlust nägid, hakkas nende tagumine pea karjuma ja kaitsesarve küljes olev terav ora suundus ähvardavalt ette. Kolm sõpra torkasid sõrme laskeavast välja ja tulistasid.