Tooted

Jürgen Rooste 22. luulekogu "Libahundilaul" on korraga ajalauludekogu ja piiluauk me mütoloogiasse, nii tänasesse kui läinusse, mis ometigi nii silmnähtavalt ikka veel kohal... Siit leiab loitse ja manamisi, autopsühhograafiat, milles rännatakse mööda rämpstoiduradu, lootuse ja mure heitlust, laule inimlikust lollusest ja vana hää Kitzbergi enese karust (s.t hundist) käppa. Toimetanud Maria Esko. Kujundanud ja küljendaud Asko Künnap. Näo Kirik, 2024. 144 lk (kurapidi), mõnusas taskuformaadis.

Viimase aja ühe elegantsema memuaarteose puhul torkab esmalt silma asjaolu, et kui nii mõnelegi Asko Künnapi varasemale teosele on ette heidetud vormi domineerimist sisu üle, siis Mälestused on puhas sisulise külje tour de force, võimaldades lugejal lisaks autoriga kaasa mõtlemisele soovi korral ka ise autoripositsioonile asuda. Lisaks leidub raamatu lehekülgedele ohtralt praktilisi rakendusi, millele seab piirid vaid tarbija fantaasia.

Ettevaatust! Nad on kõikjal meie ümber. Jah, just nimelt – mardikad! Siklased ja jooksiklased, purelased ja raisamatjad, kärsakatest kõnelemata. Nad on maskeerinud ennast kolleegideks ja kallimateks, imbunud sõpruskonda nii Näoraamatus kui nurgapealses kõrtsis, pakuvad sulle terekätt ja laenu, söövad su köögis otse pannilt. Aga kuidas neid ära tunda? Appi tuleb Asko Künnapi „Mardikate määraja", mille kaante vahele on kogutud tuntud harrastus-fülogeneetiku ja paralleel-entomoloogi luuletused, märkmed ja tõde paljastavad joonised ning valemid aastatest 2009-2011.