Kultuur ja ühiskond
Esimene raamat "Mustast sarjast", sarjast, mis käsitleb inimeste rasket saatust maailma eri paigus. "Natašad" jutustab inimkaubandusest tänapäeval.
Ränk argielu sunnib paljusid inimesi otsima võimalusi teenida raha välismaal. Igal aastal müüakse aga seejuures paar miljonit noort naist inimkaubitsejate poolt seksiorjusse maailma arenenud riikidesse. Kanada ajakirjaniku laialdast tähelepanu äratanud raamat jutustab tema kohtumistest ohvritega nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani.
A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.
Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.
Kobie Krüger on Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud ja kasvanud ajakirjanik ja kirjanik.
Ta abiellus Kobus Krügeriga, kelle unistus oli saada Krügeri rahvuspargi valvetöötajaks. Nii kolisidki nad oma kolme väikese lapsega pargisügavuses asuvasse majja, kus lähemateks naabriteks ei olnud mitte teised inimesed, vaid jõehobud, elevandid, antiloobid, lõvid ja gepardid.
Kobie Krüger kirjeldab erakordse soojuse, poeetilisuse ja huumoriga selle tavatu elu igapäevaseiku ja ootamatusi, olgu nendeks siis iganädalane paadiretk üle jõehobudest kubiseva jõe, et lapsed internaatkooli viia või ootamatu kohtumine oma poegi kaitsva emalõviga. Kobie Krügeri raamatus elustuvad Aafrika loodus, loomad ja inimestest tegelased ning võimaldavad heita pilgu ühte rikkasse ja omapärasesse ellu.
Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".
Ajaloodoktor Feliks Kinkar vaatleb oma raamatus 20. sajandi alguses loodud ja kuni Esimese maailmasõjani edukalt arenenud baltisaksa haridusseltside tegevust Eesti alal.
Uurimusest selgub nende seltside järjekindel töö ja silmapaistvalt head tulemused emakeelse kultuuri ja hariduse edendamisel, vaatamata üha tugevnevale venestamispoliitikale. Edu eelduseks oli kõigi saksa ühiskonnakihtide, nii lihtinimeste, haritlaste, vaimulike kui ka aadlike aktiivne osavõtt selles liikumises.
Kuigi tihedam koostöö eestlaste ja sakslaste vahel sellel alal puudus, aitas saksa seltside tegevus ka eestlastel võidelda ähvardava venestamispoliitika vastu ning oli eeskujuks analoogiliste eesti haridus- ja kultuuriseltside loomisel. Vaadeldud seltsid olid see alus, millest kasvas välja Eesti Vabariigis kuni 1939. aastani edukalt tegutsenud saksa vähemusrahvuse kultuuriautonoomia.
Raamatusse on kogutud kirjutised Scandinavica ja Estica vallast, mis on sündinud eeskätt tõlkimis- ja toimetamistöö kõrvalt, järelsõnadena ja kommentaaridena, Eesti ja Skandinaaviamaade traditsioonilise kultuurisuhtluse edendamise ja infovahenduse eesmärgil.
Ühel hetkel hakkas kirjutajale tunduma, et laialipillatud kirjatükkides on mitmesugust teavet sugenenud nii palju, et selle võiks koguda ühiste kaante vahele. Lootuses, et nii võiks tekkida omalaadne teatmeteos. Mitte küll entsüklopeediline ega süstemaatiline, aga siiski selline, mis sisaldab olulisi nimesid ja märksõnu Eesti ja Skandinaavia kirjanduslikust läbikäimisest paari viimase aastakümne jooksul.
„Kapitooliumi emahunt“ on raamat ühest väikesest Latiumi hõimust, kellest kujunes ajapikku välja võimas rahvas, kel õnnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel pärast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamatus on juttu sellest, kuidas seitsmele künkale rajati Rooma linn, kes olid selle esimesed valitsejad, milliseid jumalaid austati ja kuidas seda tehti, milliste väliste ja sisemiste vastastega tuli rinda pista ning millised tõekspidamised ja väärtused roomlastest suurrahva tegid.
Raamat on mõeldud kõigile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti hästi gümnaasiumiealisele lugejale.
Brošüüris tutvustatakse originaaluuringuid, mis on teadus- ja arendusprojekti "Mitte-eesti noorte integreerimine Eesti ühiskonda" lähtealuseks.
Sisu:
Väärtusteadvus ja rahvuslik identiteet
Avalik arvamus ja integratsiooni perspektiivid
Integratsiooni majanduslikud ja regionaalsed aspektid
Integratsioon ja haridus
Vene laps eestikeelses keskkonnas.
Pilootprojektide kogemusi
Rahvussuhete arengu võimalikud teed
Raamat mineviku ja tänapäeva rahvakommetest ja tavadest. Käsitletakse perekondlike sündmuste ja kalendritähtpäevadega seotud kombestikku, uute traditsioonide tekkimist ja juurdumist meie elus.
Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? kuidas tähistasid jõule vanad eestlased? Millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? Mida sobib panna jõululauale?
Neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autorid juhivad lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja -elamusi.
Ning otsekui täht jõulukuuse ladvas on raamatu lõpus kimbuke katsetamist väärivaid jõuluroogade retsepte.
Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.
Eesti Vabariigi preemiad 2020" koondab lood meie riigi väärikaimate tunnustuste – teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate – laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning erakordsetest saavutustest.
Mure looduse pärast on suurenenud käsikäes inimese majandustegevuse kasvuga.
Eelmise sajandi alguses hakati ka Eestis muretsema põlispuude, suurte rändrahnude ja linnurikaste merelahtede käekäigu pärast. Veidi hiljem pälvisid tähelepanu samuti metsad, kooslused, maastikud. Ümbruse hoidmisega tegelesid esialgu mitmed vastutustundlikud maaomanikud, õpetajad, metsamehed. Riiklikult mõtestatud tegevuseni jõuti 1935. aastal vastu võetud looduskaitse seaduse toel.
Raamatus antakse ülevaade seaduse sünniloost ning meie looduskaitse saavutustest sõjaeelsel perioodil.
Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini.
Kaksikraamat tutvustab ühelt poolt eesti keeleruumis ja teiselt poolt prantsuse keeleruumis kasutatavaid käelisi žeste.
Raamatust on kasu neile, kes soovivad oma esinemisi meeldejäävamaks ja dünaamilisemaks muuta, aga kindlasti on see huvitav abivahend ka keeleõpetajatele ja õppijatele loomingulisemaks lähenemiseks. Žestiraamatu eestikeelne osa pakub üllatuse, tutvustades ligi 100 käeliigutust, mis on aga siiski vaid osa žestidest, mida eestlased kasutavad. Mõned žestid on rahvusvahelisemad, mõned aga väga eestlaslikud, nagu näiteks "pöidla hoidmine".
Prantsuse keele žestiraamat tutvustab umbes 100 käežesti.
See on mõeldud kõigile, kes soovivad õppida mitmeid Prantsusmaal väga levinud kõnekeelseid väljendeid, millele on antud ka tõlked. Raamatu juurde kuulub kaks CD-d, mille programm võimaldab žeste tähenduse või liigutuse järgi otsida ja videopildina vaadata.
Tegemist on esimese sellelaadse väljaandega Eestis.
Sisukord:
Alfred Bernhard Nobel
Füüsika
Keemia
Füsioloogia ja meditsiin
Kirjandus
Rahu
Majandus
2004. aasta laureaadid.
1925. aastal vastuvõetud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus – rahvusvahelise avalikkuse kõrge hinnangu saanud õigusakt – jäi ainsaks sellelaadiliseks terviklikuks minoriteetide õigusi tagavaks dokumendiks.
Käesolev kogumik avab Eestis elanud rahvaste kultuuriautonoomia õigusliku aluse ja selle kujunemise tee ning valgustab lähemalt saksa, juudi, vene, rootsi, läti ja ingeri vähemusrahvuste kultuurilist aktiivsust. TOOTEINFO KKK
Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor.
Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast.
Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.
Raamat annab põhiteadmisi ühiskonnaelu ametliku korralduse olemuse ja selles toimivate seaduspärasuste kohta.
Käsitletakse sotsiaalse reaalsuse, sotsiaalse süsteemi ja sotsiaalsete nähtuste ilminguid, olemust ja tähendust. Vaadeldakse ka põhiteadmiste rakendamise võimalusi konkreetse ametliku korralduse projekteerimiseks ja mõõtmiseks.
Raamat võiks pakkuda huvi kõigile, kelle töö eeldab ametliku korralduse loomise või selle asjakohasuse analüüsimise oskust. Samuti kõigile neile, kes tahavad ühiskonnas toimuvat mõista ning leida sotsiaalsetele probleemidele konkreetseid korralduslikke lahendeid.
Põnev ja mõtlemapanev raamat ainulaadsest põlisrahvast kogidest, kelle tuhandete aastate taha ulatuv lugu, erakordne võime kohaneda muutustega ja põhjapanevad teadmised Maa kui terviku ökosüsteemist on tekitamas üha laialdasemat huvi maailma tippteadlaste ja erinevate elualade
asjatundjate seas.
„Tasakaalu raamat. Vestlused kogi tarkadega“ paotab ust meist väga erineva, ent hästi tervikliku ja elujõulise maailmavaatega inimeste ellu, kes otsustasid edastada lihtsaid, kuid mõtlemapanevaid sõnumeid ka lääne tsivilisatsioonile.
Raamatus saavad sõna kogide iidsete teadmiste hoidjad mamo'd, kes räägivad oma eluvaatest. Nimelt on kogidel õnnestunud säilitada põlisintellektil põhinev tasakaalu tarkus ja hoolimisest lähtuv eluviis, mis on suuremas osas meie planeedilt viimase 500 aasta jooksul minema pühitud. Nüüd, mil elame ajal, kui inimkond seisab silmitsi mitme globaalse kriisi ja tõsiste ellujäämise küsimustega, võiksime lahendusi otsides olla avatud ning uurida tehnoloogia võimaluste kõrval ka põlisintellektist lähtuvaid tarkuseid.
Nõnda ongi see raamat otsekui kutse asuda avastusretkele, avatud meelega ja hinnanguvabalt, juhul kui meid – kogide nooremaid õdesid ja vendi, nagu nad meid nimetavad – tõepoolest huvitab, kuidas see elu siin planeedil Maa võiks meie kõigi jaoks parimas tasakaalus jätkuda. „Täna on maailmas palju rohkem inimesi kui varem, aga palju vähem neid, kellel on tarkused säilinud. Kui me oma algupäraseid teadmisi tagasi ei saa, siis varsti lakkame olemast inimesed,“ ütleb raamatus üks kogi tarkadest Mama José Gabriel.
Raamatu palusid kogid enda nimel kirjutada Lucas Buchholzil – ühiskondlike protsesside uurijal, organisatsioonide nõustajal ja filmitegijal Berliinist. Tõlkis Madli Oras, toimetas Leelo Laurits ning kujundas Aadam Kaarma. Väljaandja on MTÜ Koosloome Koda.
Selles raamatus on 365 originaalset, vaimukat, vastuolulist ja tõhusat ideed maailma muutmiseks õiglasemaks, vabamaks, rohelisemaks paigaks – aidates abivajajaid ning muutes elu raskemaks ärakasutajatele, saastajatele, tagakiusajatele ja liigkasuvõtjatele.
Tekstid baseeruvad Interneti aadressidel – seega saab raamatut lugedes iga esitatud idee kohta täiendavat infot huvitavama hakanud teemadel
João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik.
Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud.
João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.
"Ma olen alati teadnud, et miski mu peas on korrast ära," tunnistab autor käesoleva teose alguses.
Mis on ühist geniaalsusel ja hullumeelsusel? Kas kirjanike ja teiste loomeinimeste – olgu nad elukutselised või mitte – mõttemaailm töötab mõnel muul viisil? Rosa Montero asetab meid peegli ette ja kaitseb iga hinna eest teistest erinemist, julgustades meid toitma oma sisemist loomingulist sädet.
Rosa Montero on öelnud, et "Oht olla täie mõistuse juures" on nii mõneski mõttes tema elutöö. Selle ainulaadse, hübriidse ja liigitamatu raamatu laad on samavõrd esseistlik kui ilukirjanduslik ning tugineb lisaks kirjanduse suurkujude memuaaridele ja biograafiatele ka neuroteaduslikele uuringutele, kirjaniku enda kogemustele ja tema elavale kujutlusvõimele.