lõbus, irooniline ning kohati ka nukker kirjeldus elust tänapäeva Ameerikas.

Mure looduse pärast on suurenenud käsikäes inimese majandustegevuse kasvuga. Eelmise sajandi alguses hakati ka Eestis muretsema põlispuude, suurte rändrahnude ja linnurikaste merelahtede käekäigu pärast. Veidi hiljem pälvisid tähelepanu samuti metsad, kooslused, maastikud. Ümbruse hoidmisega tegelesid esialgu mitmed vastutustundlikud maaomanikud, õpetajad, metsamehed. Riiklikult mõtestatud tegevuseni jõuti 1935. aastal vastu võetud looduskaitse seaduse toel. Raamatus antakse ülevaade seaduse sünniloost ning meie looduskaitse saavutustest sõjaeelsel perioodil.

“…Kui aga arvesse võtta, et kiviajal olid olemas tööriistad nii paremakäelistele kui ka vasakukäelistele ja, et juba varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt vasakule minevad kirjad (nt. heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevad kirjad (nt. kreeka kiri alates 5.sajandist ja bengali ehk tiibeti kiri), siis võib oletada, et parema- ja vasakukäeliste vaheline suhe oli võrdlemisi ühtlaselt jaotunud…” Raamatu lõpus on ära toodud pikk nimekiri kuulsatest vasakukäelistest, mõned: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Pablo Picasso, Ludwig van Beethoven, Nicolo Paganini, Hans Christian Andersen, Albert Einsten, Lewis Caroll Raamat keskendub pigem ümberõpetatud vasakukäelistele, kirjutatud Saksamaal kuskil 80-l a.-l.