Kultuur ja ühiskond
Poola kirjaniku ja teleajakirjaniku Roman Dobrzyński usutlus esperanto keele looja L. L. Zamenhofi lapselapse L. C. Zaleski-Zamenhofiga on huvitav, ajaloolise väärtusega kirjapanek, mis tutvustab kahe suure isiksuse, Doktoro Esperanto ja tema Prantsusmaale elama asunud ehitusinsenerist pojapoja kaasaega, elu ja saatust.
See on sisukas kolmekõne võrdsete partnerite vahel, mille ulatuslik teemade ring hõlmab muu hulgas rahvaste ja riikide ajalugu, keeleteadust ja tehissaarte ehitamist.
Raamat koondab Jaan Puhveli algselt inglise keeles kirjutatud eestiainelisi kirjatöid.
Võõrkeelsele lugejale mõeldud tekstid on autor ise võimalikult täpselt inglise-ameerika keelest tõlkinud. Oma laadilt peegeldavad need püüdlusi lahtises maailmas tutvustada, levitada ja põlistada tol ajal ahistuses viibinud eesti kultuuri.
Ajavahemikus 1968–1991 ilmunud eesti- ja soomeaineliste esseede ja arvustuste kogumik on järjeks ja täienduseks Jaan Puhveli eesti keeles kirjutatud tekste sisaldavale raamatule "Ulgvel ja umbes" (Ilmamaa 2001).
Brošüüris tutvustatakse originaaluuringuid, mis on teadus- ja arendusprojekti "Mitte-eesti noorte integreerimine Eesti ühiskonda" lähtealuseks.
Sisu:
Väärtusteadvus ja rahvuslik identiteet
Avalik arvamus ja integratsiooni perspektiivid
Integratsiooni majanduslikud ja regionaalsed aspektid
Integratsioon ja haridus
Vene laps eestikeelses keskkonnas.
Pilootprojektide kogemusi
Rahvussuhete arengu võimalikud teed
Selles raamatus jutustab üks vanaisa oma kogemustest üheteistkümne lapselapsega, kuidas ta õpetas neid tegema asju „vanaisade moodi".
Näiteks viisakat käitumist, enda ja teiste austamist, lihtsate toitude valmistamist, rõivaste ja jalatsite korrashoidu, armastust looduse ja aiatöö vastu, suhtlemist sõpradega, esmaabi andmist, lõbusaid vanaaegseid mänge ja veel palju muud.
Raamat mineviku ja tänapäeva rahvakommetest ja tavadest. Käsitletakse perekondlike sündmuste ja kalendritähtpäevadega seotud kombestikku, uute traditsioonide tekkimist ja juurdumist meie elus.
Kaksikraamat tutvustab ühelt poolt eesti keeleruumis ja teiselt poolt prantsuse keeleruumis kasutatavaid käelisi žeste.
Raamatust on kasu neile, kes soovivad oma esinemisi meeldejäävamaks ja dünaamilisemaks muuta, aga kindlasti on see huvitav abivahend ka keeleõpetajatele ja õppijatele loomingulisemaks lähenemiseks. Žestiraamatu eestikeelne osa pakub üllatuse, tutvustades ligi 100 käeliigutust, mis on aga siiski vaid osa žestidest, mida eestlased kasutavad. Mõned žestid on rahvusvahelisemad, mõned aga väga eestlaslikud, nagu näiteks "pöidla hoidmine".
Prantsuse keele žestiraamat tutvustab umbes 100 käežesti.
See on mõeldud kõigile, kes soovivad õppida mitmeid Prantsusmaal väga levinud kõnekeelseid väljendeid, millele on antud ka tõlked. Raamatu juurde kuulub kaks CD-d, mille programm võimaldab žeste tähenduse või liigutuse järgi otsida ja videopildina vaadata.
Tegemist on esimese sellelaadse väljaandega Eestis.
Teatud mõttes on "Väike" jätk esseekogumikule "Väike äratundmiste raamat". Kolmest osast koosnevas teoses arendab Raudam väiksuse teemat süvitsi edasi.
Raamatu esimeses osas "Anti ja mina" jutustab autor lugusid oma lapsepõlvest, lastes neis tegutseda oma esimese raamatu "Anti jutud" peakangelasel.
Teine osa "Väike Tuglas" käsitleb väiksuse teemat Friedebert Tuglase loomingus, kirjavahetuses ning mõistagi "Väikeses Illimaris".
Kolmandas osas "Mees, kes kirjutas merd" tehakse aga omalaadne stiilieksperiment, laskudes nii mere, Tuglase kui ka kirjanduse saladustesse.
1925. aastal vastuvõetud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus – rahvusvahelise avalikkuse kõrge hinnangu saanud õigusakt – jäi ainsaks sellelaadiliseks terviklikuks minoriteetide õigusi tagavaks dokumendiks.
Käesolev kogumik avab Eestis elanud rahvaste kultuuriautonoomia õigusliku aluse ja selle kujunemise tee ning valgustab lähemalt saksa, juudi, vene, rootsi, läti ja ingeri vähemusrahvuste kultuurilist aktiivsust. TOOTEINFO KKK
Kas lõputu kasv piiratud planeedil on võimalik? Miks me usume, et majanduskasv on ainus tee õnneni?
Käesolev raamat ei ole pelgalt praeguse maailmakorra kriitika – see on radikaalne ja praktiline teekaart uue maailma ehitamiseks. Hickel viib lugeja teekonnale läbi ajaloo, näidates, kuidas kolonialismi ja ekspluateerimise pärand elab tänases majandussüsteemis edasi. Selle asemele pakub ta välja alternatiivsed viisid, kuidas korraldada majandust nii, et see teeniks inimeste ja planeedi heaolu, mitte kasumiahnust.
Ajal, mil Eesti poliitikud räägivad rohepöördest ja „puhtast tööstusest“, rajades samal ajal uusi tselluloosi- ja põlevkiviõlitehaseid, esitab see raamat ebamugava tõe: meie praegune lõputule kasvule orienteeritud majandusmudel on ummiktee. Kasvujärgne lahendus – tasaareng – pole vaesuse õilistamine, vaid teekond tõelise rikkuse ja tähendusrikka elamise juurde.
Astu välja mugavustsoonist ja julge mõelda teisiti. See raamat muudab su arusaama majandusest, progressist ja inimkonna tulevikust.
Ea Jansen on ajaloolasena tegev olnud juba 1949. aastast. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud aeg valgustusest venestuseni. Käesolevasse raamatusse on valitud Ea Janseni viimaseaegsed (so alates 90. aastatest) kirjutised, mis on kirja pandud eri laadi artiklite ja arvustustena erinevatele väljaannetele.
Raamat sisaldab vaateid eestlaste ajaloolisele teele alates nendest aegadest, mil talupoeg alles jõudis heatahtlike baltisaksa publitsistide ja pastorite teadvusse, ning mil vaieldi tema võimaliku tuleviku üle.
Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini.
Kalju Suur (1928–2013) on teinud põhiliselt kultuuriteemalisi päeva- ja naljapilte, viljelenud akti- ja reportaažifotot ning portreed. Aastast 1964 on ta korraldanud 158 isikunäitust 17 riigis.
Raamat annab põhiteadmisi ühiskonnaelu ametliku korralduse olemuse ja selles toimivate seaduspärasuste kohta.
Käsitletakse sotsiaalse reaalsuse, sotsiaalse süsteemi ja sotsiaalsete nähtuste ilminguid, olemust ja tähendust. Vaadeldakse ka põhiteadmiste rakendamise võimalusi konkreetse ametliku korralduse projekteerimiseks ja mõõtmiseks.
Raamat võiks pakkuda huvi kõigile, kelle töö eeldab ametliku korralduse loomise või selle asjakohasuse analüüsimise oskust. Samuti kõigile neile, kes tahavad ühiskonnas toimuvat mõista ning leida sotsiaalsetele probleemidele konkreetseid korralduslikke lahendeid.
Valik lavastaja, õppejõu ja eestlaste elulugude koguja ning talletaja Merle Karusoo (1944) mõtetest, esseedest ja kõnedest aastatel 1985–2019.
Kaks mõtet Merle Karusoolt:
„Ega ju midagi rohkemat siin ilmas ei olegi, kui kokkulepped inimeste vahel ja neist hoolimine, nendega arvestamine.”
„Üks õige asi, mida mina tean [28 aasta taguse] Põhiseaduse Assamblee tööst nimetada, oligi see hetk, kui Hando Runnel püsti tõusis ja ütles, et põhiseaduses peaks see kirjas olema, et töö on kõige väärikam eneseteostuse viis.”
Põnev ja mõtlemapanev raamat ainulaadsest põlisrahvast kogidest, kelle tuhandete aastate taha ulatuv lugu, erakordne võime kohaneda muutustega ja põhjapanevad teadmised Maa kui terviku ökosüsteemist on tekitamas üha laialdasemat huvi maailma tippteadlaste ja erinevate elualade
asjatundjate seas.
„Tasakaalu raamat. Vestlused kogi tarkadega“ paotab ust meist väga erineva, ent hästi tervikliku ja elujõulise maailmavaatega inimeste ellu, kes otsustasid edastada lihtsaid, kuid mõtlemapanevaid sõnumeid ka lääne tsivilisatsioonile.
Raamatus saavad sõna kogide iidsete teadmiste hoidjad mamo'd, kes räägivad oma eluvaatest. Nimelt on kogidel õnnestunud säilitada põlisintellektil põhinev tasakaalu tarkus ja hoolimisest lähtuv eluviis, mis on suuremas osas meie planeedilt viimase 500 aasta jooksul minema pühitud. Nüüd, mil elame ajal, kui inimkond seisab silmitsi mitme globaalse kriisi ja tõsiste ellujäämise küsimustega, võiksime lahendusi otsides olla avatud ning uurida tehnoloogia võimaluste kõrval ka põlisintellektist lähtuvaid tarkuseid.
Nõnda ongi see raamat otsekui kutse asuda avastusretkele, avatud meelega ja hinnanguvabalt, juhul kui meid – kogide nooremaid õdesid ja vendi, nagu nad meid nimetavad – tõepoolest huvitab, kuidas see elu siin planeedil Maa võiks meie kõigi jaoks parimas tasakaalus jätkuda. „Täna on maailmas palju rohkem inimesi kui varem, aga palju vähem neid, kellel on tarkused säilinud. Kui me oma algupäraseid teadmisi tagasi ei saa, siis varsti lakkame olemast inimesed,“ ütleb raamatus üks kogi tarkadest Mama José Gabriel.
Raamatu palusid kogid enda nimel kirjutada Lucas Buchholzil – ühiskondlike protsesside uurijal, organisatsioonide nõustajal ja filmitegijal Berliinist. Tõlkis Madli Oras, toimetas Leelo Laurits ning kujundas Aadam Kaarma. Väljaandja on MTÜ Koosloome Koda.
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre "Suur pettumus" on selline erand. Esmatrükist möödunud 14 aastaga pole see teos mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid "mina", "meie" ja "nemad"; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud.
See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.
„Süsteemimõtlemise alused“ on hädavajalik teejuht kõigile, kes soovivad mõista süsteemide – olgu need siis majanduslikud, ökoloogilised või sotsiaalsed – toimimist meie ümber. Donella H. Meadows, tunnustatud keskkonnateadlane ja süsteemimõtlemise teerajaja, selgitab keerulisi mõisteid läbi lihtsate ja köitvate näidete. Donella Meadows (1941–2001) oli Rooma Klubi 1972. aastal avaldatud raporti „Kasvu piirid“ juhtiv autor. Tema ja kaasautorite toonaseid hoiatusi peetakse tänapäeval kõige täpsemateks ennustusteks sellest, kuidas pidev rahvastiku ja tarbimise kasv võib tõsiselt kahjustada elu toetavaid öko- ja sotsiaalsüsteeme, ning et piiramatu majanduskasvu püüd võib lõpuks segi paisata palju kohalikke, piirkondlikke ja globaalseid süsteeme.
Tänapäeval on laialdaselt tunnustatud, et süsteemimõtlemine on paljude kogu maailma ees seisvate keskkonna, poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamise tähtis tööriist. Nii suured kui ka väikesed süsteemid võivad käituda sarnaselt ja nende mõistmine on ehk meie parim lootus püsivate muutuste tegemiseks paljudel aladel. See raamat muudab fundamentaalselt teie arusaama maailmast ja annab praktilised tööriistad keerukate probleemide lahendamiseks. Sobib nii algajatele kui ka kogenud praktikutele, kes soovivad süvendada oma arusaama süsteemidest.
„Süsteemimõtlemise alused“ on ühtaegu nii praktiline käsiraamat kui ka sügav filosoofiline teekond, mis aitab teil näha suuremat pilti ja leida tõhusamaid lahendusi tänapäeva keerulistele väljakutsetele. See raamat on kohustuslik lugemine kõigile poliitikakujundajatele, juhtidele, ettevõtjatele ning kõikidele teistele, kellel on ambitsioon vedada eest ühiskondlikke muutusi.
Fenno-Ugria aastaraamatul „Soome-ugri sõlmed 2024“ on Karjala fookus nii Venemaa kui Soome poolelt; artikleid on Kaljo Põllu 90. sünniaastapäeva puhul, Arvo Valtoni mälestuseks, aga ka Viiburi linna ajaloost, ingerlaste, karjalastega seostuvate teemade eri käsitlusi, samuti ülevaade soome-ugri rahvaste kongressidest Venemaal 2024.
Silverwhite is a captivating exploration of the eastern Baltic nations' earliest history and interactions with Mediterranean and Near East peoples. This journey meticulously outlines an answer to the true whereabouts of Thule, the unearthly northernmost land of ancient legend. Although Silverwhite is grounded in classical literature and extensive historical, astronomical and geographical fact, Lennart Meri–foremost a writer and filmmaker–weaves his travelogue with poeticism.
Whereas a professional historian must show caution when using fantasy to patch gaps between facts, a poet is untethered. This epic work can also be read as a thriller: millennia ago, an enormous cosmic rock crashed into the Estonian island of Saaremaa. Through this extraordinary historical event, Meri brings together a curious cast including ancient Greeks, Arabs and Estonians.
All genuinely existed and met, even if their names have been lost to oblivion. When Meri wrote Silverwhite, Estonia was occupied; forced into the restrictions of Soviet Russian colonialism. His work was a balm against that closed-minded and unnatural state, offering the unmistakable message that the world has never been divided into isolated islands of civilisation.
Nations, eternally interconnected, have always shared knowledge and impacted one another in complex ways. Openness is inherent.
„Seened kultuuriloos“ pole tavaline seeneraamat – siin astuvad seened ette meie kaaslaste ja huviobjektina inimkultuuri valdkondades. Lisaks nende rollile toidukultuuris on juttu eestlaste ja teiste rahvaste suhtumisest seentesse, seenekorjamisest, seente kasvatamisest, seentega ravimisest, aga ka seenemürgitustest.
Autor näitab, missuguses tähenduses esinevad seened mõistatustes, naljandites, muistendites, unenägudes. Saame teada, mida on inimesed arvanud seente päritolust, kes on seenealused, mis on pilvetükid ja kuidas on need seotud seentega. Kaasajal on seened väga populaarne dekoratsioonielement.
Iseäranis punast kärbseseent kasutatakse sageli lasteraamatute illustratsioonides, vaateakendel, koomiksites, kujunduselemendina aedades ja õnnesümbolina postkaartidel. Miks on see nii? Ja kuidas on seotud kärbseseen ja kärbsed?
Aivar Jürgenson on kaitsnud teadusmagistri kraadi folkloristikas ja doktorikraadi kultuuriajaloos. Tema teaduslikud huvid hõlmavad lisaks etnomükoloogiale diasporaauuringuid, migratsiooni- ja koloniaalajalugu, rände- ja integratsiooniprotsesse minevikus ja tänapäeval. Välitöid on ta teinud eesti diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas.
Televiisori sees on veel üks maailm. Palju suurem, kui üheltki ekraanilt välja paistab. See on apsude ja segaduste lõputu maailm. Sellese raamatusse on jäädvustatud lood, mis on pidanud vastu ajahambale. Nende lugude kangelased on telemaailma legendid: Valdo Pant, Hardi Tiidus, Rein Karemäe, Kalle Mihkels, Urmas Ott, Alice Talvik, Harri Kingo, Enn Eesmaa, Mati Talvik, Vahur Kersna, Marite Kallasma, Urmas Reitelmann ja paljud teised nii siin- kui ka sealpool kaamerasilma.
Kõnekunstist räägivad loendamatud raamatud, kuid ikkagi võib kõige haaravamalt rääkida just see kõnemees, kes pole neist ainsatki lugenud. Veelgi paradoksaalsemalt võib oraatorina põruda ka väga valgustatud lugeja ning pole üldse võimatu, et seda enam, mida rohkem ta on oratoorikat kirjasõnas uurinud. Vahel saavad asjad selgemaks läbikirjutatult, vahel on jällegi risti vastupidi. Eksimatult võib aga väita, et „Rõõmustada vanaema“ ei ole kaugeltki ainus arutlus kõnekunstist, mille tagakaanele sobib ideaalselt satiiriline hoiatus: ikka leidub eskimo, kes töötab välja juhendid Belgia Kongo elanikele kuuma ilma puhuks …
„See raamat tahab olla väike nimeleksikon. Koostaja eesmärgiks on ühelt poolt abistada oma lapsele nime otsivaid vanemaid, teiselt poolt aga pakkuda midagi igaühele, kes tunneb huvi nimede – nende tähenduse, päritolu, ajaloo ja leviku vastu.“ Edgar Rajandi
Juba väga ammustest aegadest on kogu maailma pühapaigad erinevatele põlvkondadele suurt huvi pakkunud. Muistsed legendid ja kirjatööd jutustavad sellistes kohtades toimunud erakordsetest sündmustest ning näib, et mõnedel kohtadel on võime tervendada keha, ülendada meeli, suurendada loomevõimet, arendada vaimseid võimeid või äratada vaimu. Sellised vaimsed kohad on jätkuvalt meie planeedi kõige austatumateks ja enimkülastatud paikadeks.
"Pühad paigad" viib globaalsele palverännakule, mis külastab 60 kõige jõulisemat ja aukartustäratavamat paika maakeral.