Kultuur ja ühiskond
Raamat mineviku ja tänapäeva rahvakommetest ja tavadest. Käsitletakse perekondlike sündmuste ja kalendritähtpäevadega seotud kombestikku, uute traditsioonide tekkimist ja juurdumist meie elus.
Ajaloodoktor Feliks Kinkar vaatleb oma raamatus 20. sajandi alguses loodud ja kuni Esimese maailmasõjani edukalt arenenud baltisaksa haridusseltside tegevust Eesti alal.
Uurimusest selgub nende seltside järjekindel töö ja silmapaistvalt head tulemused emakeelse kultuuri ja hariduse edendamisel, vaatamata üha tugevnevale venestamispoliitikale. Edu eelduseks oli kõigi saksa ühiskonnakihtide, nii lihtinimeste, haritlaste, vaimulike kui ka aadlike aktiivne osavõtt selles liikumises.
Kuigi tihedam koostöö eestlaste ja sakslaste vahel sellel alal puudus, aitas saksa seltside tegevus ka eestlastel võidelda ähvardava venestamispoliitika vastu ning oli eeskujuks analoogiliste eesti haridus- ja kultuuriseltside loomisel. Vaadeldud seltsid olid see alus, millest kasvas välja Eesti Vabariigis kuni 1939. aastani edukalt tegutsenud saksa vähemusrahvuse kultuuriautonoomia.
"Põhja ja itta" eesmärgiks on lugeja tutvustamine uurali keelte varasema uurimisloo huvitavamate lehekülgedega, eriti aga suurte keeleuurimisretkedega, mis on tehtud ülemöödunud sajandil ja eelmise sajandi alguses. Et lugejat viia lähemale vastavale keskkonnale, on ulatuslikult tsiteeritud mitme uurija reisikirju, milles kajastuvad retkede rõõmud ja vaevad ning leidub alusa põnevaid detaile läbitud alade ja kohatud rahvaste kohta.
Pearõhk raamatus on asetatud obiugrilastele ja samojeedidele. Vaatlused piirduvad 1917. aastaga, sest pärast Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni siirdusid Nõukogude Liidus asuvad uuralilased täiesti uude ajastusse, mille vaatluseks peab iga rahva kohta avaldatama eri teoseid.
Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".
Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor.
Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast.
Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.
Selles raamatus on 365 originaalset, vaimukat, vastuolulist ja tõhusat ideed maailma muutmiseks õiglasemaks, vabamaks, rohelisemaks paigaks – aidates abivajajaid ning muutes elu raskemaks ärakasutajatele, saastajatele, tagakiusajatele ja liigkasuvõtjatele.
Tekstid baseeruvad Interneti aadressidel – seega saab raamatut lugedes iga esitatud idee kohta täiendavat infot huvitavama hakanud teemadel
João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik.
Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud.
João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.
NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof.
Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.
Ajakirjanik Enno Tammeri kogumik sisaldab nii seni avaldamata kui ka varem ilmunud ajakirjanduslikke töid.
Uutest töödest on mahukamad peatükid "Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv", mis annab lugejale mõtlemisainet, kust on pärit tänane tipp-poliitik Edgar Savisaar ning miks ta ise sellele küsimusele eri aegadel erinevaid vastuseid on andnud. Peatükk on varustatud dokumentaalsete materjalidega.
Samuti on eraldi peatükk "Lõpparve rongaemadusega", kus kriminaalkorras süüdi mõistetud Enno Tammer analüüsib, kellele tegelikult oli protsessi vaja ning kes seda suunasid.
Kataloog Jõgeva Linnaraamatukogus 2005. aasta 21. veebruarist 21. märtsini üleval olnud näitusest „Aukirju, diplomeid ja tunnustusi erinevast ajast“, mille koostas Jõgeva Vallavolikogu muinsuskaitse komisjoni esimees, Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade ühingu „Ambior“ juhatuse liige, vallavolinik Juhan Reimann oma kogude põhjal.
Teatud mõttes on "Väike" jätk esseekogumikule "Väike äratundmiste raamat". Kolmest osast koosnevas teoses arendab Raudam väiksuse teemat süvitsi edasi.
Raamatu esimeses osas "Anti ja mina" jutustab autor lugusid oma lapsepõlvest, lastes neis tegutseda oma esimese raamatu "Anti jutud" peakangelasel.
Teine osa "Väike Tuglas" käsitleb väiksuse teemat Friedebert Tuglase loomingus, kirjavahetuses ning mõistagi "Väikeses Illimaris".
Kolmandas osas "Mees, kes kirjutas merd" tehakse aga omalaadne stiilieksperiment, laskudes nii mere, Tuglase kui ka kirjanduse saladustesse.
„See raamat tahab olla väike nimeleksikon. Koostaja eesmärgiks on ühelt poolt abistada oma lapsele nime otsivaid vanemaid, teiselt poolt aga pakkuda midagi igaühele, kes tunneb huvi nimede – nende tähenduse, päritolu, ajaloo ja leviku vastu.“ Edgar Rajandi
Autorid pole taotlenud koostada kogu sotsioloogiliste uuringutega seotud küsimusteringi hõlmavat õpikut, vaid üksnes põgusat sissejuhatust, mis võiks ajendada asjahuvilisi, olgu nad kes tahes, sotsioloogia alal edasi õppima.
See inglise kirjaniku ja raadiomehe Nigel Reesi huumoriga kirjutatud raamat käsitleb mitmekesist teemade ringi, nagu näiteks: kas teha endale tänapäeval tüli lauakommetest kinnipidamisega, kui nii paljud seda ei tee; kuidas kohelda viisakusetuid ja jämeda käitumisega müüjaid ja kliente; kuidas muuta nii kirjalikke kui ka suulisi suhtlemisnorme; kuidas organiseerida perekondlike sündmuste, tähtpäevade, pühade tähistamist väikestest koosviibimistest kuni pulmadeni välja; milline käitumine peaks valitsema tööl, turistide seas ning erinevast soost inimeste vahel.
A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.
Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.
Kaksikraamat tutvustab ühelt poolt eesti keeleruumis ja teiselt poolt prantsuse keeleruumis kasutatavaid käelisi žeste.
Raamatust on kasu neile, kes soovivad oma esinemisi meeldejäävamaks ja dünaamilisemaks muuta, aga kindlasti on see huvitav abivahend ka keeleõpetajatele ja õppijatele loomingulisemaks lähenemiseks. Žestiraamatu eestikeelne osa pakub üllatuse, tutvustades ligi 100 käeliigutust, mis on aga siiski vaid osa žestidest, mida eestlased kasutavad. Mõned žestid on rahvusvahelisemad, mõned aga väga eestlaslikud, nagu näiteks "pöidla hoidmine".
Prantsuse keele žestiraamat tutvustab umbes 100 käežesti.
See on mõeldud kõigile, kes soovivad õppida mitmeid Prantsusmaal väga levinud kõnekeelseid väljendeid, millele on antud ka tõlked. Raamatu juurde kuulub kaks CD-d, mille programm võimaldab žeste tähenduse või liigutuse järgi otsida ja videopildina vaadata.
Tegemist on esimese sellelaadse väljaandega Eestis.
Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.
Etiketiküsimused on jälle moodi läinud. Raamatus on toodud käitumisjuhised erinevateks situatsioonideks.
Sisu:
Laste viisakas käitumine
Teie ja võõrad inimesed
Teie ja naabrid Reisil
Teie ja kolleegid
Sööma-ajad kitsas ringis
Tantsupõrandal
Mood ja riietus
Sõbrad ja sugulased
Poola kirjaniku ja teleajakirjaniku Roman Dobrzyński usutlus esperanto keele looja L. L. Zamenhofi lapselapse L. C. Zaleski-Zamenhofiga on huvitav, ajaloolise väärtusega kirjapanek, mis tutvustab kahe suure isiksuse, Doktoro Esperanto ja tema Prantsusmaale elama asunud ehitusinsenerist pojapoja kaasaega, elu ja saatust.
See on sisukas kolmekõne võrdsete partnerite vahel, mille ulatuslik teemade ring hõlmab muu hulgas rahvaste ja riikide ajalugu, keeleteadust ja tehissaarte ehitamist.
Taskuteamiku "A ja O" viies trükk.
Kiirem kui internet — selline on uus "A ja O 2004". 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2004, st. raamat sisaldab teavet ka 2003. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. Register ja sisujuht oluliste märksõnade ja teemade leidmiseks. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.
