Teater, muusika, kino

Mandunud teater. Püha teater. Räme teater. Vahetu teater.

Raamat käsitleb popmuusika ajalugu, hõlmates teemasid nagu country, rhythm and blues, folkmuusika, rock'n'roll, soul, jazz ja folk rock. Teoses käsitletakse muusikaajalugu nii NSV Liidus kui ka Ameerika Ühendriikides.

 

2., täiendatud ja parandatud trükk.

Sisukord:
Teater ja katk
Lavastamine ja metafüüsika
Bali teatrist
Idamaa teater ja lääne teater
Tehkem lõpp šedöövritele
Teater ja julmus
Julmuse teater. Esimene manifest
Kirjad julmusest
Kirjad keelest
Julmuse teater. Teine manifest

Naised, armastage ja väärtustage ennast nii nagu teid loodud on!

Kaks maailma: üks glamuurselt särav – Eurovisiooni laululava rambivalguses publiku imetleva tähelepanu keskpunktis; teine – alateadlikud enesehävituslikud käitumismustrid ja hingeline ebakindlus, mis kaitsvate koduseinte vahel varjus.

Kaks naist, Kaire ja Dagmar – üle Eesti kuulsad särtsakad bäkilauljad, volüümikate kehadega hellahingelised naised ja andunud emad, kes on oma naiseliku olemuse ja kaaluka keha aktsepteerimise teekonnal omandanud meedia abil omamoodi ikooni tähenduse. See on avameelne lugu kahe silmapaistvalt andeka suure tüdruku eneseotsingutest muusikas ja igapäevaelus.

Rollid elus: särav artist, sensuaalne ja seksikas naine, hea ema, tänulik tütar, ustav sõber, toetav kolleeg. Kuidas selle kõigega väärikalt toime tulla? See on suurte tüdrukute väljakutse enese väärtustamise teekonnal läbi varju – läbi purunenud suhete, söömissõltuvuse, depressiooni, paastu ja eneseteraapia.

Kaire: “Minu kehakaal väljendab minu vaimset seisundit. Minu eesmärk on julgus olla mina ise.”

Dagmar: “Ma teadvustan endale, et minu keha paisub aeg-ajalt minu laiskuse ja mugavuse tõttu. Aga olen teinud endaga rahu. Minu kehakaal on olnud siiski teiste, mitte minu probleem.”

Ivo Linna: “Mina armastan neid väga! Nad on ürgsed naised. Nendes on palju naiselikku headust, jõudu, emalikkust – kõike seda, mida naine võib pakkuda. Laval on nad müür, millele toetuda. Nad ei virise ja see on kõige tähtsam!”

Raamatu koostaja Anneli Urge.

Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

- Teooria ja noodiõpetus
- Kitarri häälestamine
- Terminite, mõistete ja mängutehnikate juures on ära toodud ka selle sõna inglisekeelne vaste.

Raamatu eesmärgiks on anda olulisemad põhireeglid kõneoskuse teooria alalt ja mõningaid praktilisi juhiseid nende rakendamiseks meie oludesse.

Iga algaja kõneleja, kes asub lugema seda raamatut, või kes kuulab loenguid kõneoskusest mõnel kursusel, peab aga pidama meeles seda, et ainult kõneoskuse teooria tundmaõppimine ei ole teinud veel kellestki kõnelejat. Kõnelemine on peamiselt oskus, ja nagu iga teisegi oskuse juures, on siingi vähe ainult teadmisest. Oskus omandatakse peamiselt harjutuste - kestvate ja süstemaatiliste harjutuste kaudu.

Käesolev teos on mõeldud nii lauluõpilastele, professionaalsetele ja isetegevuslikele lauljatele (solistina, ansamblis ja kooris) kui ka laulupedagoogidele, ansambli- ja koorijuhtidele, lauluõpetajatele koolides jt. Raamat püüab anda teaduslikud alused, olla praktiliseks käsiraamatuks ja valgustada ka hääle kujundamisega seoses olevaid laiemaid probleeme.

Hermann Hesse (1877–1962), Eestimaa juurtega saksa kirjanik, kes elas suurema osa elust Šveitsis, oli suur muusikaarmastaja. Sageli puudutas ta muusikat ka oma teostes ja kirjavahetuses, millest parimad selleteemalised palad on esitatud käesolevas kogumikus koos esseega "Hermann Hesse ja muusika" saksa kirjaniku Hermann Kasacki (1896–1966) sulest.

"Vaibunud viiside kaja" on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja džässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B. Kõrveri loometee algus. Teos on kavandatud kaheosalisena. II osa käsitleb Eesti levimuusikat alates aastast 1940. Et see ajajärk langeb kokku autori aktiivse teenistuskäiguga, on teises köites rohkem isiklikke tähelepanekuid muusikast, elust ja inimestest.

Brošüür tutvustab eesti noori lavastajaid, näitlejaid, luuletajaid, kunstnikke ja muusikuid:
Evald Hermaküla
Kalju Komissarov
Viivi Luik
Priit Pärn
Jaak Soans
Lepo Sumera
Rein Tammik
Jaan Tooming
Lembit Ulfsak
Mati Unt
Juhan Viiding

Raamat on mõeldud kitarri ajaloo huvilistele ja klassikalise kitarrimängu õppijaile.

I osa tutvustab kitarri ja kitarrimuusika ajalugu: kitarri arengut aastasadade jooksul, tähtsamaid kitarriste-virtuoose ja kitarrimuusika loojaid.
II osa käsitleb kitarrimängu algõpetust. Muusikalise materjalina kasutatakse eesti rahvaviise ning algajaile jõukohaseid populaarsemaid kitarripalu.
III osa - mänguõpetus edasijõudnuile - pakub etüüde ja tehnilisi harjutusi, mis annavad ettekujutuse klassikalise kitarrimängu põhitehnikast.
IV osa - 20 populaarset kitarripala - aitavad süveneda interpretatsiooniprobleemidesse.
Raamatu lõpus on populaarsete klassikapalade seaded kahele kitarrile.

Kogumikku on koondatud materjali üle kogu Eesti. Laulutekstid on esitatud enamasti sel kujul, nagu need on kirja pandud rahvalaulukogumikes, üksikjuhtudel on autor teinud väiksemaid ühtlustusi. Peatükke on kuus: regilaul, lastelaulud, kalendrilaulud, laulumängud, tantsud, muud regilaulud.

Artklikogumik "teater | tekstid. Eesti näitekirjanduse 20 aastat" on mõtteline jätk raamatule "Eesti dramaturgia 10 aastat" (2005). Kui varasem käsitles isikuportreede kaudu olulisemaid näitekirjanikke ning nende loomingut, siis uus kogumik vaatleb laiemat perioodi ning läheneb Eestis teatrilavale kirjutatud teksidele temaatilise vaatenurga alt. Raamat annab hea tausta nii teatrihuvilisele kui on sobiv lugemismaterjal ka kooliõpilastele.

Kogumik sisaldab 20 aasta jooksul Eestis lavale jõudnud algupäraste näidendite loetelu, nimekirja preemiatest ja Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluste auhinnatöödest ning nimeregistrit.

Sisukord:
Luule Epner, "Teoreetilisi vaateid nüüdisdramaturgiale: autorid, praktikad, strateegiad"
Riina Oruaas, "Tekstitehnikate muutumine postdramaatilise teatri ja performatiivsuse esteetika suunas"
Margit Tõnson, "Raha pärast. Teleteater, telefilm ja uus dramaturgia. Hierarhiad ja edenemised"
Ene Paaver, "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua"
Meelis Oidsalu, "Komöödiavõte ühiskonnakriitikana"
Madis Kolk, "Lavastajadramaturgiast autoriteatrini"
Sven Karja, "Deemant ja Dungal. Dramaatiline etüüd ühes osas"

Lavapildi minevikust. Dekoratsioonimaali tehnikad

"Teatrikoolide" sarja 6. vihikuna ilmunud raamatu ""Tallinnfilmi" filminäitlejate õppestuudio" sisaldab ülevaadet stuudiost ja õppetööst, meenutusi juba praeguseks lahkunud õpilastest ning intervjuusid veel meenutajatega. Raamat sisaldab lisadena eluloolisi andmeid ja rollide loetelu ning nimeregistrit. Tallinfilmi filminäitlejate õppestuudio loodi 1960. aastal. See oli ainus filmistuudio juurde loodud näitlejate õppestuudio kogu tollases Nõukogude Liidus.

Tallinfilmi õppestuudio on muuhulgas lõpetanud Sirje Arbi (Tennosaar), Arvi Hallik, Toomas Kalmet, Peeter Kard (Šmakov), Enn Kose, Tiia Kriisa, Verner Loo, Aime Piirsalu, Ivalo Randalu, Eili Sild (Torga), Mall Sillandi, Peeter Tedre, Ülle Ulla. Stuudiolasi õpetasid Leo Kalmet, Leo Soonpää, Reet Kasesalu-Martinson, Karl Ader, Meeli Sööt, Vello Rummo, Olev Piirsalu, Jüri Müür, Kaljo Kiisk, Leida Laius, Valeria Anderson, Veljo Käsper jt.

Teater on saast.
Teater on armastus.
Teater on ajaraisk.
Teater päästab elusid.

Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.

Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.
JIM ASHILEVI

Nelja esimese kutselise teatri – Vanemuise, Endla ja Draamateatri eellugu, sünd ning areng kuni 1920. aastani.

Hea lugeja,

2006. aasta on Eesti teatrile tähenduslik - möödub 100 aastat kutselise teatri sünnist. See ühtaegu lühike aeg sisaldab endas huvitavaid ja pöördelisi arenguid, silmapaistvaid isiksusi, kuid eelkõige sajandi pikkust loomingut. Teater kui kaduv kunst on suures osas jäädvustamatu, kuid üks on kindel - jäävad kirja pandud tõed ja jääb legend. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum oma näitusega "Sihiseadjad, alustajad" tahabki jutustada legendi läbi ajalooliste faktide. Abiks siin on rohke pildimaterjal ja unikaalsed arhiividokumendid muuseumi kogust. Ja eesmärk muidugi - jutustada eesti teatri lugu!

Eesti kutseline teater sai alguse 1906. aastal Vanemuisest. Sellele eelnes üle saja aasta pikkune saksa teatri periood Eestis - esimesed eestikeelsed dialoogid sakslase August von Kotzebue näidendites, esimene professionaalne eestlasest näitleja Peter Andreas Steinsberg Saksa teatri laval. Eesti rahvusliku teatri sünd Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal Vanemuise seltsis. Wiera teatri esimesed Shakespeare'i lavastused ja Taara selts kutselise teatri taimelavana. Näitus vaatleb nelja esimese kutselise teatri - Vanemuise, Estonia, Endla ja Dramateatri loomist ning tegevust kuni 1920. aastani.

"Sihiseadjad, alustajad" on esimene osa Eesti teatri ajaloo ülevaatenäituste sarjast. 2005. aasta sügisel valmib muuseumil Il osa "Oma päikese poole", mis käsitleb iseseisvusaastate teatritegevust kuni sõjaajani. Ning suure juubeliaasta künnisel näeb ilmavalgust Ill osa, mis otsapidi tänapäeva välja jõuab. Kõik kolm näitust ühinevad 2006. aasta algul suureks teatriloo rändnäituseks, mis alustab oma teekonda üle Eesti Tallinnast.

Näituse koostasid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadurid Kirsten Simmo, Simmo Priks ja Kalju Haan. Visuaalse külje eest hoolitses kunstnik Liina Unt. Näitust aitas rahastada Eesti Kutselise Teatri 100. aastapäeva programmi raames EV Kultuuriministeerium.

Parimate soovidega,
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Kutseline teater aastatel 1945-1990.

Hea lugeja,

Eesti Teatri- ja Muusikamuseumi teatriajaloo sari on jõudnud peaaegu tänasesse päeva. Ja kuna viimane samm sai pikem kui eelmised, ühendab see sujuvalt sõja-aastad, Nõukogude Eesti ja taasiseseisvunud vabariigi. Aastad 1945 - 1990 sisaldavad endas palju erinevat, palju muutuvat, palju kordumatut. Üks jääb aga samaks - igal õhtul on kuskil etendus, igal õhtul koguneb publik saali ja laval sünnib teater. Ja see on korduv nähtus, mis loodetavasti iial ei katke.
"Pilvede värvid" heidab pilgu pöördelistele aastatele peale II maailmasõda, kaardistab teatrite saatused ja näitab uusi tuuli 1960. aastate lõpu teatris. Siia perioodi kuuluvad eesti teatri suurkujud Voldemar Panso, Kaarel Ird, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla, Jaan Tooming, Kaarin Raid ja nii mitmedki teised, kelleta meie teatrilugu kirjutada pole võimalik.

Pilved on värvilised ja värvides peitub rikkusi, mida aeg aitab hinnata.

Hea lugeja,

„Oma päikese poole" toob Sinuni eestiaegse teatrikunsti tähtsaimad saavutused.
Tekstide ning rikkaliku fotomaterjaliga näitame teatriajalugu aastatest 1920 - 1940.
Selleks ajaks oli Eestis asutatud juba 4 kutselist teatrit - Vanemuine, Estonia, Endla ja Dramateater. Nüüd ootavad järge muudatused Draamateatri ümber, Ugala ja Tallinna Töölisteatri sünd. Sõnateatri kõrval pöörame tähelepanu ka
teistele teatrikunsti žanritele - ooperile, operetile ja balletile. Sellesse ajajärku jääb Hanno Kompuse ja Eino Uuli ooperirežii, Ida Urbeli ja Rahel Olbrei tantsuteater ning Agu Lüüdiku säravad operetilavastused primadonna
Milvi Laidiga eesotsas.

„Oma päikese poole" on järg juba ilmunud kataloogile „Sihiseadjad, alustajad". Ülevaade teatrilukku jätkub kolmanda osaga „Pilvede värvid", kus tähelepanu all on teatritegijad sõjajärgsest perioodist kuni tänaseni.

"Nähtamatus näitlejas" on lihtsas keeles kirjutatud näitlemisharjutused ja teatrimõtted elegantselt ühendatud mõistujuttudega jaapani möödanikust, mis muudavad raamatu nauditavaks lugemiseks mitte ainult professionaalile, vaid ka igale kultuurihuvilisele inimesele.

Raamatusse "Laulu-ja tantsupidu päevapiltidel." on valitud tippfotograafide jäädvustatud hetked ja meeleolud unustamatust peost.Tänavune XXVI laulu- ja XIX tantsupidu sündisid aja puudutusest. Raamatus on suvise laulu- ja tantsupeo puudutused, päevapiltidel talletatud aja lugu. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhi, Aet Maatee sõnul tarvitseb vaid võtta kätte mahukas fotoraamat "Laulu- ja tantsupidu päevapiltidel" ning peo puudutused on jälle siin, meie keskel. Tsitaadid on eesti ja inglise keeles. Raamatu andsid välja Menu Kirjastus ja Nikon Nordic AB Eesti filiaal koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-ga.

Olen valmis saanud raamatu pealkirjaga "Olnust olevatele. Martin Viirandi heliarhiivist." Olen teinud Eesti Raadios (praegu Eesti Rahvusringhääling) kultuurisaateid rohkem kui neli aastakümmet ja nüüd olen ERRi heliarhiivist välja valinud minu poolsada raadiovestlust meie juhtivate kultuuriinimestega. Näiteks Lennart Meri, Jaan Kross, Hando Runnel, Doris Kareva, Heinz Valk, Valter Ojakäär, Jüri Kuuskemaa jt. Iga jutuajamise juures foto. Näiteks Georg Meri meenutab tsaariaegset Tallinna Reaalkooli, Valter Ojakäär oma pikka eluteed ja sõprust Raimond Valgrega. Helmi Puur ja Heino Kiik heidavad pilgu käidud teele. Veljo Tormis ja Hirvo Surva räägivad loo ühest Ameerika üliõpilaste koorist, kes tänu nende õhutusele hakkas õppima eesti keelt ja laulma eesti laule. Heinz Valk kõneleb karikaturist Gorist, Enn Vetemaa Gustav Naanist jne. Või nagu on öeldud raamatu eessõnas, on kõik oma valdkonna esimese rea tegijad. Mõned nimed veel: Rein Taagepera, Peeter Olesk, Vahur Linnuste, Vello Salo, Enn Sarv, Asta Põldmäe, Gustav Ernesaks, Voldemar Miller, Hellar Grabbi ja paljud teised. Martin Viirand

Põhjalik käsiraamat tutvustab orkestripille, nende arengulugu ja mängutehnilisi üksikasju.

Sisukord:

* Orkestri nimetus ja mõiste
* Juhuslikest ansamblitest värvika sümfooniaorkestrini
* Sümfooniaorkester
* Sümfoniettorkester
* Keelpilliorkester
* Duost kammerorkestrini
* Puhkpilliorkester
* Kerge muusika orkestrid
* Eesti rahvapilliorkester
* Orkester koolis
* Mudlikasorkester
* Mõnda terminoloogiast ja muust orkestrimängus vajaminevast
* Raamatus esinevate oskussõnade seletusi
* Register
* Kasutatud kirjandus

Fifty summers of music - during which the tradition of classical music festivals has grown and evolved in Pärnu - is a significant milestone. Pärnu has earned its spot among international music towns. It has been a long road with countless twists and turns, many travellers, a journey through inconstant times and circumstances. The travellers on this journey have shared a common goal - to bring good music to Pärnu, offer experiences, and tug at each listener's heartstrings. This booklet is only a brief overview, but I do hope to see thorough tractates from musicologists in the future. The programmes, performers, and organisers of Pärnu's summer festivals of classical music are worth it. The journey, which started half a century ago, continues. Ela Tomson, complier

2015. aastal esietendus Rahvusooper Estonias lastemuusikal „Karlsson katuselt", millele kirjutas Lindgreni järgi teksti Wimberg. Muusikal tähendab muusikat ja laulmist, seetõttu kirjutas Wimberg teksti sisse ka 12 laulu sõnad. Need said loodud selliselt, et neid oleks hea ka raamatust lugeda. Raamatu illustratsioonideks on fotod muusikalist.

166 laulu. Koostas Inda Kõiva. 1. Mets mühiseb = Im grünen Wald / M. Oscheit ; sõn.: S. Lipp. 2. Ju laias laanes (Lahkumine) = Das Band zerrissen = Skirsanas / autor teadmata ; sõn.: S. Lipp. 3. Koduküla mälestus (Koduke) : "On saatus kaugele mind ära viinud..." / muusika ja sõn.: A. Siirak. 4. Emajõe jutustus : "Emajõe pääl, kurb kaebehääl..." / autor teadmata ; sõn.: S. Lipp. 5. Seal, kus rukkiväli = On the banks of the Wabash / P. Dresser ; sõn.: G. E. Luiga. 6. Neiukene, noorukene / P. Tammeveski. 7. Kolm lille : "Noorusraalt kolm lille noppisin..." = Celinieks / A. Vinters ; sõn.: S. Lipp. 8. Üksik majakene põllu sees / J. Aavik ; sõn.: P. Tekkel. 9. Kodukotus : "Mu meelen kuldne kodukotus..." / rahvalik viis Tarvastust ; sõn.: A. Rennit. 10. Hääd ööd mustlane : "Head ööd mu armsam..." = Good-bye old gypsie / autor teadmata. 11. Kodurannal : "Mu kodurannal haljendab..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 12. Õhturahu : "Vaikinud õhtuks on rahutu meri..." / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 13. Vana vokk : "Siis kui aovalgus kaob..." = The old spinning wheel = Das alte Spinnrad / B. Hill ; sõn. autor teadmata. 14. Oh kingi mul kodu / ameerika rhvl. ; sõn.: T. Targama. 15. Kiigemäel : "Nüüd poisid, piigad hulgana..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 16. Kui su pea kord muutub halliks = When your hair has turned to silver / P. de Rose ; sõn.: C. Tobias ; tlk. H. Karmo. 17. Tasa laintel liugleb... / muusika ja sõn.: A. Siirak. 18. Mäepere talgud (Talgupolka) : "Mäepere Matsil talgud hoos..." / L. Kauppi ; sõn.: J. Remmelgas. 19. Lausa valges = Ganz in weiss / R. Arland ; sõn.: O. Roots. 20. Tasakesi voolab oja / muusika ja sõn.: A. Siirak. 21. Tiritomba : "Õhtu ajal, õhtu ajal oma neidu..." / itaalia rhvl. ; sõn.: O. Roots. 22. Miki merehädas : "Nüüd Miki läeb Piritalt merele..." = Mikki-hiiri merihädässä / G. Malmsten ; tlk. J. Remmelgas. 23. Junga laul : "Jah, jungana laeval ma algasin tööd..." = Turalleri / E. Taube ; sõn.: O. Roots. 24. Õnnekalur : "Kui need laiad merelained..." / autor teadmata. 25. Meremehe tervitus kallimale : "Hulk läbi käinud merd ja maid..." / E. Palm ; sõn.: S. Lipp. 26. Olen armund ühte neidu / P. Tammeveski ; sõn.: O. Roots. 27. Kaunis kevadpäev : "Mul meenub üks kaunis kevadpäev..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 28. Kalamehe jutt : "Oi latikas, oi lutsupoeg..." / J. Koha ; sõn.: A. Pirn. 29. Antsu polka : "Vaadis kihab värske õlu..." / A. Siirak ; sõn.: O. Roots. 30. Väikemees, sa nutad (Väikemees, sul oli raske päev) : "Õhtutuuled vaikind, juba paistab kuu..." / I. Berlin ; eestik. sõn.: A. Eskola. 31. Ämmapolka : "Pea ikka au sees oma ämmamammat..." / G. Möckel ; sõn.: J. Kaidla. 32. Kui roosid õitsend : "Juba ammu roosid õitsend..." / rahvalik laul. 33. Tule ääres / F. Sadovski ; sõn.: S. Lipp. 34. Kesk õitsvaid lilli : "Kui eha punal kord helkis meri..." : filmist "Señorita" = Nuits napolitaines / L. [p.o. J.] S. Zamecnik ; sõn. autor teadmata. 35. Õhtul õues : "Istun õhtul õues kinnisilmi ma..." / J. Helindi ; sõn.: V. Tomingas. 36. Suveteed : "Puudel juba kolletavad lehed..." / H. Kõrvits ; sõn.: P. Kaidma. 37. Oh sa poiss : "Läksin mina, läksin mina läbi külatänava..." / rahvalik [laul]. 38. Kevadlauluke : "Õrnades tuultes ja päikese säras..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 39. Oi, kauge noorus / E. Tubb ; sõn.: A. Rinne. 40. Viini laul (Lahkumine) : "Eks elus mõnda juhtub..." : filmist "Burgtheater" = Sag' beim Abschied leise 'Servus' / J. Strauss, P. Kreuder ; sõn.: H. Lengsfelder, H. Hilm. 41. Mul iialgi ei elus vea : "Mul elus iialgi ei vea..." / H. Siirak ; sõn.: S. Lipp. 42. Uksekell : "Mu ukse küljes väike kell..." / G. Winkler ; sõn. autor teadmata. 43. Hammusta, Mihkel : "Ants oli alles vallatu..." = Crack, Michael = Die Dorfmusik / M. Fryberg ; sõn.: P. Tammeveski?. 44. Hei, mustlane mängi : "Täna ei saa uinuda..." = Cikanko ty krasna = Du schwarzer Zigeuner = Play, gipsy / K. Vacek ; sõn.: O. Roots. 45. Tulesuudlus : "Su kaunid mooniõite värvi punahuuled..." = El Choclo = Kiss of fire / A. Villoldo ; sõn.: H. Karmo. 46. O mia bella Napoli = Tänavalaulja Napolist : "Väike neiu ilus oled sina..." / G. Winkler ; sõn.: R. M. Siegel ; tlk. P. Veebel. 47. Lõkke juures : "Kui hääbub päikesevalgus..." = Four walls / muusika ja sõn.: M. Moore, G. Campbell ; tlk. H. Jõgioja. 48. Mustad silmad : "Silmi tuhandeid elus saadab meid..." = [Очи черные] / muusika ja sõn. autor teadmata. 49. Õnnekevad : "Me õnnelikum paar siin laia taeva all..." / A. Siirak ; sõn.: O. Roots. 50. Labajalavalss : "Mind kutsuti pulma..." / eesti rhvv. 51. Koduigatsus : "Kui vahest meri tormine..." = En sjöman älskar havets våg = On armas mulle allon tie / rootsi rhvv. ; sõn.: J. Remmelgas. 52. Vihmapiisad : "Paista päikene ei või alati..." = Regentropfen / E. Palm ; sõn. autor teadmata. 53. Penni serenaad : "Mängisin sinu akna all kord..." = Penny serenade / M. Weersma ; sõn.: A. W. Halifax. 54. Meremehe elu lõbus = Eine Seefahrt, die ist lustig / F. Wenneis ; sõn.: S. Lipp. 55. Meremehe polka : "Kui meremees on kuival maal..." / A. Siirak ; sõn.: P. Kuusik. 56. Rõõmus lõõtsapillimees : "Ma rõõmus lõõtsapillimees..." / P. Veebel ; sõn.: P. Kuusik. 57. Kits läks kõrtsi katusele / J. Sihv-Moor. 58. Kohvikus seal väikses : "Leidsin vanast albumist..." = Sag' es mir noch enimal! / autor teadmata [või K. Vacek] ; sõn.: S. Lipp. 59. Memme-taadi armastus : "Kaua armastand mind sa..." / sõn.: A. Rinne ; 60. Suvine armastus : "Lauldes teele lahkun siit..." / G. R. Poulton ; sõn.: A. Rinne. 61. Õnnelik armastus : "Täna öösel naudin elu..." / P. Veebel ; sõn. autor teadmata. 62. Ära mine metsa : "Neid marju korjab metsas..." / autor teadmata. 63. Kimbus naistega : "Ei tea, mis tehtud on minuga..." / J. Sihv-Moor "Perekonna valsi" viisil. 64. Raha paneb rattad käima = Hyljätty äiti / G. Malmsten ; sõn.: O. Arro. 65. Oma neidu oodates : "Kui ükskord saatus sinul õiget..." / A. Siirak ; sõn.: O. Roots. 66. Meesterahvas ma : "Seal tunnistajaks veel on männipuud..." / autor teadmata. 67. Illusioon : "Noorusmaal hellusi, tuhat teed..." / F. Grothe ; sõn.: A. Rinne. 68. Tädi Anna : "Kes paks ja palju higistab..." = Tante Anna / F. Steininger ; sõn.: O. Roots. 69. Ööl leian unelmaid / autor teadmata ; sõn.: O. Roots. 70. Viimne mohikaanlane : "Uinub taas kauge lääs..." = Da sprach der alte Häuptling der Indianer / W. Scharfenberger ; sõn.: H. Karmo. 71. Öö langemas alla (Kurzeme valss) / J. Pfeil ; sõn.: E. Remmelgas. 72. Tuhanded teed : "Mitu tuhat maanteed..." = Viele tausend Wege / K. Hugo ; sõn.: B. Bohlke ; tlk. H. Karmo. 73. Õhtukellad : "See kellahääl, sel õhtu a'al..." / vene rhvv. 74. Valged akaatsiad = White acacia / M. Scharoo ; sõn. autor teadmata. 75. Head ööd : "Mägede varju veerend päikse-pall..." = Sunshine of your smile / L. Ray, L. Cooke ; sõn. autor teadmata. 76. Meremees kuival maal : "Jutustab vana meremees sadama kail..." / T. Targama ; sõn.: O. Roots. 77. Ema laul : "Seda laulu laulis mu ema..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 78. Ahoi, ai-lii : "Igal ööl ma üksi seisin teel..." = Aloha oe / L. Queen ; sõn. autor teadmata. 79. Suve õhtul : "Saabunud suve õhtu..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 80. Noorusmälestused : "Aeg lennates mööda meist läeb..." = Nuoruusmuistoja / L. Pihlajamaa ; sõn.: K. Kikerpuu. 81. Lõbus rändur (Naerev vagabund) : "Mul meeldib sihitult välja jõuda sinna..." = Gambler's guitar = Der lachende Wagabund / J. Lowe ; sõn.: H. Karmo. 82. Jõua ju kaugelta / rootsi rhvv. ; sõn.: J. Kunder. 83. Nooruse laul (Nooruse unenägu) : "Vennad, tehkem puhtaks hääled..." / P. Veebel ; sõn.: E. Remmelgas. 84. Texase roos : "Sul on kodu kaugel Texas..." = The yellow rose of Texas / ameerika viis ; sõn. autor teadmata. 85. Meid oli kolm : "Meid kolme ei kohuta hirmsamgi juhus..." / A. Oit ; sõn.: H. Karmo. 86. Pulma naljalaul : "On maa peal taeva talapuud..." / V. Ojakäär ; sõn.: U. Laht. 87. Toomemäel : "Üks õhtu nagu pehme siid..." / J. Helindi (Holst) ; sõn.: J. Remmelgas. 88. Muru polka : "Kui on kuskil simman lahti..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 89. Lõpp poissmehe elule : "Pulmalauas käisid jutud..." / A. Haug ; sõn.: Ü. Halling. 90. Kiigelaul (Polka) : "Ju see päev saand õhtusse..." / autor teadmata ; sõn.: J. Remmelgas. 91. Pühapäeva kalamees : "Pühapäeva hommiktunnil ruttab jõele kalamees..." / A. Rinne ; sõn.: H. Karmo. 92. Hüvasti, armastus : "On kahjuks läinud mu noorusaeg..." = Bye bye love / muusika ja sõn.: F. ja B. Bryant ; tlk. A. Rinne. 93. Ristna, väike sadam : "Vee ja tuulte serval..." / A. Oit ; sõn.: H. Karmo. 94. Maasaunas : "Kes käinud maal on saunas..." / B. Kõrver ; sõn.: Ü. Järmut. 95. Lorilaul : "Kord mind pulma kutsuti..." / A. Oit ; sõn.: R. Parve. 96. Sa, viiul, võlu / autor teadmata. 97. Armastus see küll : "Täna saatis mu kallim kirja..." = Liebe war es nie / F. Markush ; sõn.: R. Fritz ; eestik. sõn. autor teadmata. 98. Kuuldes balalaikat : filmist "Balalaika" / G. Posford ; sõn.: J. Pori. 99. Mustlasveri : "Kaunid on me neiukesed tantsul..." = Zigeunerblut / W. Meisel ; sõn. autor teadmata. 100. Kui viiul laulab (Kaks unund laulu) / P. Veebel, H. Siirak ; sõn.: O. Roots. 101. Toatäis roose : "Kui ma iga korra eest..." = Room full of roses / T. Spencer ; sõn.: H. Jõgioja. 102. Mälestus öisest kohtumisest : "Mul meenub öö ja pargiteel..." = Behind the tear / H. N. Miller ; sõn.: H. Jõgioja. 103. Lendab kevad = Hjärtan och blommor = Sydämiä ja kukkia / A. Czibulka ; sõn.: A. Rinne. 104. Süda see ihaldab = Schön ist die Liebe im Hafen / C. von Bazant ; sõn. autor teadmata. 105. Vana frakk : "On matnud päevakära..." = Vecchio frack / D. Modugno ; sõn.: O. Roots. 106. Kõnna, kõnna : "Me lähme preiliga reisima..." / autor teadmata. 107. Õnnehetk : "Täis sära see päev..." / B. Owens ; sõn.: A. Rinne. 108. Huulepuna krael : "Kord kui üksi jätsin sind..." = Lipstick on your collar / G. Goehring, E. Lewis ; sõn.: A. Rinne. 109. Ei taha minna taeva : "Ei ma taha minna taeva..." = If I never get to heaven / J. L. Carson ; sõn.: O. Roots. 110. Kassi polka : "Must kass ju küüni ihub õhtu eel..." / rahvalik ; sõn.: S. Lipp. 111. Väike laul : "Sinetavad sirelite puhmad..." / A. Rinne ; sõn.: M. Under. 112. Viimane valss : "Mul meeles on ikka see nõiduslik öö..." = The last waltz / W. Pierce ; sõn.: H. Jõgioja. 113. Laul kenale kodule (Kaks unund laulu) : "Mööduvad päevad päikseküllased..." / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 114. Laulusepad : "On sepal tõesti aus ja tore täitsamehe töö..." = Der kreuzfidele Kupferschmied / C. Peter ; sõn.: O. Roots. 115. Mis maksab see koerake : "Mis maksab too koerake..." = That doggie in the window / B. Merrill ; sõn.: A. Rinne. 116. Vaene Tõnu : "Tõnu külas kangem mees..." / folkloor. 117. Sierra Maestra : "Elu kiirustades kadus..." / M. Spielhaus ; sõn.: H. Karmo. 118. Serenaad suveööl : filmist "Melodramma Torna piccina" = Violino tzigano / C. A. Bixio ; sõn. autor teadmata. 119. Olen rõõmus / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 120. Kosjasõit : "Kui kaunilt laulvad kurinad..." / P. Veebel ; sõn.: S. Lipp. 121. Minu laev : "Seitse asja, potikud..." / A. Brause ; sõn.: O. Roots. 122. Nii paljui kui mul on aastaid : "Palju on käed mind hoidnud..." / D. Robertson ; sõn.: J. Kõrgemäe. 123. See oli ennemuistsel aal. 124. Kaluri mõrsja : "Hõõgub taevakaar, tuul on nõnda vaikne..." ; 125. Miks armastan neid kahte musta silma / muusika ja sõn.: A. Siirak. 126. Las lõhkeb ilmaruum : "Lugu lööb orkester..." = Lai ta buda ruc / A. Vinters ; sõn.: S. Lipp. 127. Sõbrale mõeldes : "Kuigi aeg toob kõike head..." = Before the next teardrop falls / V. Keith, B. Peters ; sõn.: O. Roots. 128. Sinilinnu saar : "Mu laev on teel, tal pingul purjed..." = Bluebird Island / H. Snow, A. Carter ; sõn.: H. Jõgioja. 129. Ma laupäeva õhtul lauluga : "Kui laupäeva õhtul lauluga..." / rahvalik. 130. Ema süda : "Üks paigake siin ilmas on..." / R. T. Hansen ; sõn.: L. Koidula. 131. Pärast kevadvihma : "Hea on puude vilus käia pargiteel..." / T. Hill ; sõn.: H. Jõgioja. 132. Meenutus : "Vahel on mul õnne elus..." / B. Wills ; sõn.: O. Roots. 133. Minu lõbus ahvipärdik : "Kaugel ilmakaarel, väiksel palmisaarel..." / autor teadmata. 134. Nõka-nõka nõõ! : "Ega minu ratsu kaeru küsi..." / A. Haug ; sõn.: Ü. Järmut. 135. Kolm ametimeest : "Kord ajasid juttu kolm ametimeest..." / V. Ojakäär ; sõn.: A. Kaalep. 136. Kui sinult küsisin / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 137. Maal on mõnusam : "Ei meeldi mulle linnas..." / H. Hindpere ; sõn.: O. Roots. 138. Matkalaul : "Oi, mamma, vaat kus lugu..." / J. Mullins ; sõn.: O. Roots. 139. Argliku armuavaldus : "Mu süda on nii rahutu..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 140. Lõunamere saarel / Robbins ; sõn.: O. Roots. 141. Mu väike, nüüd kuula / Phillips ; sõn.: J. Kõrgema. 142. Mu lemmik / P. Veebel ; sõn.: S. Lipp. 143. Kuldne kuu : "On saladusi ilmas..." / J. L. Carson ; sõn.: O. Roots. 144. Laul vanast sõbrast : "Mul soov oli kord, lihtne poisilik soov..." / C. Foley ; sõn.: H. Jõgioja. 145. Veski Tiiu : "Kus on veel nii kena neiu..." / ukraina rhvl. ; sõn. autor teadmata. 146. Mulgi polka : "Mulk on ikka uhke mees..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 147. Kallis kodumaa : "Kuis igatseb mu süda sind..." / autor teadmata ; sõn.: S. Lipp. 148. Malle reilender : "Mall on nii kena neiu..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 149. Neiud : "Tehke aga neiud kergeks jalad..." / soome polka ; sõn. autor teadmata. 150. Laul sõprusest : "Suurt sõpruse laulu..." / R. Dubrianski ; eestik. sõn.: J. Kaidla. 151. Minu kitarr : "Vaikseks jäid, nukker näid..." / B. Wills ; sõn. autor teadmata. 152. Ainult kurg / G. Möckel ; sõn. autor teadmata. 153. Meil kauniks lauluks / autor teadmata. 154. Üksik süda : "Eks üksik süda tea enda muret..." = A lonely heart knows / H. Thompson ; sõn.: O. Roots. 155. Ma paduvihmas käin = Just walking in the rain / J. Bragg ; sõn.: O. Roots. 156. Meremees ja täht : "Laev laineid lõikab kaugel kodust..." / rahvalik. 157. Liina, tule = Liina, come / rahvalik. 158. Lõbus sepasell : "Ma olen rõõmus sepasell..." / folkloor. 159. Kuuvalgeil öil / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 160. Mustlase arm (Mustlase laul) : "Noor neiu oli ilus..." / autor teadmata ; sõn.: S. Lipp. 161. Lõbus meremees : "Oh, uljas madrus Horn..." / Erdmann ; sõn.: H. Karmo. 162. La paloma = Oo, mu tuvike : "Kui kaugele sinu sadamast..." / S. Yradier ; sõn.: K. Kikerpuu. 163. Jaanituli : "Lati otsas põleb tuli..." / autor teadmata. 164. Päikeselised päevad (Kuus minoorset valssi) : "Täis päikest su silmesina..." / autor teadmata. 165. Armastus on mulle võim : "Armastus kui puhkenud roos..." / Robbins. 166. Vaat kus ikka vanasti / autor teadmata

Lavastaja ja publitsisti, NSVL rahvakunstniku (1970) neljas artiklitekogumik. Enne seda on ilmunud "Ceterum censeo…" (1965), "Semper idem…" (1970), "Cogito, ergo sum…" (1970). Sisaldab artikleid, sõnavõtte ja intervjuusid, mis on ilmunud eesti- ja venekeelses ajakirjanduses, peamiselt aastail 1979-83. Materjal jaguneb temaatikalt nelja tsüklisse: I – mälestused ja meenutused minevikust; II – mõtteid teatrikunstist kaasajal; III – mõttekaaslastest ja mõttekaaslusest; IV – "Vanemuine" 1970.-80. aastail ja välisreisidest.

Kes tegelevad tänapaeval pärimuskultuuriga ja miks, mida peaks tegema selle väärtustamiseks ühiskonnas

Kuidas muutub rahvamuusika ja selle esitus
Miks püsib igihaljana lastemängude traditsioon ja kuidas see muutub
Millised on rahvatantsuharrastuse trendid meil ja mujal
Kuidas muutub meie rahvakalender: kas suhe minevikku on hirmutav vari või loomejõu ja inimväärikuse allikas
Kuidas mõjutab turism kohapärimust, kuidas muutub pärimus Siberi eesti kogukondades
Neile ja teistele küsimustele otsivad kogumikus vastust ja kutsuvad kaasa mõtlema eesti, soome, ungari, udmurdi, leedu ja walesi teadlased.

Teatmeteos käsitleb põhjalikult orkestri kõigi pillirühmade muusikariistu: keelpille, puhkpille, löökpille, ka häält, samuti ajaloolisi, haruldasi ja Lääne muusikas tundmatuid instrumente. Tutvustatakse rohkem kui 100 kuulsat klassikalist

Sergei Levini kriitikutöö kestis üle kolmekümne aasta. Ta oli üks väheseid eesti professionaalseid teatrikriitikuid, teatrile pühendunud inimesi, kes ei tüdinud end harimast ja arendamast ega väsinud oma kiindumusest nii raskesse ja vastuoluderohkesse elukutsesse, kui on seda elava teatri jälgija, analüüsija ja hindaja oma. Kogumikku on valitud valik arvustusi aastatest 1941 kuni 1973.

Raamatus antakse ülevaade ruumide akustilisest kujundamisest ja helivõimendusaparatuuriga varustamisest. Lähemalt kirjeldatakse mikrofonide, valjuhääldite, filtrite, mikserite ja reverberaatorite tööpõhimõtet ja kasutamist. Samuti käsitletakse magnetilist ja mehaanilist helisalvestust.

Uue EMBL-i väljaandmise mõte sündis sajandivahetusel, kui 1990. aastal ilmunud EMBL oli muutumas harulduseks ja vajadus uue, täiendatud trüki järele oli ilmne. Entsüklopeediakirjastus oli vahepeal välja andnud mitme valdkonna biograafilisi leksikone ning kui muusikud uuesti ette võeti, seati ülesandeks talletada Eesti muusikamaastikku nii ajas kui ka ruumis võimalikult laiahaardeliselt. Sel põhjusel sai märksõnastiku aluseks mitte niivõrd eelmine EMBL oma 699 artikliga, kuivõrd selle kolleegiumi juhi Avo Hirvesoo 1989 koostatud “Eesti muusikute märksõnastik", milles oli u. 1500 nime. Lisatud on loomeliitude uusi liikmed ja professionaalsete muusikakollektiivide staažikaid töötajaid (solistid, orkestrandid, koorilauljad) ning mitmesuguste erialaühenduste (EKÜ, EMTS-i, EELK Kirikumuusika Liidu, Eesti Klaveriõpetajate ja Keelpilliõpetajate Ühingu, Eesti Jazziliidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, ERRS-i jt.) soovitatud muusikuid – kokku enam 3000 süva-, levi- ja rahvamuusikut, heliloojat, muusikateadlast, -pedagoogi ja -tegelast.

Kogumik eesti uuemaid laulumänge koos üksikasjaliste mängukirjelduste ja viisidega. Esindatud on nii algupärased laulud kui ka suulised laululaenud naaberrahvaste folkloorist. Lisatud on ülevaade laulumängude liikidest ja ajaloost.

Käesolev kogumik avab esimese suurema teadusliku väljaandeseeria eesti uuematest rahvalauludest viisidega. Eesmärk on anda ülevaade eesti uuema, s.o. mitteregivärsilise rahvalaulu kõikidest liikidest, ajaloolistest kihistustest, topograafilistest iseärasustest, laulude varieerumisest ajas ja ruumis. Esimene köide on pühendatud uuematele mängulauludele. Vahetantsuga ja dramaatilise tegevusega ringmängude kõrval on haaratud ka siirdevormilised tantsulis-figuraalse liikumisega laulumängud ja varasemad ringmänguvormid. Eeskätt on siia koondatud ainult või peamiselt mängulaulu funktsioonis levinud laulud.

Põhijooni kõnekunsti ajaloost Avaliku kõne liigitelu Avaliku kõne ettevalmistamine ja kavastamine Avaliku kõne esitamine Hääleseade, kõnetehnika ja ortoeepia Avaliku kõne mõningatest liikidest

See on esimene eestikeelne raamat, mis käsitleb terviklikult XX sajandi muusika arengu- ja ajalugu. Õhtumaade muusika all on mõeldud Euroopa ja Ameerika helikunsti, samas kuuluvad sinna ka mõned heliloojad, kes oma päritolult on küll Aasiast, kuid kelle looming seondub siiski euroopaliku kultuuritraditsiooniga (näiteks Jaapani helilooja Takemitsu). Autor on lähenenud rikkalikule materjalile, nagu seda on XX sajandi muusikalugu, mitte niivõrd heliloojate, kuivõrd muusikastiilide kaupa. Seega on raamatus tähelepanu keskmes muusikavoolud ning sealt lähtuvalt muidugi loovisiksused. Temaatiliselt algab raamat hilisromantismi (G. Mahler) käsitlusega ning lõpeb avangardismijärgse nüüdismuusika klassikute tutvustamisega (Reich, Glass, Andriessen). "Õhtumaade muusikalugu" III on raamat, mida saavad oma töös edukalt kasutada nii gümnasistid, keskkooli muusikaõpetajad kui ka keskastme muusikalise erihariduse ja muusikalise kõrghariduse omandajad. Raamatus on palju noodinäiteid ja rohkesti illustratsioone. Haridus- ja teadusministeerium kinnitab: õpik vastab riiklikule õppekavale.

Kogumikku on võetud nii teoreetilisi kui ka impressionistlikumat laadi artikleid, retsensioone, portreesid ja intervjuusid. Varustatud näidendite, lavastuste, filmide ning isikunimede loendiga. Kommenteerinud Andres Heinapuu.

Ootamatu küll, kuid meie džässmuusika on Eesti riigi eakaaslane. See on omal moel kaasa teinud kõik meie riigi saatusepöörangud. Vabale arengule 1918–1940 järgnesid rasked sõja- ja okupatsiooniaastad ning keeruline nõukogulikest ideoloogiareeglitest määratud ellujäämiskursus raudse eesriide taga. See raamat keskendub aastatele 1945–1968, Teise maailmasõja lõppemisest Hruštšovi sulaaja lõpuni ja Tallinna džässifestivali ärakeelamiseni. Kuidas oli üldse võimalik, et tollastes oludes pandi alus Tallinna džässifestivalide traditsioonile ja tekkis eesti rahvuslik džäss? Tollases kaksikmoraali ajastus orienteerub autor tänu sellele, et ta jõudis ise olla selles osaline, samuti tundis ta enamikku toonaseid tippmuusikuid. Ajastut aitavad mõista ja mõtestada rikkalik ja üpris haruldane fotomaterjal ning kaks CD-d lindistustega ERR-i arhiivist ja sõja-aastail emigreerunud muusikutelt. Tiit Lauk on aastaid olnud tegev nii džässmuusikuna kui džässi edendajana, olles muuhulgas üks Tallinna džässifestivalide (nüüd Jazzkaar) traditsiooni taastajatest. Ta on kaitsnud doktoritöö Eesti džässist, esinenud ettekannetega rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, avaldanud õpikuid ja uurimuse "Eesti džäss 1918–1945" (Argo 2010), arvukalt artikleid ajakirjadele ja teatmeteostele kodu- ja välismaal.

Raamat on sissejuhatuseks meie uuele kultuuriinimesi kajastavale sarjale "SEITSE". Küsite miks just seitse? Seitse sellepärast, et tegemist on arvude sümboolikas tuntud täiuslikkuse numbriga ning selles suunas püüdleme ka meie oma uue sarjaga. Kui mõelda seitsmele, siis meenub kohe näiteks seitse maailmaimet, seitse vikerkaare värvi, maailma loomine seitsme päevaga, aga ka seitse pöialpoissi, seitse venda ja seitse nädalapäeva. Sarjaga SEITSE tutvustame Eesti kultuurimaastikul tegutsevaid andekaid inimesi ja alustame meesnäitlejatest. Tegelikult on Eestis meesnäitlejaid ju rohkem, aga number seitse tähendabki piiritlemata suurt arvu. Seega tutvustame Teile esimest seitset meesnäitlejat, kelleks on Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Tiit Sukk, Toomas Suuman, Aivar Tommingas ja Ivo Uukkivi. Teile jääb võimalus ise tutvusi lisada.