Teadus

Käesolevas raamatus ei ole relatiivsusteooriat esitatud selle ajaloolises arengus, vaid on püütud populaarselt põhjendada selle teooria seisukohti kaasaegsete teadmiste tasemel.

Rikkalikult illustreeritud teatmeteos Eesti juhtivatelt astronoomidelt. Maailma sünnist tänapäevani, tähed-nende sünd, elu ja surm, supernoovad, mustad augud, kuuretked ja planeetidevahelised lennud on teema, mis erutavad kujutlusvõimet.

Kõik sai alguse kaeraküpsisest. Samal ajal kui intensiivraviarst Matt Morgan päästis väikest patsienti, kes oli küpsisetüki kopsu tõmmanud, märkas ta akna taga lendavat linnuparve. Kuidas jäävad ellu linnud, kes lennates võõrkeha sisse hingavad? Sellest hetkest sündis doktori peas mõte kirjutada raamat kõigist neist imelistest meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud.

Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele.

Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid.

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. „Üks meditsiin“ on tema teine raamat.

„Igas raamatus peab olema midagi, mis paneb mõtlema, elu ja teadmisi uues valguses vaatama. Kui arvad, et tänapäevane meditsiin on näide inimkonna supervõimest, siis eksid – sageli oleme kopeerinud evolutsioonis miljonite aastate jooksul välja kujunenut, me lihtsalt ei teadnud, et loomariigis on mõned meie meditsiiniimed igapäevased ega vääri suuremat tähelepanu. No ja mina ei teadnud, et kunstliku viljastamise õnnestumise üle on lätlastel põhjust uhke olla (ja pikka viha ei pea).“
Marko Mägi, zooloog

„Meil on looduselt veel nii palju õppida! Kõik vastused on meid ümbritsevas kirjas, tuleb olla piisavalt tark, et need üles leida. Neid lugusid lugedes avanevad hämmastavad õppetunnid ja seosed. Meie, inimesed, oleme osa loodusest, see leidis veel kord kinnitust. Inspireeriv raamat.“
Kärt Tomberg, Põhja-Eesti regionaalhaigla patoloog

Teoses käsitletakse teadusliku maailmapildi teket ja arengut ühe konkreetse teaduse - keemia najal. Erilist huvi pakub maailmapildi tekkimise seostamine inimese praktilise tegevusega. Lugeja saab teada, mida mõeldakse revolutsioonide all teaduses, miks ja millal need tekivad.

Avage kägisev uks kummitavasse majja ja tajute, kuidas teid läbistab värin. Me ei tea, mis võib välja ilmuda. Me avame uksi tulevikku igal eluhetkel. Mis on nende taga? Kuidas valmistuda kohtumiseks tundmatuga? Raamat "Tuleviku lood" räägib aja varjatud, näivalt pimedusega kaetud osast, sest me pole seal veel olnud. See räägib sellest, kuidas me püüame ette kujutada, valmis olla ja toime tulla kõigega, mis võib meid varitseda veidras kohas, mida nimetame "tulevikuks". Autor David Christian kirjutab selles raamatus, mida on tulevikust mõelnud filosoofid, teadlased ja teoloogid. Ta arutleb selle üle, kuidas muud elusolendid – alates bakteritest kuni nahkhiirte ja leivapuudeni – saavad tohutult keerukate biokeemiliste ja neuroloogiliste süsteemide abil hakkama müstilise tulevikuga. Ta uurib ainulaadset viisi, kuidas meie oma liik ühiselt ja sageli teadlikult tulevikule mõtleb ning seda kujundada püüab. Lõpuks kirjeldab mõnda tulevikuversiooni, mida oskame täna ette kujutada järgmise paari aastakümne ja miljardite tulevaste aastate kohta. Lõpetab ta spekulatsioonidega aja lõpust. Varem on David Christianilt eesti keeles ilmunud raamat "Tekkelugu".

Kui enamus ajaloolasi nokitseb pisikese perioodi kallal, siis David Christian on võtnud "Tekkeloos" pureda kogu tarkuse, mida inimkonnal on korda läinud oma eksistentsi ning sellele eelnenud aja kohta koguda. Oma ütlemata põneva analüüsiga liigub ta lenneldes, kuid kaugeltki mitte ülejala tormates, suurest paugust otse inimkonda ees ootavasse lähitulevikku. Üle pika aja on kriitikud ühel meelel – tegemist on teosega, millel on märgiline tähendus. Teiste seas pole kiitusega kaugeltki kitsi "Elemendi" autor Sir Ken Robinson, leides, et: "Christianil on õnnestunud elegantselt destilleerida meie tänased arusaamad universumi sünnist ning arengust, päikesesüsteemist, ookeanidest, mägedest ning mineraalidest, elust maal ning meie kultuuri ja saavutusi juhtivast dünaamikast. Ja seda kõike haarava loona, sidudes kokku kümneid teadus-, kunsti- ning humanitaardistsipliine kõigest pisut enam kui 300 leheküljel. Lehekülg lehekülje järel pakub ta haaravaid, kohati judinaid tekitavaid mõtteid ajal, mil kunagi varem pole olnud inimkonnal vajadust omada selget arusaama meie kohast planeedil Maa ning selle kohast kosmoses." "Tekkelugu" viib meid võimsale, 13.8 miljardi aasta pikkusele seiklusele planeedi loomisest ning elu tekkest kuni hetkeni, mil lugeja seda raamatut sirvib. Keskendudes pöördelistele sündmustele, mastaapsetele trendidele ning tuumküsimustele meie päritolu kohta, paljastab autor peidetud niidiotsad, mis seob kõik kenasti üheks tervikuks kokku.

Eesti Teaduste Akadeemia artiklikogumik

Raamatus on püütud visandada kontuurpilt rahvusliku teadlaskaadri tekkimis- ja arengukäigust, eestikeelse teadusliku kirjanduse kujunemise episoodidest ning rahvuslike teadusinstitutsioonide ellukutsumis- ja arenguloo fragmentidest. Mõistagi on see kõik tihedalt seotud sajandite jooksul Eesti alal arenenud ladina-, saksa- ja venekeelse teaduskirjanduse ning teadustegevusega. Tähelepanu on koondatud eesti keele rakendamisele kõrgharidus- ja teaduskeelena, rahvusliku professionaalse teadlaskaadri ning teadusasutuste kujunemisele.

32 teadustööd, mille seletamiseks anti noortele andekatele teadlastele aega vaid kolm minutit. Lugemise ajal tasub käepärast hoida ka nutiseade ja ruutkoodilugeja rakendus: ettekannete juurest viivad lingid videosalvestisteni ning tööde juurde kuuluvate helifailide, animatsioonide ja lisamaterjalideni. Raamatu lõpuosa sisaldab näpunäiteid ja koolitusmaterjale neile, kes peavad oma teadustööd tutvustama mitteteadlastest publikule.

Raamat jutustab keemia ajaloost ning Mendelejevi perioodilisusseaduse avastamisest.

Eesti idapiiril asuv Peipsi oma 3555 km² pindalaga kuulub Euroopa suurimate järvede hulka. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu ja selle seisundi vastu tunnevad huvi paljud riigid. 1995. a. käivitus Rootsi-Eesti-Venemaa kolmepoolne Peipsi järve keskkonnaseire projekt, mis on andnud häid tulemusi. Kõige rikkalikum materjal Peipsi kohta on aga kogutud aastakümnete jooksul Eesti järveuurijate poolt, mida viimastel aastatel on toetanud Riiklik Keskkonnaseisundi seireprogramm. Käesolev raamat ongi tehtu üldistuseks. Raamat algab kokkuvõttega järvenõo kujunemisest ja järvesetete geoloogiast. Järgneb järve ja selle valgla füüsilis-geograafiline kirjeldus ja hüdroloogilise ja -keemilise režiimi iseloomustus. Üksikasjalikult käsitletakse järve hüdrobioloogiat, samuti kalade bioloogiat ja varude seisundit, kalanduse olukorda ning arenguperspektiive. Antakse lühike ülevaade ka järve ja selle lähiümbrusega seotud kahepaiksete, roomajate, lindude ning imetajate levikust ja elupaikadest. Raamatu lõpuosas vaadeldakse Peipsimaa asustuslugu, majandusgeograafiat ja järvega seotud rahvapärimusi.

Kui COVID-19 pandeemia lahvatas, oli seda justkui raske uskuda. Veel 2020. aasta talvel kinnitasid Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid nädalate kaupa, et kiiresti leviv nakkus ei ole pandeemia, vaid "enneolematu haiguspuhang". Hetkeks, mil planeedi kõrgeimad ametnikud tunnistasid, milline mikroobne tõusulaine oli meid tegelikult tabanud, olid sellesse enam kui sajad tuhanded hinged üle maailma nakatunud. Saatus, mis ootas veel miljoneid ees. See haigustekitaja paljastas kõik meie varjatud nõrkused ja pikalt ignoreeritud probleemid. Kui 19. sajandi koolerapuhangu ajal loobiti tänavatel arste kividega ning vihased massid põletasid maha karantiinihaiglaid, siis nüüd läksid käiku tatti pritsivad süljenäärmed ning terariistad, et lõigata läbi meditsiinipersonali autorehvid. Ajal, mil näpuga näidati hiinlaste, metsloomade, müstiliste laborite, poliitiliste vaenlaste ja kahtlaste rahvusvaheliste autoriteetide peale, levis viirus lakkamatult edasi. Kui kohutavalt tuttav see kõik oli. Tunnustatud teadusajakirjanik Sonia Shah räägib pandeemiate loo, vaadatuna läbi inimkonna panuse. Nende tulevik, nii nagu ka minevik, on tihedalt seotud meie omaga. Patogeen, mis põhjustab järgmise pandeemia, hiilib juba täna meie keskel. Me lihtsalt ei tea veel selle nime ega päritolu. Nimetagem seda "koolera lapseks", sest tõenäoliselt läbib seegi haiguspuhang kooleraga sarnase tee. Just koolerast, haigusest, mis tapab kiiresti, saab raamat alguse. Sissejuhatuseks räägib autor loo kaasreisijast, mis juhtus aastal 2013 teel Haitilt Floridasse, nentides, et esmalt tunneb nakatunu end üsna hästi. Kohe nii, et hommikul veel korralik einegi pintslisse pista, et seejärel mööda tolmuseid, löökauke täis teid hotellist lennujaama seigelda. Kuigi tapja pruulib väsimatult soolestikus edasi, maitseb ka lennujaama kohviku saiakene päris hästi. Alles siis, kui nakatunu oli end lennuki vahekäigust läbi pressinud ning kergelt räsitud istmele maandunud, katkestas koolera julmalt tema reisi. Kui lennufirma töötaja oli desinfitseerimisvahendite järele tormates ülejäänud reisijatele selgituseks hüüdnud, et "Üks mees pasandas end täis", polnud enam mingit kahtlust, mis oli kooleraepideemiast räsitud Haitil just juhtunud.

Geoloogiakandidaat Ivar Murdmaa raamat jutustab teaduslikust uurimustööst Vaikses ookeanis ja seda ümbritsevas vulkaanide vööndis, millest autor on mitme ekspeditsiooni koosseisus osa võtnud.

Sisukord:
Alfred Bernhard Nobel
Füüsika
Keemia
Füsioloogia ja meditsiin
Kirjandus
Rahu
Majandus
2004. aasta laureaadid.

Raamat viib lugeja üldrelatiivsusteooria astrofüüsikaliste rakenduste maailma, kusjuures põhitähelepanu on koondatud ülipõnevale mustade aukude probleemile.

Üheks peamiseks ohuks inimkonna tulevikule peetakse kliimamuutust. Teaduskirjanikud Rauli Partanen ja Janne M. Korhonen otsivad oma raamatus vastuseid küsimusele, kas tuumaenergia rakendamine võiks leevendada kliimamuutuse mõju. Kui suur risk on see inimeste ja keskkonna jaoks tegelikult? Tuumaenergiaga seonduv mattub pahatihti värvika retoorika, poliitiliste huvide, hirmu, klikiahnete pealkirjade ning katastroofikirjelduste laviini alla. Kui palju on sellest õigustatud ja kui palju põhineb uskumustel ja eelarvamustel? Muu hulgas selgitavad autorid seniste tuumakatastroofide tekkepõhjusi ja analüüsivad nende mõju.

Artiklikogu naisliikumisest, feminismist ja teadusest.

Kuulsa loodusteadlase raamat Universiumi arengust. Mõeldud nii huvilisele keskkooliõpilasele kui ka spetsialistile.

150 küsimust, mida võib teistele esitada, aga sageli jäädakse vastus võlgu. Selles raamatus leiab küsimustele lihtsad ja konkreetsed vastused.

„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimases peatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et me saame sellega hakkama. 51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null on number, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavad soojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem on inimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks, kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus. Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemal sõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidake Gatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on ta paigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmal nulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesse roheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutustele üle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema. Raamatus „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ pakub Gates välja mitmeid lahendusi, mille abil pöörata inimkond ühes meie planeediga kliimakatastroofi kursilt kõrvale.

¤ Esimene peatükk selgitab, miks on vaja jõuda nulli ning mida teame (ja mida mitte) sellest, kuidas hakkab temperatuuri tõus meid mõjutama.
¤ Teine peatükk keskendub väljakutsetele, millega tuleb meil paratamatult rinda pista.
¤ Kolmas peatükk harutab lahti segadust tekitavad statistilised näitajad ning kliimamuutuste-teemalised küsimused.
¤ Peatükid neljandast üheksandani kirjeldavad valdkondi, kus võib tehnoloogia kasuks tulla ja kus on veel läbimurret vaja.
¤ Viimased peatükid keskenduvad seadusandlusele ning sammudele, mida saab igaüks astuda, et nullile lähemale jõuda.  Olgu tegu vastutustundliku kodaniku, ettevõtja või poliitikuga, absoluutselt igaüks saab inimkonna ning meie planeedi heaolu nimel midagi ära teha. Visionäär Gates lükkab oma raamatuga „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ mõtted liikuma, et need seejärel tegudeks teha.

"Kõuepilvede saatel" on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921–1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest on talletunud mälu varamusse. "Saatuslikus kolmnurgas" on jätkuna teosele "Kõuepilvede saatel" kogu sündmusküllaseid mälestusi baaside-ajast kuni autori Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Autoril on tulnud läbida keerulisi olukordi olles jälitatud nii NKVD kui ka Saksa SD poolt. Ta jutustab hulga avalikkusele seni tundmata juhtumeid tolleaegse meeleolu värvikalt joonistatud taustal. Teoses esineb üle saja nime, osa neist meie avaliku elu tegelasi. Kõiki on vaadeldud ning hinnatud Eesti iseseisvuse vaimus tegeleva isiku aspektist, püüdes nende käitumist ka inimlikult mõista. "Läbi varemete" jätkab Raag oma mälestusi, seekord aastatest 1944–1949, alates meresõidust Saksamaale ja elust seal, käsitledes peamiselt laagrielu mitmes põgenikelaagris, lõpetades lahkumisega USA-sse. Aine on jaotatud viiekümnesse eri peatükki, see sisaldab rohkesti autentset materjali, käsitledes laagrielu igapäevaseid sündmusi ja nende juhtimist, võimude skriinimisi, venelaste külaskäiku, eestlaste kultuurilist isetegevust – ajakirjanduse organiseerimist, laulukoore, kirjandusvõistlusi, näitusi jne. Terava pilguga nähtuna, värvikalt kirjeldatuna libiseb meie silme eest mööda see aeg nagu vana, juba ununenud film.

1957. aastal tekkinud perkolatsiooni- ehk läbivoolamisteooria on võitnud kindla koha nii füüsikas kui keemias. Lugeja tutvub selle teooria alustega ja mitmesuguste rakendustega. Tähelepanu on pööratud süsteemi geomeetriliste ja füüsikaliste omaduste seosele läbivoolamisläve ümbruses. Rakendusnäidetena vaadeldakse lisandeid sisaldavate pooljuhtide elektrijuhtivust, lisanditega ferromagneetikute omadusi jms. Raamat täppisteadustest huvitatud lugejaile alates keskkooliõpilastest ja üliõpilastest kuni spetsialistideni.

Raamatuga „Kliima. Uus lugu" pakub Eisenstein välja uudse vaate kliimamuutustele ja selle juurpõhjustele, keskendudes küsimusele, kuidas saame inimkonnana oma mõtlemist muuta nii, et võiks toimuda ökoloogiline tervenemine. Eisensteini sõnul on probleemiks meie suhtumine loodusesse. Oleme taandanud looduse kvantitatiivseteks näitajateks ja see omakorda on viinud meid sügava ilmajäetuse tundeni. Ökoloogiline tervenemine saab toimuda vaid juhul, kui suudame orienteeruda ümber kvalitatiivsele arengule. Õnnestumise võtmeks on meie sisemine kasvamine. Ainult siis, kui suudame taastada oma sisemise ökosüsteemi, tundmis- ja armastamisvõime täiuse, on lootust taastada ka väline ökosüsteem.

"Kas sina tead?" teises osas võtab autor käsile elus ja eluta looduse ning universumi ning pakub vastuseid mõningatele esmapilgul veidratele, kuid täiesti põhjendatud küsimustele.

Miks on haigutamine nakkav? Millised on viimased andmed muna ja kana probleemi kohta? Kas aeg oli juba olemas, kui "aeg" algas? Kas taimed tunnevad valu? Mis juhtuks, kui ma kukuksin musta auku?

"See jutustus sündmustest, mis viisid DNA kui geneetilise alusmaterjali struktuuri lahendamisele, on mitmel viisil ainulaadne. Kõigepealt pakub jutustus teaduslikku huvi. DNA struktuuri avastamine Cricki ja Watsoni poolt ja selle bioloogiline tähendus oli üks sajandi suurimaid teadussündmusi. Sellest on inspiratsiooni saanud hämmastavalt palju teadlasi. Biokeemias põhjustas see plahvatuse, mis kujundas ümber kogu teadusharu. Olen üks nendest, kes on sundinud autorit kirja panema oma mälestused, niikaua kui need veel tema peas värsked on, teades kui väärtuslikud need teaduse ajaloo jaoks on.

Tulemus ületab ootused. Viimased peatükid, milles nii eredalt kirjeldatakse uue idee sündi, on nagu suurejooneline draama, kus pinge tõuseb ja tõuseb kuni lõpliku haripunktini. Ma ei tea ühtegi teist näidet, kus lugeja saaks nii vahetult jagada uurija püüdlusi ja kõhklusi ning lõpuks võidurõõmu."

Käesoleva raamatu autor on põhjalikult uurinud kaja kasutamist loomariigis ja jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis peaksid ootamatuseks olema paljudele lugejatele.

Esmapilgul tundub looduses valitsevate vastastikuste mõjude pilt lõpmatult keeruline. Lõppkokkuvõttes taandub aga kogu see mitmekesisus väga väikesele arvule põhijõududele. Millised on need põhijõud? Kui palju neid on? Kuidas nad taandavad kogu keerulise seoste pildi meid ümbritsevas maailmas? Sellest tahaksimegi rääkida oma raamatus. Esimeses peatükis räägitakse sellest, mis on jõud. Järgmised viis peatükki käsitlevad gravitatsioonijõude, elektromagnetilisi jõude, tuumajõude ja nõrku vastastikmõjusid. Viimane peatükk jutustab kaasaegse teoreetilise füüsika kõige aktuaalsematest probleemidest, mis on praegu päevakorral.

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

Selles laiale lugejaskonnale määratud raamatus annab dr Padelt edasi oma ulatuslikke teadmisi ühes metroloogia valdkonnas - aja ja pikkuse ning nendest tuletatud suuruste mõõtmise alal.

Sisukord:
Mida õieti kujutab endast tuumafüüsika
Tuumafüüsika ja Einsteini teooria
Tuumafüüsika ja kvantmehaanika
Osakeste interaktsioonid ja muundumised
"Energia massist"
Aatomienergia
Seos teiste teadustega
Põnev kollektsioon
Mõned lahendamata probleemid

Valik sisukorrast: Eessõna, Ülesanded, Ülesannete lahendused, Teooria, Sümbolite loogika tähtsus, Tsiteeritud kirjandus.

 

Algupärand tšehhi keeles. - Eestikeelne tõlge tehtud venekeelse autoriseeritud, ümbertöötatud ja parandatud väljaande järgi

192-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Süvameresukeldumise minevikust ja tänapäevast.

Sisukord: Mis on geneetika? Gregor Mendel Kromosoomid Geenid Mendeli esimene seadus: tunnuste lahknemine Veidi statistikat Lammastest, naaritsatest ja koertest Geenid, mis tapavad Ahvidest ja inimestest Inimese vererühmad Lapsi varitsev oht Geneetiline konsultatsioon Eugeenika “See on poiss” “Isa tütar, ema poeg” Loomus ja kasvatus Kaksikud Kas intelligentsus langeb? Elu mäng – Mendeli teine seadus Aheldunud geenid Johannseni oad Lugu õnnestumisest – hübriidmais Geenid ja tunnused Mida geen teeb Mis on geen? DNH Mutatsioon Pärilikkus – geenide monopol Evolutsioon geneetiku silmadega Register

Geenid kontrollivad meie keha talitlust ja neist sõltub, millised me välja näeme. Miks siis ikkagi mõjutab meid ka keskkond, kus me elame ja see, mida me sööme? Kas geenitehnoloogia hakkab muutma meid kõiki? Kas geenitehnoloogia areng toob inimkonnale head või halba? Omapärane koomiksiraamat tutvustab kõige olulisemaid geneetikaga seotud küsimusi -- seda lugedes avaneb tulevik, mille juured peituvad minevikus.

Nimekas ameerika füüsik Steven Weinberg jutustab oma raamatus köitvalt ja üldarusaadavalt universumi tekkimisest, nii nagu see paistab meie praeguste teadmiste valguses. Esitatakse kuuma universumi mudelit kinnitavaid fakte ja tutvustatakse viimaste aastate suuri avastusi astrofüüsikas. Huvitavalt ja teaduslikult täpselt on kirjeldatud universumi arengut esimestel hetkedel pärast suurt pauku. Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi kosmoloogiaprobleemide vastu.

Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005

Mis käivitab biorütme?
Millel põhineb mõnede elusorganismide võime mõõta aega?

Neid seni veel lõplikult lahendamata probleeme käsitleb ameerika bioloogi Ritchie R. Wardi populaarne raamat. Tutvume mitmete väljapaistvate biorütmide uurijate ning nende poolt loodud teooriate ja kavandatud eksperimentidega, mis kokkuvõttes annab hea ülevaate uue teadusharu – biokronomeetria tekkest ja arengust.