Käsiraamat tutvustab Eestis nähtavaid ja (mõnevõrra pinnapealsemalt) ka lõunapoolkera tähtkujusid. Lugeja leiab siit taevakaarte, juhtnööre tähtkujude leidmiseks igal aasta- ja kellaajal, andmeid taevasfääri näiva pöörlemise ja planeetide liikumise kohta. Lühidalt on esitatud ülevaade astrofüüsikast, veidi on juttu ka astroloogiast. Raamatu lõppu on lisatud väikesemahulised Kuu, Veenuse ja Marsi kaardid. Käsiraamat on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks loodushuviliste kõige laiemale ringkonnale.

"Kõuepilvede saatel" on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921–1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest on talletunud mälu varamusse. "Saatuslikus kolmnurgas" on jätkuna teosele "Kõuepilvede saatel" kogu sündmusküllaseid mälestusi baaside-ajast kuni autori Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Autoril on tulnud läbida keerulisi olukordi olles jälitatud nii NKVD kui ka Saksa SD poolt. Ta jutustab hulga avalikkusele seni tundmata juhtumeid tolleaegse meeleolu värvikalt joonistatud taustal. Teoses esineb üle saja nime, osa neist meie avaliku elu tegelasi. Kõiki on vaadeldud ning hinnatud Eesti iseseisvuse vaimus tegeleva isiku aspektist, püüdes nende käitumist ka inimlikult mõista. "Läbi varemete" jätkab Raag oma mälestusi, seekord aastatest 1944–1949, alates meresõidust Saksamaale ja elust seal, käsitledes peamiselt laagrielu mitmes põgenikelaagris, lõpetades lahkumisega USA-sse. Aine on jaotatud viiekümnesse eri peatükki, see sisaldab rohkesti autentset materjali, käsitledes laagrielu igapäevaseid sündmusi ja nende juhtimist, võimude skriinimisi, venelaste külaskäiku, eestlaste kultuurilist isetegevust – ajakirjanduse organiseerimist, laulukoore, kirjandusvõistlusi, näitusi jne. Terava pilguga nähtuna, värvikalt kirjeldatuna libiseb meie silme eest mööda see aeg nagu vana, juba ununenud film.

Aastal 2015 puhkenud pagulaskriisi järelkaja viis Johannes Krause'i ja Thomas Trappe'i mõttele kirjutada teadusprisma abil raamat suurtest migratsioonilainetest, mis on meid eelajaloolisest ajast saati kujundanud. Kuigi esimesest pöördelisest migratsiooni­lainest on möödunud tervenisti 8000 aastat, hakkavad alles nüüd vaikselt selguma selle täpsemad üksikasjad. Seda suuresti tänu arheogeneetikale, noorele teadusharule, mis on küll alles tuult tiibadesse saamas, kuid on hoolimata sellest juba pakkunud määratul hulgal uusi teadmisi. Teadmisi näiteks igihaljast Balkani marsruudist ning iidsetest konfliktidest, mis on rännetega paratamatult kaasnenud, kuid paljust muustki. Sisserändajad on Euroopale jätnud kahtlemata tuntava jälje. On ju migratsioonilugu ka haiguste ajalugu – olgu selleks kas või katk, mis ulatub tagasi kiviaega. Kole taud tappis küll nagu loogu, ent sillutas samas teed inimestele, kelle järeltulijad juhatasid sisse pronksiaja. Kuigi "Meie geenide pikk reis" puistab põnevaid argumente nii migratsiooni poolt kui ka selle vastu, jõuavad autorid tõdemusele, et liikumine on inimese põhiloomuses. Nad on veendunud, et ka tulevikus on meie arengu peamine mootor üleilmne ühiskond, mis on aastatuhandete jooksul end juba korduvalt õigustanud. Eelkõige siin, Euroopas. "Meie geenide pikk reis" on kahe autori koostöö vili. Johannes Krause kuulub arheogeneetikas maailma tunnustatuimate asjatundjate hulka ning on Jena Max Plancki inimajaloo uuringute instituudi direktor. Kaasautori Thomas Trappe´i ülesandeks oli Krause´i tarkusevaramu ühtseks jutustuseks põimida, nüüdisaja konteksti paigutada ning päevapoliitiliste vaidlusküsimustega siduda.

Avage kägisev uks kummitavasse majja ja tajute, kuidas teid läbistab värin. Me ei tea, mis võib välja ilmuda. Me avame uksi tulevikku igal eluhetkel. Mis on nende taga? Kuidas valmistuda kohtumiseks tundmatuga? Raamat "Tuleviku lood" räägib aja varjatud, näivalt pimedusega kaetud osast, sest me pole seal veel olnud. See räägib sellest, kuidas me püüame ette kujutada, valmis olla ja toime tulla kõigega, mis võib meid varitseda veidras kohas, mida nimetame "tulevikuks".Autor David Christian kirjutab selles raamatus, mida on tulevikust mõelnud filosoofid, teadlased ja teoloogid. Ta arutleb selle üle, kuidas muud elusolendid – alates bakteritest kuni nahkhiirte ja leivapuudeni – saavad tohutult keerukate biokeemiliste ja neuroloogiliste süsteemide abil hakkama müstilise tulevikuga. Ta uurib ainulaadset viisi, kuidas meie oma liik ühiselt ja sageli teadlikult tulevikule mõtleb ning seda kujundada püüab. Lõpuks kirjeldab mõnda tulevikuversiooni, mida oskame täna ette kujutada järgmise paari aastakümne ja miljardite tulevaste aastate kohta. Lõpetab ta spekulatsioonidega aja lõpust.Varem on David Christianilt eesti keeles ilmunud raamat "Tekkelugu".