Tooted

Eesti NSV Aianduse ja Mesinduse Seltsi Tartu osakonna XXVII, XXIX ja XXX sessiooni ettekanded

Käesolevas teoses abistab amatöördetektiiv Ellery Queen oma isa, politseiinspektor Richard Queeni kahe rodeoetendusel sooritatud mõrva asjaolude selgitamisel. Kõigile detektiivžanri austajatele tuntud Ellery Queen on tegelikult ameeriklastest nõbude Frederic Dannay (1905-1982) ja Manfred Bennington Lee (1905-1971) pseudonüüm. Kirjanduslikku tegevust alustasid Dannay ja Lee 1928. aastal, saates ühe ajakirja kriminaalromaanivõistlusele oma romaani The Roman Hat Mystery käsikirja. Võistlusel jäi romaan küll auhinnata, kuid 1929. aastal raamatuna avaldatult saavutas otsekohe menu.

Raamat käsitleb ausalt ja julgelt eelnevate põlvkondade raskeid kogemusi, mis kajavad meie tänastes suhetes. Autor läheneb mehe-naise ja vanema-lapse suhetele uudse nurga alt, raputades õige-vale ja hea-halva uskumusi. Raamat selgitab, miks suhted ei toimi, kuidas meile antakse üle põlvkondade juurdunud uskumused armastusest, võimust, allumisest ja oma eluga hakkamasaamisest. Käsitleb ka seda, kuidas kõik kannatused saavad alguse lapsepõlvest ja suhetest vanematega.

Kogumik sisaldab tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest. Autor käsitleb teemasid kultuuriajakirjaniku ja feministliku vaatenurga alt, analüüsides ühiskondlikke tendentse ja meediakäsitlusi.

Mõeldes antiiksele Roomale, kerkivad varem või hiljem silme ette gladiaatorite karmid kujud. Kuidas nad aga ise tajusid oma brutaalset ametit, kuidas läksid vastu oma verisele surmale? Philip Matyszaki kergesti loetavas vormis ning rohkete piltidega varustatud teos "Gladiaator. Rooma areenivõitleja (mitteametlik) käsiraamat" pakub haruldast sissevaadet gladiaatorite igapäevatööle Rooma areenidel ja amfiteatrites. Raamatu lehekülgedel võid kehastuda Rooma impeeriumis elavaks noormeheks, kel pole kurja saatuse või korda saadetud kuritegude tõttu just ülearu palju karjäärivalikuid. Meelelahutuslikuks mõõgavõitlejaks saamine oli sellises olukorras parem väljavaade kui orjaks müümine või risti löömine. Uusimaid uuringutulemusi ja kaasaegseid rekonstruktsioone kombineerides kirjeldab see raamat Rooma areenivõitleja karmi teekonda, milles ei puudunud ka ootamatud rõõmud, ning kubiseb üllatavatest detailidest nii gladiaatorite relvastuse, võitlustehnika, olme, kommete kui ka elusana sellest ametist lahkumise võimaluste kohta.

192-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Indiaanipealik Hawk O'Toole'ile on naine pant meeleheitlikus mängus oma rahva aitamise nimel. Miranda Price'ile on Hawk O'Toole võõras, kes on hakkama saanud mõtlematu teoga: röövinud tema ja ta väikese poja. Nüüd, leides end mõistetamatutel põhjustel pantvangina ühes kauges reservaadis, sõdib Miranda oma vangistajaga, kes on vaheldumisi nii karm kui hell, salapäraselt kauge ja ohtlikult võrgutav.

„Kullo läbi kaheksa aastakümne“ annab ülevaate Eesti suurima ja vanima huvikooli ajaloost. 1941. aastal asutatud Kullo, mis toona kandis nime Tallinna Pioneeride Maja, ajaloo jäädvustamisel on kasutatud arhiivimaterjale, ajakirjanduses ilmunud artikleid, töötajate ja õpilaste mälestusi. Raamat on illustreeritud rohke fotomaterjaliga. Teose koostaja on Heli Lehtsaar-Karma. Raamatule kirjutas eessõna Neeme Raud, kelle sõnul sai tema ajakirjaniku kutsumus alguse just Kullo noorte reporterite ringist.

Romaan "Looduse rüpes" (1872) on üks autori helgemaid teoseid. Sellest sai alguse kirjaniku nn Wessexi-romaanide tsükkel, mille tegevus toimub tema sünnikohas Dorsetis Lõuna-Inglismaal.See on lugu noore kirikumuusiku Dick Dewy armastusest nägusa, kuid edeva kooliõpetaja Fancy Day vastu. Fancy arvates ei vääri Dick teda päriselt, tegelikult aga ei vääri neiu seda natuke lihtsameelset, kuid teda siiralt ja jäägitult armastavat noort meest. Kirikuõpetaja, kes samuti on Fancysse armunud, jõuab temas juba pettuda, kuid Dickil seisab pettumus alles ees.Romaani sündmustiku taustaks on muudatuste ajastu Inglismaa külakirikutes üheksateistkümnenda sajandi keskel, mil keelpillid jumalateenistustel asendati oreliga. Humoorikalt, paiguti isegi leebe irooniaga, samas osavõtlikult kujutab kirjanik nende pühendunud, kuid hääbumisele määratud pillimeeste väärikat taandumist ja oma saatusele alistumist.

"Ma langesin esimesel sõjasuvel" on Eesti territoriaalkorpuse mõned kuud kestnud nukker lahingulugu. Ometi pole see raamat ülejooksikuist. See on raamat surmaminejaist. Surnud on ka jutustaja ise, noormees ürgeesti nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punakas mullas ja vestab igavikku jõudnult oma lühikese elu lõpukuudest. Hääl teispoolsusest teab juba ka seda, mida elus inimene teada ei võinud, nimelt kuidas kulges tema lahingukaaslaste edasine tee. Enamasti tapeti needki. Kuid mõnest sai kolhoosi esimees, direktor, parteitöötaja. Nii pakub Peegli raamat kimbu lihtsaid paradokslikke eesti elulugusid.

Käesolev trükis on julm raamat, sealhulgas vangla ja ka sõja muserdavast mõjust, kuid see pole kirjutatud siiski mitte elujulmuse väljavalamiseks. See on kirjutatud just nimelt vastupidisel eesmärgil. Et lugeja võiks romaani lõpetades tunda mõnesugust kergendust ja isegi rõõmu elust kui sellisest...

Sisu: Ülevaade hariduse korraldusest Tallinnas Õpikeskkond Olulisemad sündmused Tallinna hariduselus 2009/2010 Konkursid ja võistlused Algatused, uuendused, muudatused ja muu huvitav Lisad

Musta maagia meister Arriman soovib endale järeltulijat ja korraldab seetõttu kohalike nõidade hulgas iludusvõistluse formaadis konkursi. See nõid, kes teeb kõige jubedama musta maagia-alase imeteo, saab tema naiseks. Kohalikud nõiad asuvadki hoolega asja kallale ja vaatemäng tuleb vägev. Nõidade hulgas on ka kaunis Belladonna, omamoodi tuhkatriinu, kes ka kangesti tahab kuri olla, kuid millegipärast ei tule tal ükski kuri nõidus välja, kõik loomad armastavad teda, lilled puhkevad õide ja üldse muutub maailm tema ümber tahes-tahtmata kaunimaks. Belladonna armub Arrimani esimesest pilgust ja teeb kõik selleks, et konkurssi võita. Seejuures abistab teda õnnetu lastekodus piinlev Terence Mugg, väga dickenslik tüüp, kelle Belladonna päästab sadistliku matrooni käest.

Kogumikus on avaldatud kõik auhinnatud esseed ning valik huvitavamatest töödest, mis said žüriiliikmetelt palju punkte. Osa autoreid on oma essee pealkirjana kasutanud esseevõistluse nime, teised on leidnud oma kirjatööle mingi uue pealkirja. Valiku tegemisel lähtusid koostajad soovist anda võimalikult mitmekesine ülevaade selle kohta, kuidas nähakse iseenda ja Eesti Vabariigi suhet ning kuidas kirjutajad kavatsevad osaleda sellise Eesti rajamises, kus nad tahaksid elada. Võistlusele laekus 326 esseed kõikidest Eesti maakondadest. Kirjutajate seas oli väga erinevate elukutsete esindajaid; autorite vanus jäi 7 ja 94 eluaasta vahele. Käsitlemist leidsid nii keskkonna, hariduse, poliitika, alkoholismi, emigratsiooni küsimused kui ka võrdsete võimaluste ja rahvusliku identiteedi temaatika.

"Endla" teatri noor näitleja, algav kirjanik Asta Willmann pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. a. sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende lausa filmilikult eredad karakterid, värvikas olustik, tõusvas pinges kujutatud tegevus asetab nad Marie Underi meistriteoste kõrvale. Koguteose niminovell "Patu vili" on küllap Asta Willmanni jõulise kirjutamisande parimaid näiteid. Saagaliku suurejoonelisusega kujutatud põhjamaine loodus ja inimesed, kes elavad omaenese sisehääle järgi. Oma novellides toob kirjanik meisterlikult esile tegelaste varjatud loomuse, hinge sügavad tagamaad.

Jehoova Tunnistajate väljaanne jagab õpetusi õnnelikuks perekonnaeluks. Vaadeldakse järgnevaid teemasid: Abieluks valmistumine, Püsiv abielu, Majapidamise korraldamine, Lapse õpetamine, Murdeeas lapsed, Mässaja perekonnas, Perekonna kaitsmine laostavate mõjude eest, Ühe vanemaga pered, Haige pereliige, Kodurahu, Pereprobleemid, Purunev abielu, Vananemine, Eakad vanemad, Kestva tuleviku kindlustamine.

Eluline lugu 1990. aastate Eestist, mis põhineb Jeanne'i päevikul. Raamat kirjeldab noore naise elu prostituudina, tema läbielamisi, kannatusi ja rõõme. Tegelaste nimed on muudetud, kuid faktid ja sündmuste toimumise aeg ning koht on jäetud samaks.

Maffia röövib aristokraatsetest peredest pärit noori naisi. Nutikas noor daam asub oma sõbranna otsingutele

Anni Arro, Angeelika Kang ja Epp Mihkels tutvustavad retsepte, mida nad ise igapäevaelus kasutavad. Valikus on nii traditsioonilisi kui ka trendikaid hoidiseid. Mitmed neist säilivad külmkapis lühemat aega, sobides hästi linnainimesele, kel suurt moosikeldrit pole.

Aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2018" annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja tema partnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest. Sedakorda hõlmavad suure osa trükisest 2018. aasta hõimupäevade konverentsi "100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist" ettekannetel põhinevad artiklid soome-ugri rahvaste sajanditagustest enesemääramispüüdlustest. Põhjalikult käsitletakse karjala kirjakeele ajalugu ja sellele riigikeele staatuse taotlemist. Väljaanne vahendab ka muljeid teatri- ja filmifestivalidelt ning kontsertidelt, samuti reisikirjeldusi ning teaduslike välitööde kogemusi. Tutvustatakse aasta jooksul ilmunud raamatuid ja filme ning tunnustusi pälvinud inimesi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

Raamatus on igaks septembrikuu õhtuks üks muinasjutt, kokku 30 eri rahvaste muinasjuttu. Sisu : Imeline sepasell ; Peegel ; Ennustaja ; Gilitrutt ; Kuu, tuul ja pakane ; Kaks venda ja haldjas ; Tuha-Juhan ; Kuidas viiul sai siia ilma ; Tüütud külalised ; Kuidas loomad endale sabad said ; Rumalad mehed ja nääklejad naised ; Printsess-Kobra ; Juhmi viis juhtumit ; Muinasjutt rumalast vanapaganast ; Petetud kaamel ; Siiditutike - Torko-tšatšak ; Imeline pada ; Lindude lahing ; Ahv ja kilpkonn ; Kurg ja pühvel ; Lugu tillukesest kanakesest ; Kuidas kiviplaati piinati ; Kelle sarnane on elevant ; Tütarlaps-lilleke ; Peegliori ; Hea kohtab paremat ; Gilles Pafflard , Rebane hanekarjas ; Isand kirbu matused

See mälestusteraamat sisaldab möödunud sajandi ühe omapärasema eesti kirjaniku, eesti algupärase müstilise kirjanduse rajaja Juhan Jaigi (1899 – 1948) ja tema perekonna põgenemise lugu 1944. a. Eestist Tiroolidesse Austria Alpides ja nende elu põgenikelaagrites. Järelsõna Ilo Jaik Riedbergilt.

On Stella 14. sünnipäeva hommik ja tüdruk ootab kannatamatult, et ema teda äratama tuleks. Aeg muudkui läheb, aga kedagi ei ilmu. Kui Stella lõpuks kööki astub, leiab ta eest üksnes tassi jahtunud kohvi, nagu oleks ema korraks õue läinud. Ka aasta hiljem pole ema tagasi tulnud. Nüüd elab nende kodus vanatädi Asta, kellest on saanud tüdruku ametlik hooldaja. Siiani on Stellal õnnestunud igapäevatoimetuste ja ema kaotusevaluga toime tulla, ent see näiline tasakaal paisatakse segi klassivenna peol, kuhu on kutsutud meelt lahutama selgeltnägija.

Selles raamatus jutustab üks vanaisa oma kogemustest üheteistkümne lapselapsega, kuidas ta õpetas neid tegema asju „vanaisade moodi". Näiteks viisakat käitumist, enda ja teiste austamist, lihtsate toitude valmistamist, rõivaste ja jalatsite korrashoidu, armastust looduse ja aiatöö vastu, suhtlemist sõpradega, esmaabi andmist, lõbusaid vanaaegseid mänge ja veel palju muud.

Kogenud käsitöömeister jagab oma kogemusi pajuvitstest jm. materjalist tarbe- ja iluesemete punumiseks. Antakse töövõtteid ligi 50 punutise valmistamiseks. Õpetatakse kasutama ka muid materjale. Teksti mõistmist lihtsustavad arvukad fotod. Raamat kõigile käsitööhuvilistele.

Võrkpalli minevikust Tehnika Taktika Õpetamine ja treening