Fotodega isikuraamat pärast sõda paguluses elanud eesti näitlejast, lavastajast ja kirjanikust Asta Willmannist. Raamatus tema novellid, luuletused, Brasiilia-reisikiri, sõnavõtud ja kirjavahetus, kaasaegsete meenutused ning abikaasa dr Erik Linnolti jutustus temast. Osa teksti inglise keeles.

"Endla" teatri noor näitleja, algav kirjanik Asta Willmann pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. a. sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates.

Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende lausa filmilikult eredad karakterid, värvikas olustik, tõusvas pinges kujutatud tegevus asetab nad Marie Underi meistriteoste kõrvale.

Koguteose niminovell "Patu vili" on küllap Asta Willmanni jõulise kirjutamisande parimaid näiteid. Saagaliku suurejoonelisusega kujutatud põhjamaine loodus ja inimesed, kes elavad omaenese sisehääle järgi. Oma novellides toob kirjanik meisterlikult esile tegelaste varjatud loomuse, hinge sügavad tagamaad.

XX sajandi esimesel kolmandikul sündinud eesti naiskirjanike hulgas kuulub Asta Willmann esimese viie hulka Betti Alveri, Käbi Laretei, Kersti Merilaasi ja Debora Vaarandi kõrval. "Peotäis tuhka, teine mulda" on nimetatud eesti pikimaks armastusromaaniks. Koos Maria Metsa - Iia - kujunemis- ja armastuslooga kandub aga meieni ehedalt Eesti Vabariigi aegne elu, õhustik ja väärtused.

“Peotäis tuhka, teine mulda” on nimetatud eesti pikimaks armastusromaaniks. Koos Maria Metsa – Iia – kujunemis- ja armastuslooga kandub aga meieni ehedalt Eesti Vabariigi aegne elu, õhustik ja väärtused, mis kõigil, kes seda aega näinud, on selgelt meeles. Need, kes Eesti ajast vaid mälestuste ja jutustuste põhjal kuulnud on, satuvad seda romaani lugedes otse sellesse olustikku.

Sarja viimases köites tiheneb tegevus maailma vapustanud sõjakogemuste taustal otsekui iga üksiku tegelase küpsuseksamiks. Kronoloogiliselt kulgeva välise sündmustiku varjus areneb teine, psühholoogiline sündmustik, liikudes ajas edasi-tagasi, sidudes ja lahti mõistatades mälestuste kaudu eilset ja tänast. Elav, isiklik kogemus põimub ajaloolise kogemusega, asetades eelmistest köidetest omaseks saanud kujud järjest uute otsuste ette, nii reetes kui palju ja mida on settinud iga üksiku tunde- ja vaimumaailma.